← Eesti

2-16-16599/43

Obsah (7)§ 657§ 368§ 652§ 162§ 174§ 169§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 657lg 1 p 2).

Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

  1. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 3). Osas, milles maakohus hagi rahuldas ja tuvastas, et poolte vahel puuduvad rendi- või üürisuhted, on maakohtu otsus jõustunud (otsuse resolutsiooni p 2) ning selles osas puudub apellatsioonimenetluses vaidlus.
  2. Maakohus tuvastas, et hageja on alates
  3. jaanuarist 2011 A. Puškini 12 asuva mitteeluruumi M4 omanik (korter nr 15 üldpinnaga 88,4 m2) ja kostja liige. Maakohus tuvastas ka, et maja sissepääsud on üksteisest eraldatud seinaga ja A. Puškini tänava poolne sissepääs 5 on mitteeluruumide omanike, sh hageja (ja ka korter nr X) ainukasutuses. Selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Hageja on esitanud tuvastushagi eesmärgiga saada õiguslik selgus, kas korteriühistu (kostja) poolt temale esitatavad täiendava tasu nõuded on õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et selline tuvastushagi on lubatav (

§ 368

lg 1), sest korteriomanikul on õigustatud huvi saada selgus, kas tema vastu esitatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagile sellele, et korteriomanikud on otsustanud nõuda majas asuvatelt mitteeluruumide omanikelt lisatasu nende ainukasutuses olevate ruumide (trepikoda) eest. Lisatasu korteriomanikele täiendavate ruumide kasutamise eest on kinnitatud korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalused tasunõuded jäävad tavapärase asja kasutamise ja valdamise piiridesse, mistõttu neid küsimusi võisid korteriomanikud otsustada ka häälteenamusega KOS

(2000)§ 15 lg 3 alusel.
  1. Maakohus leides, et kehtivatest otsustest. tasu maksmise kohustus hagejale tulenes kostja üldkoosoleku Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis korteriomanike üldkoosolekute otsuste sisu analüüsimata, seejuures ei pööranud maakohus tähelepanu, milliseks perioodiks korteriomanikud korteri nr 15 omanikule trepikoja kasutamise eest lisatasu määrasid.
  2. detsembri 2003 üldkoosolekul (I, lk 55) ja
  3. juuni 2005 üldkoosolekutel (I kd lk 58) otsustati lisatasude määramine korterile nr 15 koos aasta majanduskava kinnitamisega (vastavalt
  4. ja
  5. aasta). Ringkonnakohus leiab, et nende otsustega kehtestati trepikoja kasutamise listasu üksnes üheks majandusaastaks.
  6. mai 2010 üldkoosolekul (I, lk 62) oli päevakorras üldkasutatavate ruumide kasutamine (päevakorra p 7.1), mille raames otsustati kinnitada kõik varasematel üldkoosolekutel vastuvõetud pindade teenindamise tariifid, üldkasutatavate ruumide kasutamise tasu jms (tariifide loetelu lisatud koosoleku protokollile). Kohtule protokolli lisa, millest nähtuksid tariifid, esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et
  7. mai 2010 üldkoosolekul kinnitati tariifid (mille suuruse kohta andmed puuduvad) samuti üksnes samaks majandusaastaks
(2010), mille majanduskava üldkoosolek kinnitas. Selline üldkoosoleku otsuse sisu tõlgendus on kooskõlas nii kostja põhikirja p-ga 1.6, mille kohaselt on ühistul õigus vastavuses tegelike kuludega kehtestada tariife ja hindu tema poolt osutatavatele teenustele, samuti KOS
(2000)§ 22 lg-tega 1 ja 2 majanduskava koostamise ja sisu osas. Tagamaks lisatasu vastavuse tegelikele kuludele, saab üldkoosolek seda kehtestada korteriühistu liikmetele üksnes majandusaastaks koos majanduskava kinnitamisega, nii nagu kostja on seda ka kuni
  1. aastani teinud. Hilisemaid korteriühistu üldkoosoleku otsuseid hagejale lisatasu kehtestamise kohta ei ole kohtule esitatud, neile ei tugine kostja ka hagejale esitatud lisatasu nõude õigusliku alusena. Hageja sai korteriomanikuks ja korteriühistu liikmeks
  2. jaanuaril 2011 ning kostja ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu hagejalt võrreldes teiste korteriomanikega lisatasu nõudmiseks trepikoja kasutamise, kütmise ja prügi väljaveo eest. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ka hageja väite osas, et vaidlusaluses trepikojas puuduvad kütteseadmed, mistõttu ei saa tekkida kütmisega seotud kulu. Kostja ei ole kütteseadmete puudumisele vastu vaielnud. Seetõttu on põhjendatud hageja seisukoht, et ta on kohustatud tasuma kostjale kostja põhikirja p 3.2 alusel majandamiskulude eest vastavalt tema omanduses oleva korteri üldpinnale ja 6 soojusenergia eest vastavalt köetava pinna suurusele. Kostja ei ole väitnud, et hageja võlg on tekkinud põhikirja p-s 3.2 sätestatud kohustuste mittetäitmisest.
  3. Eeltoodud asjaoludel ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja tuvastab, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rendi(üüri) tasu; ajavahemikul
  4. veebruarist 2011 kuni
  5. jaanuarini 2016 oli hageja kohustatud tasuma kostjale tasu kütte eest lähtuvalt köetavast pinnast 88,4 m2 ja hagejal puudub kostjale seisuga
  6. jaanuar 2016 võlgnevus kütte eest summas 285,63 eurot.
  7. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et vaheseina paigaldamine trepikotta on toimunud õiguslikul alusel ning hageja on soovinud kostja poolt paigaldatud vaheseina lammutamist. Hageja ei ole nimetatud väiteid varasemalt menetluses esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus need

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

15. Hageja apellatsioonkaebuse ning hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel saab maakohus

§ 169

lg 1 alusel võtta arvesse, et hageja on menetluses täpsustanud oma nõuet kokku neljal korral. Hageja esindaja on esitanud samasisulisi dokumente korduvalt (näiteks hagiavalduse täiendus on esitatud

  1. detsembril 2019 kl 19.39 ja
  2. detsembril 2019 kl 18.07; kohtukõne kirjalikud seisukohad ringkonnakohtus on esitatud
  3. veebruaril 2021 kl 20.49 ja
  4. veebruaril 2021 kl 23.26), põhjendades seda mustandi või trükivigadega dokumendi esitamisega.
  5. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse kirjeldav osa ei vasta otsuse sisunõuetele (

§ 442lg 7).

Otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Üldjuhul puudub vajadus otsuse kirjeldavas osas kajastada detailselt menetluse käiku (sh menetluse uuendamist) ning analüüsida hagihinda (eriti juhul, kui hagihinna osas puudub vaidlus), vältida tuleks kordusi. Maakohus on neid nõudeid eiranud. Üheksa lehekülje pikkune otsuse kirjeldav osa ei anna selget ülevaadet poolte esitatud nõuete ja vastuväidete olulisest sisust. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega kohtuotsuse koostamisel, mis ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.