Obsah (4)

§ 173§ 175§ 35§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-12-10809 Tsiviilasi Argo L

) § 173 lõikeid 1-

1. Võlgnik on töötanud osalise koormusega X. Lisaks töötab võlgnik abikaasa poolt
2. a loodud ettevõttes X, tegeledes seal toodangu tootmisega ja realiseerimisega. Toodangut realiseeritakse 2 otse tarbijale ja X kaudu, kus X on üks osanikest. Kuigi võlausaldajatele teadaolevalt võlgnik töötab, siis on ta töötamisest saadud tulu varjanud ja jätnud tulu usaldusisikule üle andmata. Võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve. Menetluse perioodil
3. juulist 2015 kuni käesoleva ajani on võlgniku poolt laekunud võlausaldajate kontole kokku 3293 eurot. Võlgnikul on jäänud tasuda 127 457 eurot 92 senti. Rahalisi laekumisi võlausaldajate kontole perioodil
4. detsembrist 2019 kuni
5. augustini 2020 ei ole toimunud. Võlausaldajatele raha kogumiseks mõeldud konto lõppsaldo on 243 eurot 73 senti.
6. Võlausaldajad 1CreditOÜ, Baltic Agro Machinery AS (DA Estonian Machinery AS), Swedbank AS palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
7. Luminor Liising AS leidis, et kuivõrd võlgnik on menetluse vältel oma tulusid varjanud ning tasunud kohustusest vabastamise menetluse jooksul üksnes 2,5% ulatuses kogu võlausaldaja nõudest, siis ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
8. Eesti Maaülikooli (esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo) seisukoha kohaselt ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust, mis tooks rohkem tulu. Võlgnik pole aruannetes X-d ega seal toimuvat üleüldse käsitlenud, kuigi see kuulub võlgniku vara hulka.
9. Politsei- ja Piirivalveamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
10. Võlgnik esitas oma seisukoha. Pankroti menetluse käigus laekus vara müügist ja töötasust 25 884 eurot 57 senti. Lisaks on võlgadest vabastamise protsessi käigus usaldusisikule üle antud 3359 eurot 71 senti. Võlgnik ei ole käitunud pahatahtlikult. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. MAAKOHTU LAHEND
11. Tartu Maakohus lõpetas
12. jaanuari 2021 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata. Maakohus vabastas usaldusisiku tema kohustustest.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on suurema osa ajast olnud hõivatud tööga. Maakohtule teadaolevalt on võlgnik töötanud üldiselt täiskohaga. Töötasu vähenemine tulenes majanduslangusest ning võlgnik sai tööd teha sellises ulatuses, mis oli võimalik. Võlgnik on täiendavalt välja toonud, et uue töökoha leidmine, et töötada täistööajaga, oleks tema perele liiga koormav – terve pere peaks elu- ja töökohta vahetama. Maakohus leidis, et see asjaolu võib olla mõjuvaks põhjuseks, miks mitte töökohta vahetada. Samas leidis võlgnik endale teise töö X-s. Võlgnik töötas kahel kohal korraga, s.o nii X kui ka X. Võlgnikul on neli ülalpeetavat ning sellise töötasuga töö leidmine, kus võlgniku sissetulekud ületaksid arestimisele mittekuuluvat osa, ei pruugi olla võimalik arvestades võlgniku elukohta ning võlgniku võimeid (haridus, töökogemus jne). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et inimesel, kes on pankrotis, on ka raskendatud töökoha leidmine just pankrotis olemise tõttu. Vähemalt 16 kuud oli võlgnik lapsehoolduspuhkusel ning seda ei saa lugeda tulutoovaks tegevuseks. Käesolevas menetluses on võlgnikul eelkõige kohustus teenida tulu ning vastupidine peab olema põhjendatud. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud oma kohustust osas, mis hõlmab usaldusisikule teabe andmist. Kohtule on võlgnik esitanud tagantjärgi vajalikud dokumendid (kontoväljavõtted, palgalipikud, selgitused). 3 Asjaolu, et võlgnik teenib abikaasa ettevõttes sissetulekut, ei ole usaldusisiku poolt tõendatud. Ka ei ole maakohus päringutega (Maksu- ja Tolliametile) seda asjaolu kindlaks teinud. Võlausaldajad viitavad asjaolule, et võlgnik omab osa abikaasa ettevõttes X ning nimetatud asjaolu ei ole võlgnik kohtule esitatavates aruannetes ning vastustes välja toonud. Võlgnik on olnud osanik X-s alates

1. veebruarist 2015 ehk terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Tegemist on olulise asjaoluga võlgniku vara kohta, mida võlgnik ei ole aga käsitlenud üheski oma aruandes ega vastuses. Tegemist on ilmselge rikkumisega võlgniku poolt, mis saab olla tehtud ainult tahtlikult. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei olnud osanik X, kuid võlgnik on olnud juhatuse liige X perioodil
2. juunist 2006 kuni
3. novembrini
4. Võlgnik ei ole aruannetes seda asjaolu välja toonud ning samuti ei ole selge, kas võlgnik on saanud tasu juhatuse liikme ülesannete täitmisest. Võlgniku sissetulek on peamiselt olnud töötasu. Võlgnikul on kokku neli ülalpeetavat (lapsed sündinud X, X, X ning X), lisaks menetluse alguses lühikest perioodi ka abikaasa. Võlausaldajate nõudeid on võlgnik rahuldanud 3293 euro ulatuses, mis teeb 2,5% panrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Arvestades võlgnikule menetluse jooksul laekunud sissetulekuid ning ülalpeetavaid, on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui seaduse kohaselt oleks võlgnik olnud kohustatud. Maakohus ei lugenud võlgniku loovutuskohustust täies ulatuses täidetuks, sest võlgnikul on osalus ettevõttes. Võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha saamiseks, ehkki tema osaluse suurus on 2500 eurot. Võlgnikule kuuluv äriühing on vara omav (kaks kinnisasja) ja kasumlik ettevõte (arvestades kõige hiljutisemat majandusaasta aruannet) ja ka sellest ettevõtlusest saadud tulu ei ole võlgnik usaldusisikule loovutanud. Seega on võlgnik rikkunud oma loovutamiskohustust osas, mis puudutab tema osa ettevõttes X ning sealt saadud tulu. Maakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on jätnud realiseerimata talle kuuluva ettevõtte osa, mille arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid täiendavas ulatuses. Võlgnik on rikkunud ka teabe andmise kohustust seoses talle kuuluva ettevõttega ning juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Võlgnik on seda kõike tehes olnud vähemalt hooletu osas, mis puudutab talle kuuluva ettevõtte realiseerimist ning ilmselgelt tahtlik osas, mis puudutab kohtule teabe andmist talle kuuluva vara kohta. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada, sest võlgnik ei ole kasutanud kõiki võimalusi nõuete rahuldamiseks. Kohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on käitunud oma kohustuse rikkumisel tahtlikult. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole X seotud alates
6. a. Pankrotihaldur oleks pidanud võlgniku eemaldama X juhatusest. Juhatuse liikme tasu ei ole võlgnik saanud. Võlgnik kuulus X juhatusse. Sissemakse 2500 eurot tehti võlgniku abikaasa poolt. Võlgnik ei olnud teadlik, et ta ei tohi kuuluda äriühingu juhatusse. Äriregistris on kasu saavaks isikuks võlgniku abikaasa. X põhiline tegevusala on munakanade pidamine. Ettevõttega tegeleb võlgniku abikaasa. 4
7. Võlausaldajad Swedbank AS, Luminor Liising AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.
8. AS VTÜ Varad ja Julianus Inkasso OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Võlausaldajad selgitavad, et maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on teadlikult ja tahtlikult oma vara varjanud ehk osaühingu osalusi ja sellelt saadavat kasumit. Võlausaldajad on seisukohal, et eeldatavalt on võlgnikul võimalus saada ettevõttest tulu jaotamata kasumi näol, kuid jätnud selle tegemata, et ei peaks selle arvelt võlausaldajatele maksma. Lisaks on võlgnik olnud juhatuse liige X.
9. Politsei- ja Piirivalveamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
10. Võlausaldaja (usaldusisik) Leo Kooser vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2021 määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega lõpetab Argo Läätsa kohustustest vabastamise menetluse, vabastab Argo Läätsa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja vabastab usaldusisiku Leo Kooseri kohustustest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 16.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 17. Lähtudes

§-st 175 lg 2 p-st 2 analüüsib ringkonnakohus eelkõige, kas võlgnik on süüliselt rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 17.1.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Asja materjalide kohaselt on võlgnik suurema osa ajast töötanud ning tema tööandjateks on olnud (või on) X ja X. Viieaastase perioodi jooksul oli võlgnik 16 kuud lapsehoolduspuhkusel, saades vanemahüvitist, kuid võlgniku sissetulekuks kohustustest vabastamise menetluse vältel on siiski olnud peamiselt töötasu. Võlausaldajate väitel on võlgnik töötanud peamiselt osalise koormusega ning seda mitte sellepärast, et oleks olnud majanduslangus, vaid võlgniku enda soovist. Kohtupraktika kohaselt on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada täistööajaga (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696 p 18). Võlgnik on põhjendanud osalise tööajaga töötamist sellega, et uue täistööajaga töökoha leidmine oleks perele liiga koormav, sest pere peaks vahetama elu- ja töökohta. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatud põhjust lugeda mõjuvaks põhjuseks osalise tööajaga töötamiseks. Võlgnikul on 5 vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas ning arvestades võlgniku elukorraldust, sh ülalpeetavate arvu jms, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Maakohus tuvastas, et võlgnik töötas osaliselt kahel kohal korraga – nii X kui ka X ning ta töötas X vähendatud töötasuga vähemalt 19 kuud, enne kui ta hakkas töötama X. Ringkonnakohtu arvates maakohtu poolt tuvastatu kinnitab, et võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega või otsis seda. Asja materjalide kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse välistab lapsehoolduspuhkusel viibimine ning asjakohatu on maakohtu seisukoht, et võlgnik oleks pidanud põhjendama, miks laste ema ei jäänud lapsehoolduspuhkusele. Siiski leiab kohus kokkuvõtvalt, et võlgnik ei ole rikkunud mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Võlgnik on teinud vastavalt oma võimetele tööd või seda otsinud. 17.2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, millega on olnud tagatud regulaarne sissetulek ja millest on olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, s.o võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg-st 1 tulenevat kohustust.

18.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Selleks, et tuvastada võlgniku kohustuse rikkumine

§ 173

lg 2 mõttes, peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine oli ka süüline. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (VÕS § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et

§ 173

lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt

§ 175lg 2 p 2 järgi (vt nt Riigikohtu 2.

novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p 15). 18.

1. FIE Argo Läätsa pankrot kuulutati välja
2. juuni 2012 määrusega.

§ 35

lg 1 p-de 1 ja 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik alates

1. veebruarist 2015 X osanik. Võlgniku pankrotihaldur edastas
2. aprillil 2015 maakohtule lõpparuande kinnitamiseks ning lõpparuande kinnitati
3. juuli 2015 kohtumäärusega. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli äriühingu osanik juba enne lõpparuande koostamist ja kinnitamist ning kuna pankrotihalduril oli kohustus esitada ülevaade võlgniku varadest ja majanduslikust seisust ning valitseda võlgniku vara, siis pidi teada olema ka fakt, võlgnik on alates
4. veebruarist 2015 X osanik. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et võlgnik ei esitanud usaldusisikule andmeid selle kohta, et ta on alates
5. veebruarist 2015 abikaasa äriühingus osanik. Võlgnikul on küll kohustus anda kohtule teavet enda vara ja sissetulekute kohta, kuid olukorras, kus äriregistri andmetest nähtub tema osalus X, ei saa väita, et võlgnik oleks varjanud oma vara. 6 18.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole tõendatud võlgniku poolt oma abikaasa äriühingust sissetuleku või kasumi saamine, mida ta on varjanud või mille osas ei ole ta täitnud loovutuskohustust. Ka maakohtu poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud päring ei kinnitanud nimetatud asjaolu. Kuna praegusel juhul ei ole tõendatud see, et võlgnik teenib abikaasa äriühingus sissetulekut või saab kasumit, siis ei saa vastava teabe mitteandmine olla aluseks kohustustest vabastamisest keeldumisele. 18.
7. Vastuses määruskaebusele on võlgnik kinnitanud, et sissemakse 2500 eurot tehti võlgniku abikaasa poolt, äriregistris on kasu saavaks isikuks võlgniku abikaasa ja juhatuse liikme tasu ei ole võlgnik saanud.

§ 175lg 2 punktis 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist.

Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletust käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mispärast peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku poolt

§-s 173 sätestatud kohustuste süülist rikkumist. 19. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-16, p 14 ja nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-16, p 14; nr 3-2-1-46-13, p 11 ja nr 3-2-1-121-11, p 12). Asja materjalide alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. 20. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt TsMS §-s 150 sätestatust juhindudes. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt / Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7