Mõista menetluskulu katteks Vitali Pihlakult Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
S § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmise algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19.04.2021.
lg 41 alusel kohaldati Vitali Pihlaku suhtes tõkendit vahistamine ning vahistati Vitali Pihlak kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID: 2 3. Apellatsiooni esitas süüdistatav Vitali Pihlak ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill. Süüdistatav ei ole nõus kohtuotsusega. Kuigi tal ei ole alalist elukohta ning ka töökohta, on ta arvel töötukassas ning on võimalus asuda tööle. Otsib püsivat elukoha. Mõistab, et vargused ei ole lahendus. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 21.04.2021.a kohtuotsus karistuse osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista Vitali Pihlakule leebem karistus. Viivitamatult vabastada Vitali Pihlak vahi alt. Võtta uued tõendid vastu ning menetluskulud jätta 50% ulatuses riigi kanda
3.1 Süüdistatav ei vaidlusta põhikaristuse liiki, kuid vaidlustab karistuse määra, kuna leiab, et esimese astme kohus oleks pidanud määrama kergema karistuse. Kohus leidis õigesti, et Vitali Pihlaki süü on alla keskmise, kuid jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas esineb tähtis karistust kergendav asjaolu, nimelt, et süüteo toimepanemine võttis aset raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Jättes käesoleva asjaolu tähelepanuta on Harju Maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse
S § 57 lg 1 p 4 mõttes hõlmab majanduslikest põhjustest tingitud olukorda või seisundit, mis mõjutas isikut süütegu toime panema. Maksu- ja Tolliamet andmetel puudus süüdistataval tulu (tl 19). Samuti kinnitas Vitali Pihlak 21.04.2021.a toimunud kohtuistungil, et raha tal ei olnud, toetust talle ei maksta, tema Eesti pangakontod on arestitud ning tal on ~30000 EUR summas kohustusi kohtutäiturite ees. Et raske isiklik olukord oli varguse otseseks põhjuseks tõendavad süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 9), mille järgi ei olnud tal midagi süüa ning nälg provotseerib kuritegude toimepanemist. Raske isikliku olukorra so karistust kergendava asjaolu valguses palub Vitali Pihlak vangistuse pikkust vähendada. 3.3 Vajab ka rõhutamist, et
lg 41 kohaldamine ei ole antud menetluses põhjendatud ja esimese astme kohus ei näitanud mis faktilised asjaolud viitavad sellele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole samastatav vangistuse täitmisest kõrvalehoidumise ohuga ning seetõttu ei saa süüdistatavat
lg 41 alusel vahistada põhjusel, et ta võib vabaduses viibides uusi kuritegusid toime panna (3-1-1-94-12 p 17). Seega tuleb Vitali Pihlaku viivitamatult vabastada vahi alt. 3.4 Apellatsioonimenetluses palub süüdistatav võtta värsked tõendid vastu:
välistest asjaoludest. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus on vahistanud Vitali Pihlaku
lg 41 alusel, kuid lisaks sellele oleks maakohus pidanud ka põhjendama, miks ta asub seisukohale, et Vitali Pihlak tuleb vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. 7.1 Vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine
lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega.
lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu
Seega kolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus pidanuks selleks, et isik
lg 41 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. 7.2 Maakohtu poolt on tehtud viide
Seega on maakohus rikkunud
p 7 sätestatud tõkendi 5 kohaldamise põhjendamise kohustust ning tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 2 mõttes, kuid see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada ning tõkendi kohaldamist täiendavalt põhistada. 7.3 Tulenevalt
p 7 sättest tulnuks maakohtul Vitali Pihlaku vahistamist põhjendada, näidates need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis olid aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks alust ei anna. Kolleegium on seisukohal, et maakohtul oli põhjendatud alus kohaldada tõkendina vahistamist ning vahistada süüdistatav kohtusaalist. Vitali Pihlakul näol on tegemist isikuga, kellel puudub kindel elukoht, mistõttu on alus arvata, et Vitali Pihlak võib hakata hoiduma kõrvale karistuse kandmisele asumisest ning talle võib osutuda võimatuks
lg 1 ettenähtud korras teatise edastamine selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Arvestades eeltoodut peab kohtukolleegium põhjendatuks süüdistatava suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist. 8.
Apellatsioonimenetluse kulu on Yaroslav Radziwillile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Vitali Pihlaku kaitsja Yaroslav Radziwill esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 60 minutit, kliendi nõustamiseks 30 minutit ja toimikuga ja asja materjalidega tutvumiseks 60 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 135 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 108 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtukolleegium peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 108 eurot ilma käibemaksuta. Seega tuleb Advokaadibüroo Radziwill kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 108 eurot ilma käibemaksuta. 8.1
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Apellant on apellatsioonis taotlenud jätta menetluskulud 50 % ulatuses riigi kanda, kuid mingeid põhjendusi esitanud ei ole.
lg 3 kohaldamist puutuvalt on kohtupraktika seisukoht, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates tuleb arvesse võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Pelgalt esitatud taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks 50% ulatuses, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. 8.2 Kuigi lühimenetluses ei ole võimalik esitada tõendeid, nähtuvad toimiku materjalidest asjaolud, mis lubavad järeldada, et Vitali Pihlakul käiks kogu kulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isikul puudub töökoht, ei ole aluseks jätta menetluskulu riigi kanda, kuna menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna. Arvestada 6 süüdistatava varalist seisundit tervikuna, sh asjaolu, et isikul puudub sissetulek ning puuduvat vara (elab hostelites), siis esinevad alused jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu 54 eurot riigi kanda. 8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-7-17 üheselt märkinud menetluskulude riigi kanda jätmise ja ositi tasumise taotlusi tuleb käsitleda eraldi. Kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist, kui vastavat taotlust esitatud ei ole. Antud juhul vastavat taotlust ringkonnakohtule ei esitatud. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes
aprill 2021.a otsuse lühimenetluses muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.