← Eesti

3-21-613/15

Obsah (6)§ 21§ 20§ 13§ 15§ 19§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Haldusasja nu

) § 21 lg 3 p 1 alusel hankijal õigus nõuda avaliku liiniveo lepingu pikendamist kuni kaheks aastaks ilma etteteatamistähtajata. Kui vedaja alustab ATL täitmist uute bussidega, peaks ta enne ATL kehtivusperioodi lõppu bussid välja vahetama, mistõttu ei muuda ATL pikendamine seda kohustust vedaja jaoks koormavamaks. Lisaks kohaldub ATL-le võlaõigusseadusest (VÕS) tulenev hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) lepinguliste õiguste teostamisele. 4) Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel on oluline teada, millisel kütusel sõitvaid busse ja millises osakaalus kavatseb vedaja kasutada. Kütusekulu on üks olulisemaid ATL täitmise kulukomponente ja alapakkumuse kontrolli mõte on veenduda, et pakkumuses on arvestatud ATL täitmiseks vajalike kuludega. Need kulud on gaasi ja diisli puhul erinevad (vt nt ATL p 4.5). Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimisel arvestab hankija, kui vanade bussidega plaanib pakkuja asuda ATL-i täitma ning millised on busside vanusest tulenevad kulud. 5) ATL lisas 10 sisalduv baastaseme regulatsioon põhineb Põhjamaades kasutusel oleval metoodikal, mis lähtub sellest, et avaliku liiniveo kvaliteet sõltub hilinemistest ja ärajäänud veootstest ning eelnevast lähtuv arvestuslik summaarne ajakaotus peegeldab vedaja hilinemistest ja ärajäänud veootstest tingitud ebamugavust teenuse kasutajale. Baastaseme regulatsioon baseerub eeldusel, et vähesel määral hilinemised ja sellest tingitud ajakaotus on avalikus liiniveos tavapärane ja aktsepteeritav, mistõttu baastase kajastab arvestuslikku taset, mis vastab avaliku liiniveo teenuse keskmisele kvaliteedile. Punkt 8.4 peegeldab ärajäänud veootste kui vedaja lepingurikkumiste raskust, kui ära jäänud veootste osakaal ületab 0,1% 9

(24)3-21-613 kõikidest planeeritud veootstest. Veootste ärajäämine sellises ulatuses mõjutab oluliselt avaliku liiniveo usaldusväärsust ja kvaliteeti. 6) Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, et krediidiasutuse garantii saamine oleks talle raskendatud või kulukam. Finantsinspektsiooni veebilehe andmetel tegutseb mitmeid Eestis ning Euroopa Liidus asutatud ja Eestis tegutsevaid krediidiasutusi, mistõttu ei ole hanketingimus konkurentsi piirav. Vastustaja praktikas on raskused vedaja garantii täitmisele pööramisel tulenenud sellest, et vedaja majanduslik seis on pärast garantii väljastamist oluliselt halvenenud, mistõttu garantii täitmisele pööramine tingiks vedaja maksejõuetuse. Selline risk on maandatav seeläbi, et garantii andja kontrollib vedaja majanduslikku seisu sisuliselt ja veendub, et vedaja ei muutuks maksejõuetuks, kui garantii pöörataks täitmisele. Selline kohustus tuleneb krediidiasutustele krediidiasustuste seaduse (KAS) §-st
  1. Kindlustusandjate suhtes analoogne õigusaktist tulenev kohustust puudub. Kui krediidiasutus keeldub andmast pangagarantiid täitmistagatise ulatuses, mille suurus kajastab ATL rikkumisest tekkiva potentsiaalse kahju suurust, ei pruugi vedajal olla piisavat majanduslikku võimekust ATL täitmiseks ja ATL rikkumise korral tekkiva kahju hüvitamiseks. 7) Riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud vaidlustust ATL p 10.6 peale. Puudub vajadus kõnealuse hanketingimuse sõnastuse muutmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 17; Tallinna Halduskohtu 14.05.2016 otsus asjas nr 3-18752, p 17; 03.08.2020 otsus asjas nr 3-20-1199, p 27 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas 14-18/193780, p 25.1). Kaebaja ei ole viidatud osas riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustanud. Täitmistagatise ulatuses leppetrahv ATL ülesütlemise puhuks vedajast tingitud asjaolude tõttu on vajalik tulenevalt potentsiaalse kahju suurusest. Avaliku liiniveo katkemise ohu tõttu sõlmitavates otselepingutes on hind ca 30% kõrgem kui riigihanke tulemusena sõlmitavates hankelepingutes. Hankijal on võimalik hinnata vedaja rikkumisi ja ATL ülesütlemise asjaolusid, et otsustada leppetrahvinõude esitamine. 8) Kaebaja pidanuks vaidlustama riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse resolutsiooni menetluskulude jagamise osas, kuid ei ole seda teinud. Kohtuasi nr 3-19-266 ei ole asjakohane. RHS näeb menetluskulude väljamõistmise osas ette selged reeglid. Vaidlustaja menetluskulud jäävad välja mõistmata juhul, kui vaidlustus jääb läbi vaatamata, mh juhul, kui vaidlustusmenetluse kestel peaks hankija kõrvaldama vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive hanketingimuste muutmise teel. Seega puudub hankija õigusvastane tegu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hankija poolt vaidlustusmenetluse käigus hanketingimuse parandamine ei ole õigusvastane. Kaebaja oleks võinud teabevahetuse kaudu juhtida tähelepanu vea olemasolule. RHS-ga on vastuolus kahjunõue menetluskulude hüvitamiseks, mille väljamõistmist RHS ette ei näe. 9) Kohtupraktikas on kinnitatud, et hankijal on õigus ühepoolselt muuta veomahtusid, sh vähendada, ning see on avaliku liiniveo iseloomu arvestades proportsionaalne ja vajalik lahendus, mis ei piira pakkujate õigusi ülemääraselt (nt haldusasjad nr 3-18-1047 ja 3-19-1443). 20% piires iga-aastased veomahtude muudatused on tavapärane praktika. Pakkujad saavad veomahtude muutumisest tingitud võimalikke riske maandada pakkumuse hinnastamisel.
  2. Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsusega rahuldati kaebus osaliselt (p 1); tühistati riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.03.2021 otsus nr 25-21/231687 osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus riigihanke 231687 alusdokumentide lisa 2 „Lääne-Viru maakonna avaliku teenindamise leping“ projekti p 9.4.11 peale. Halduskohus tegi selles osas 10
(24)3-21-613 uue otsuse ja kohustas hankijat viima riigihanke alusdokumendi lisa 2 p 9.4.11 õigusaktidega kooskõlla (p 2); muutis riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust ning mõistis hankijalt kaebaja kasuks täiendavalt välja vaidlustusmenetluses kantud riigilõivu 55,65 eurot ja õigusabikulud 315,65 eurot (p 3); mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud 542,22 eurot, millest 142,22 eurot on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 400 eurot õigusabikulud (p 4) ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 5). 1) Haldusorgan on riigihangete korraldamisel seotud avaliku võimu teostamise üldiste põhimõtetega ning ei või kehtestada põhjendamatult piiravaid hanketingimusi, mis võiksid välistada ausa ja läbipaistva konkurentsi. Hanketingimuste määratlemisel on hankijal avar kaalutlusruum (vt Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26) ning riigihankes osalevatel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kehtestaks tingimused, mis nende huve enim tagaks või hankelepinguga võetavad riskid täielikult maandaks. Kaebaja saab riigihanke alusdokumentides märgitud tingimuste alusel hinnata enda riskitaluvust, mida on võimalik maandada pakutava hinna kaudu. Hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad olla ebaotstarbekad, kuid ei anna pakkujale õigust nõuda tingimuste muutmist. Asjas ei ole esitatud väiteid, et mõni vaidlusalustest hankelepingu tingimustest kohtleks potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud osas piiraksid riigihanke alusdokumendid tal riigihanke menetluses osaleda. Asjaolu, et teenuse osutamisega kaasneb finants- ja äririsk, ei võta kaebajalt õigust esitada pakkumus. Piirangute eeldatav mõju on kõigi potentsiaalsete pakkujate jaoks samaväärne. Samuti on võimalik määrata sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks pakkumuse hind nii, et see oleks hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav. 2) Vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses põhjendanud bussidele 8-aastase vanusepiiri seadmist. Need põhjendused ei ole meelevaldsed. Samasugust vanusepiiri avaliku bussiliiniveo teenuse bussidele on kasutatud analoogsetes hangetes (vt nt riigihange nr 219196, 220853, 203234, 203132, 193780), kus samuti on teenuse osutamise tähtaeg määratud kaheksa aastaga ning hankelepingu pikendamine on võimalik täiendavalt kaheks aastaks. 3) Kaebaja esitas uue väite, et lepingu projekti p 10.7.1 on ebaproportsionaalne, kuna ei näe ette erakorraliselt hankelepingu pikendamise etteteatamise tähtaega. Selle väite osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Lisaks on

§ 21

lg 3 p 1 alusel hankijal õigus nõuda avaliku liiniveo lepingu pikendamist kuni kaheks aastaks. Praegusel juhul on lepingu projekti p-ga 10.7.1 hankija ära otsustanud, kuidas ja millistel tingimustel hankelepingu pikendamine aset leiab. See ei ole vastuolus RHS §-ga 3 ega

§ 21lg 3 p-ga 1.

Asjaolu, et lepingus ei ole märgitud etteteatamise tähtaega, on seotud lepingu pikendamise alustega. Kuna hankelepingutele kohaldub VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte, tuleb hankijal esimesel võimalusel teatada lepingu pikendamise vajaduse ilmnemisest. 4) Pakkuja peab tagama valmisoleku tuua 90-päevase etteteatamistähtaja järel vajaduse korral liinile täiendavaid busse, et teenindada kuni 20% võrra suuremat veomahtu, või vähendama liine teenindavaid busse. Veomahu suurenemise korral maksab hankija vedajale toetust iga lisandunud liinikilomeetri eest ning muud võimalikud lisakulud tuleb vedajal võtta arvesse tema pakutava liinikilomeetri hinna kindlaksmääramisel. Sarnase tingimuse õiguspärasust on kohtupraktikas varem hinnatud ning leitud, et tegemist on lubatava tingimusega (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-587, p 14). 11

(24)3-21-613 5) Otsuse, millist hankelepingu rikkumist pidada oluliseks, teeb hankija. Pakkumuse esitamisest huvitatud isik ei saa nõuda, et hankija käsitaks olulist lepingurikkumist väheolulise lepingurikkumisena. Kui olulise lepingurikkumise määratlus on seotud negatiivse tagajärjega vedaja õigustele, peavad need RHS § 3 üldpõhimõtetele vastamiseks olema kogumis piisavalt tõsised, et õigustada vedaja õiguste ulatuslikku riivet. Lepingu projekt näeb ette olulise lepingurikkumise korral leppetrahvi või lepingu erakorralise ülesütlemise. 6) Samaaegselt gaasibusside ja fossiilsetel kütustel busside kasutamine ei anna pakkujale hankes osalemisel eelist. Eelise saab pakkuja, kes soovib hankelepingut täita kogu ulatuses üksnes gaasibussidega (hindamiskriteeriumite p 14.1.2). Kuigi metaangaasil sõitvate busside ning fossiilsel kütusel sõitvate busside kütusekulu ja muud kulukomponendid on erinevad ning hankijal peab olema võimalik hinnata pakkumuse maksumust, sisaldab 8- kuni 10-aastase hankelepingu hinnastamine ning selle hinnastamise kontroll suures ulatuses määramatust. Pakkumuse hinnastamine ja hanke tulemused sõltuvad sellest, milliste busside kasutamist pakkuja pakkumuses lubab, mistõttu on oluline, et pakkuja asuks hankelepingut täitma pakkumuses märgitud bussidega. Lepingu projekti p 9.4.11 piirab põhjendamatult vedaja õigust otsustada oma sõidukipargi üle hankelepingu täitmise ajal ning seab vedajale põhjendamatu kohustuse vältida keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu hankelepingu täitmisel. Samuti välistab lepingu tingimus selle, et pakkuja alustab fossiilset kütust tarbivate bussidega, kuid kavandab hankelepingu täitmise keskel busside väljavahetamise teist liiki busside vastu ja see kajastuks pakkumuse hinnas (RHS § 2 lg 2). Lepingu projekti p 9.4.11 ei ole õigusvastane osas, mis keelab vedajal asendada gaasibussid teist liiki bussidega, kui pakkuja soovis kogu hankelepingu täita gaasibussidega ning ta sai sellega seoses teiste pakkujatega võrreldes eelise. 7) Panga- ja kindlustusandja garantiid ei ole samasisulised. Pangagarantii on usaldusväärsem tagatis. KAS paneb krediidiasutusele võrreldes kindlustusandjatega täiendavad kohustused, mis muudavad pangagarantii usaldusväärsemaks. Pangagarantii korral annab pank garantii saajale lubaduse maksta garantii summa ulatuses hüvitist, kui garantii saaja seda pangalt nõuab. Selle eesmärk on pakkuda garantii saajale kindlustunnet ja kiiret rahalist hüvitist juhuks, kui lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata. Kindlustusandja garantii korral on väljamakse tingimuseks põhjendatud nõude esitamine ning kindlustusandjal on üldjuhul õigus nõuda soodustatud isikult täiendavate tõendite esitamist. Pangagarantii nõue ei piira konkurentsi riigihankel ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pangagarantii nõue välistaks tal hankes osalemise või muudaks selle ebamõistlikult keeruliseks. Kui pangagarantii osutub kindlustusandja garantiist kulukamaks, sisaldub kulu pakkumuse hinnas. Kõik pakkujad on võrdses seisus. 8) HD p-i 8.4 ei saa analüüsida eraldi, vaid tuleb vaadata koos teiste veootsa arvestuse punktidega ning tasu arvestamise metoodikaga. Hankija peab tagama avaliku teenuse kvaliteedi. Konkreetse riigihanke korral tähendab 0,1%, et tegemist on mitmekümne ärajäänud veootsaga, mis, arvestades piirkonna sõiduplaani tihedust (2–5 korda päevas), omab reisija jaoks olulisemat tähendust kui liinil, kus sõidud toimuvad iga 5–15 minuti järel. Kuna täiendav toetussumma on boonus teenuse hea kvaliteedi eest, on rakendatavad sanktsioonid hanke eesmärgiga kooskõlas. 9) Riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud vaidlustust lepingu projekti p 10.6 osas. Selles osas on vaidlustuskomisjoni otsus jõustunud. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse muutmiseks menetluskulude osas lepingu projekti p-i 10.6 puutuvalt ei ole alust. 12
(24)3-21-613 10) RHS § 198 ei sätesta menetluskulude jagamist olukorras, kus vaidlustusmenetluse lõpeb vaidlustuse osalise läbi vaatamata jätmise tõttu. RHS eelnõu seletuskirjast ei nähtu ühtegi põhjendust, miks seadusandja otsustas jätta vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda RHS § 197 lg 1 p-i 8 olukorras, kuid tegemist on seadusandja teadliku valikuga. Kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamisel on põhjendatud lähtuda halduskohtu 25.06.2019 otsusest asjas nr 3-19-
  1. Hankija selgitas, et tema soov oli sätestada nõudeks 0,1 luksi, mitte 0,001 luksi. Tegemist oli ilmselge kirjaveaga. Seega ei saa hankija tegevust pidada RVastS § 7 lg 1 tähenduses avaliku võimu kandja õigusvastaseks tegevuseks. 11) Hankija menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud, sest tegevus ei välju tema põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 22). Kohtupraktika on vastustaja menetluskulude väljamõistmise osas vastuoluline (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid asjas nr 3-20-1900 ja 3-18-946), kuid arvestades vastustaja põhitegevust, milleks on ühistranspordi korraldamine, ei välju praegune vaidlus tema põhitegevuse raamides. Vaidlustatud on riigihanke alusdokumente, mis on vastustaja koostatud ning mille osas ta peaks suutma ennast kohtumenetluses esindada. Halduskohtumenetluses osalemine ja ühistranspordi korraldamisega seotud vaidlused ei ole vastustaja jaoks haruldased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. AS GoBus esitas 14.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 04.05.2021 otsus osas, millega jäi rahuldamata AS GoBus kaebus HD lisa 2 p 3.3, HD lisa 2 p 5.2.2, HD lisa 2 p 10.7.1 ja HD lisa 1 lisa 4 p 1.5 peale, ja selles osas kaebus rahuldada. 1) ATL kestus on kaheksa aastat. Bussid tuleb hankijale ülevaatuseks esitada 20 päeva enne ATL täitmisega alustamist. Seetõttu tekib vedajal vajadus kõik bussid välja vahetada, isegi kui ATL-i hakatakse täitma uute bussidega. 8-aastase vanusepiiri seadmine on ebaproportsionaalne. Halduskohus ei ole kaebuse väiteid sisuliselt hinnanud, vaid viidanud üksnes varasemale praktikale. Hankija on põhjendanud busside vanusepiiri viitega riigihangetele nr 219196, 220853, 203234, 203132 ja
  3. Need hanked ei ole busside vanusenõude osas analoogsed vaidlusaluse hankega. 2) Riigihanke nr 219196 tulemusena sõlmitud ATL lubab veokohustuse täitmise esimese kaheksa kuu jooksul kasutada vanusepiiranguta busse. Selliseid busse on järelturul piisavalt ning need on odavad. Kaebaja kasutab viidatud riigihanke lepingu täitmisel esimesel kaheksal kuul 10–11 a vanuseid busse. Alates
  4. kuust võtab kaebaja kasutusele uued bussid. Nende vanus on lepingu lõputähtaja saabudes alla kaheksa aasta. Seega vahetab kaebaja ATL täitmise ajal ühe korra busse, kuid saab alustada ATL täitmist vanusepiiranguta bussidega. Lisaks on riigihankes nr 219196 kehtestatud leebemad nõuded kasutatavatele bussidele. Samad nõuded on sätestatud riigihankes nr
  5. Riigihangetes nr 203234, 203132 ja 193780 olid bussidele kehtestatud nõuded oluliselt leebemad kui vaidlusaluses hankes. Seega on busside hankimine järelturult kergem. Samuti ei pidanud neis hangetes olema bussid hankijale ettenäitamiseks valmis 20 päeva enne veoteenuse osutamise algust. See võimaldas uusi busse registreerida hiljemalt veoteenuse osutamise algusele eelneval tööpäeval. Sedasi on vedajal võimalik uute bussidega teenindada 8-aastast lepingut kuni selle lõppemiseni. Samuti on viidatud hangetes teisiti sõnastatud tellija õigus pikendada ATL-i. 13
(24)3-21-613 3) Hankija esitatud maaletooja kinnitused ei tõenda järelturu olemasolu. Kinnitused tõendavad, et tehased on valmis nõuetekohaseid busse eritellimusel tootma. Kuna bussidele esitatud nõuded on spetsiifilised, toodetakse neid suure tõenäosusega üksnes Eestis sõlmitud ATL-de täitmiseks, mis on reeglina 8 aastat pikad. Nende täitmisel kasutatud uuena ostetud busse ei saa järelturul müüa järgmise ATL täitmiseks. Järelturult on võimalik mõne üksiku bussi kaupa osta alla 8-aastaseid busse, mis osaliselt vastavad hanketingimustele. Nõuetekohaseid gaasibusse järelturul ei ole. Täiendava seisukoha esitamise ajal on Eestis kasutusel neli nõuetele vastavat gaasibussi, mida kasutab AS SEBE. 4) HD lisa 2 p 10.7.1 on tühine tüüptingimus, sest kitsendab kaebajale

§ 21

lg 3 p-s 1 antud õigusi (VÕS § 35 lg 1).

§ 21

lg 3 annab hankijale õiguse valida kahe alternatiivi vahel, millest hankija peab valima majanduslikult soodsama. Hankija võib kuni kaheks aastaks pikendada ATL-i senise vedajaga senistel või uutel tingimustel (

§ 21

lg 3 p 1) või sõlmida riigihanke üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otselepingu (

§ 21lg 3 p 2).

Esimene alternatiiv ei anna hankijale õigust ühepoolselt otsustada, millistel tingimustel ATL-i pikendada. ATL pikendamise tingimused sõltuvad hankija ja vedaja kokkuleppest. HD lisa 2 p-ga 10.7.1 on hankija ATL pikendamise tingimused etteruttavalt ära otsustanud. AS GoBus ei saanud HD lisa 2 p 10.7.1 tühisusele tugineda vaidlustusmenetluses, sest RHS § 185 lg 1 kohaselt kontrollib riigihangete vaidlustuskomisjon ainult vaidlustatud tingimuste kooskõla RHS-ga. Tüüptingimuste hindamine VÕS alusel ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni pädevuses. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei hinda hanketingimuste ebaproportsionaalsust läbi tühiste tüüptingimuste prisma. Riigikohtu praktika kinnitab, et kohus peab tüüptingimuste olemasolu ja võimalikku tühisust kontrollima omal algatusel. HD lisa 2 p 10.7.1 on VÕS § 42 lg 1 kohaselt teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav (vt ka VÕS § 44). HD lisa 2 p 10.7.1 kohustab kaebajat ATL-i pikendamisel täitma bussidega, mis pole vanemad kui 8 aastat. Vedajal puudub võimalus ATL pikendamisel leppida vastustajaga kokku uutes tingimustes. Tühist tüüptingimust ei kohaldata (VÕS § 41). Tüüptingimuse tühisuse tuvastamisel saab hankija õiguspäraselt valida

§ 21lg 3 alternatiivide vahel.

Avaliku liiniveo katkemise vältimise tagab

§ 21lg 3.

Kui hankija soovib, et ATL-i täidaks sama vedaja 10, mitte 8 aastat, tuleb hanketingimustes see ette näha (

§ 20

lg 3).

§ 21

lg 3 ei näe ette ühepoolset õigust pikendamisaja tingimuste kehtestamiseks juba kaheksa aastat varem. 5) Tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustava olemuse välistamiseks ei piisa väitest, et

§ 21lg 3 pole imperatiivne.

Kui tegemist oleks imperatiivse normiga, oleks ATL p 10.7.1 automaatselt tühine. Tüüptingimus võib olla ebamõistlikult kahjustav ja tühine ka siis, kui see kaldub oluliselt kõrvale seaduses sätestatud dispositiivsuse põhimõttest (VÕS § 42 teine lause). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu korral esmalt hinnata seda, millisel määral tüüptingimus kaldub kõrvale seadusest. Seejärel saab hinnata, mil määral kõrvalekalle kahjustab lepingu teist poolt. Kõrvalekalle võib olla lubamatu nt siis, kui seadus lubaks pooltel seaduse dispositiivsest sättest kokkuleppel kõrvale kalduda, kuid kokkuleppe kehtestab tüüptingimusi kasutav pool ühepoolselt. Ka praeguses asjas kajastab ATL p 10.7.1 ainult ühe poole tahet. Kuna pakkujad peavad tüüptingimust eelduslikult pidama kehtivaks, tooks tüüptingimuse tühisuse tuvastamine hankelepingu kehtimise ajal kaasa hankelepingu de facto muutmise. Selline muudatus võib olla lubamatu RHS § 123 lg 1 tähenduses ja tingida hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise. 14

(24)3-21-613 6) Hankija selgitas, et soovib vältida olukorda, kus kohus keelab esialgse õiguskaitse korras garantii väljamaksmise hankijale, et vältida vedaja pankrotti (haldusasjad nr 3-18-1946 ja 3-192108). Kindlustusandjal ega krediidiasutusel pole võimalik ära hoida vedaja maksejõuetuks muutumist ATL täitmise ajal. Kui vedaja majanduslik olukord ATL täitmise ajal oluliselt halveneb, nõuab nii krediidiasutus kui ka kindlustusandja vedajalt garantii eest täiendavat tasu või taganeb lepingust. Hankija õigusi on võimalik kaitsta enne garantii andmist. Selleks kontrollib krediidiasutus vedaja maksevõimet. Sama teeb kindlustusandja. See, kas panga- või kindlustusandja garantii väljamaksmisel nõutakse täiendavaid tõendeid, sõltub konkreetse garantiilepingu tingimustest. Kohus võib peatada nii krediidiasutuse kui ka kindlustusandja garantii väljamaksmise. Hankija viidatud haldusasjades peatati esialgse õiguskaitse korras krediidiasutuse garantii väljamaksmine. Hanketingimusega piiratakse põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3). 8. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebaja argumendid rajanevad soovil saada võimalikult kasulikud hanketingimused. ATL täitmist ei tule alustada uute bussidega. Pakkuja peab kaaluma, kas planeerida ATL täitmiseks uute busside soetamine või kasutada vanu busse. Vaidlustatud hanketingimused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi selliselt, et nende tõttu muutuks pakkumuse esitamine tema jaoks ebasoodsamaks võrreldes teiste pakkujatega. 2) ATL teenindamine kuni 8-aastaste bussidega on Eesti avaliku liiniveo turul tavapärane standard. Hankija 17.02.2021 vastuse lisas 3 on esitatud nelja maaletooja kinnitused, et kõikidele riigihanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele vastavaid busse on võimalik pakkuda. Seega on bussidel olemas järelturg. Riigihankes ei ole kohustust gaasibusse pakkuda. Nende rakendamine annab üksnes kuni 15% hindepunktidest. Riigihankes nr 219196 oli lubatud ATL esimese 8 kuu jooksul kasutada vanusepiiranguta busse, kuna ATL täitmise algustähtaeg oli liiniveo katkemise vältimiseks määratud oluliselt varasemaks võrreldes tavapärase praktikaga. Isegi kui vedaja alustaks ATL täitmist B-busside nõuetele vastavate uute bussidega, peaks ta ATL pikendamisel bussid välja vahetama vanusepiirangu järgimiseks. Riigihankes nr 220835 ei olnud lubatud ATL esimesel 8 kuul kasutada vanusepiiranguta busse (RH220835 ATL p-d 3.2, 3.3 ja 10.7.1). Samuti kehtis riigihankes 220835 vastavustingimusena nõue esitada pakkumuses nimekiri bussidest, mis peavad olema pakkuja omandis või kasutusel vähemalt 20 päeva enne ATL täitmise planeeritud algust (RHAD üldosa p 10.1.1). Riigihangetes 203234, 203132 ja 193780 pidi vedaja võimaldama hankijal kontrollida busside vastavust kõikidele hanketingimustele hiljemalt 1 kuu enne ATL alusel teenindamise algust. Samuti sisaldus viidatud ATL-des tellija õigus ühepoolselt pikendada ATL-i kuni 2 aastat (ATL p 10.8), mistõttu pidanuks vedaja busside 8aastase vanusenõude täitmiseks bussid välja vahetama ATL pikendamise perioodil. 3) ATL p 10.7.1 kohaselt on pakkujatele pakkumuse maksumuse kujundamisel ette teada, et ATL-i võidakse pikendada kuni 2 aastat, mistõttu on pakkujal võimalik pakkumuse hinnastamisel arvestada võimaliku kaasneva kuluga. Samal põhjusel on vedaja jaoks pakkumuse esitamisel ettenähtav vajadus tagada ATL pikendamise korral teenuse osutamise jätkamine. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses uue väite, et ATL p 10.7.1 on õigusvastane põhjusel, et rikutakse kaebaja subjektiivset õigust saavutada ATL pikendamine kokkuleppel

§ 21lg 3 p 1 alusel. Vastuväide on lubamatu, sest läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. 15

(24)3-21-613 Kaebajale saaks

§ 21

lg 3 p-st 1 tuleneda subjektiivne õigus ATL pikendamiseks kokkuleppel üksnes juhul, kui tegemist oleks imperatiivse õigusnormiga, millest kõrvalekalle ei ole lubatud.

§ 21lg 3 p 1 seda ei ole.

ATL pikendamise tingimuste sätestamine hanketingimustes on pakkujate jaoks soodne lahendus, mis võimaldab pakkumuse tegemise hetkel arvestada pakkumuse maksumuse koosseisus võimalikud lisakulud. Hankijal on võimalik ATL sõlmida ka kümneks aastaks

§ 20lg 3 kohaselt.

4) Kaebaja ei ole varem väitnud, et ATL p 10.7.1 on tühine tüüptingimus. Läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Hanketingimuse ebaproportsionaalsust hinnatakse mh tühiste tüüptingimuste prisma kaudu. Tüüptingimuste regulatsioon põhineb proportsionaalsuse põhimõttel, mis on keskne riigihangete põhimõte. Proportsionaalsuse põhimõtte kaudu arvestab riigihangete vaidlustuskomisjon hanketingimuse õiguspärasuse hindamisel tüüptingimuse tühisuse argumenti. Samuti puudusid kaebajal takistused halduskohtus tüüptingimuste tühisuse argumendi esitamiseks. Tüüptingimuse tühisusele oleks ATL-i sõlminud vedajal õigus tugineda ATL täitmise perioodil ning tühisest tüüptingimusest ei saaks vedajale õiguslikke tagajärgi tekkida, mistõttu ei saa selline tüüptingimus rikkuda pakkuja subjektiivseid õigusi. Tegemist on vajaliku hanketingimusega, kuna liiniveo katkemise vältimiseks on mõistlik sätestada ATLdes lepingute ühepoolse pikendamise võimalus kuni kaheks aastaks, et vältida avalike vahendite ebamõistlikku kasutust, kui liiniveo katkemise vältimiseks on haldusorgan sunnitud sõlmima kõrgema hinnaga otselepingu, kuna vedaja keeldub lepingu pikendamise kokkuleppest. Sel moel on tagatud suurem läbipaistvus ja konkurentsi parem ärakasutamine. 5) KAS §-st 83 tuleneb krediidiasutuse kohustus teostada laenusaajate ja garantiisaajate suhtes jooksvalt kontrolli, tagamaks krediidisaaja jätkuv võimekus täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Kui krediidisaaja majanduslikud näitajad peaksid garantii kehtivusaja jooksul halvenema, peab krediidiasutus astuma samme, et garantii täitmisele pööramisel oleks garantiisaaja reaalselt võimeline krediidiasutuse regressinõude täitma. Sel moel aitab krediidiasutuste poolt teostatav pidev kontroll garantiisaaja majandusliku seisundi üle vältida olukorda, kus hankijale väljastatud garantii täitmine esialgse õiguskaitse korras peatatakse põhjusel, et garantii täitmisele pööramisel muutuks vedaja panga regressinõude tõttu maksejõuetuks (haldusasjad 3-18-1946 ja 3-19-2108). Hanketingimus ei ole konkurentsi piirav. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puuduks võimalus krediidiasutuse garantii saamiseks. 9. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitas 06.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 04.05.2021 otsuse resolutsiooni p 5 osas, millega hankija menetluskulud jäeti tema enda kanda. Hankija palub mõista kaebajalt välja vastustaja kasuks halduskohtus kantud menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. 1) Asjaolu, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus täidab halduslepingu alusel

-st tulenevaid Transpordiameti ülesandeid maakondliku avaliku liiniveo korraldamisel, ei vii järelduseni, et vastustaja põhitegevus oleks riigihangete läbiviimine ja riigihankevaidluste pidamine. Riigihangete läbiviimist ei loeta haldusorgani põhitegevuseks, vaid kõrvalfunktsiooniks. Vastustaja põhitegevuseks on avaliku liiniveo korraldamine (

§ 13lg 1 p 6, § 16 lg 1 p 5, § 15 lg 2; halduslepingu p-d 1.1 ja 1.2).

Kohtuasja asjaolud on analoogsed asjaga nr 3-20-1900 (vt ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198). RHS kohaselt on hankemenetluseks nii hanketingimuste kehtestamine kui ka kõik hankija toimingud ja otsused kuni hankelepingu sõlmimiseni. 2) Haldusorgani põhitegevuseks võib olla riigihangete korraldamine kesksete hankijate puhul (nt Riigi Infosüsteemide Keskus; Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus; 16

(24)3-21-613 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus; Eesti Energia AS ja Riigi Kinnisvara AS). Vastustaja ei ole keskne hankija RHS § 42 tähenduses. Vastustajal ei ole koosseisulist õigusosakonda. Vastustaja igapäevaseks tegevuseks puudub vajadus hoida palgal juristi. Halduskohtu otsus viib järelduseni, et vastustaja peab oma koosseisu palkama riigihankeõiguse eriteadmistega ja advokaadi kvalifikatsiooniga võrdväärse pädevusega isiku. Sellega kaasneks põhjendamatu koormus avalikele rahalistele vahenditele. 3) HKMS § 108 lg-s 1 sätestatud põhimõte rakendub nii vastustaja kui ka erasektori menetlusosaliste menetluskulude suhtes. Kui seadusandja tahteks olnuks välistada haldusorgani poolt välise õigusabi rakendamine enda pädevusse kuuluvates küsimustes õigusvaidluste pidamisel, oleks seadusandja sellise keelu seaduses selgesõnaliselt sätestanud. Halduskohus rahuldas kaebuse ühe nõude osas üheksast, mistõttu pidanuks halduskohus välja mõistma vastustaja õigusabikulud proportsionaalses osas, s.o 2184,53 eurot (koos käibemaksuga). 10. AS GoBus vaidleb hankija apellatsioonkaebusele vastu. 1) Transpordiametiga sõlmitud halduslepingu p 2.1.10 kohaselt on vastustaja kohustus korraldada riigihankeid vedajate valimiseks avalikule liiniveole

-s ettenähtud korras (

§ 15lg 2 ja § 16 lg 1 p 5).

Vastustaja asutamislepingu kohaselt on tema ülesanded mh määrata kindlaks teenindustaseme normid (p 4.5) ja sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldada avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole (p 4.6; vt ka

§ 19lg 2).

ATL sõlmimine toimub riigihanke kaudu (

§ 21lg 1).

Seega täidab piirkondlik ühistranspordikeskus ATL sõlmimise ja selleks riigihangete korraldamise kohustust seadusest tuleneva põhiülesandena (vastustaja põhikirja p 1.4.6). Vastustaja viidatud kohtupraktika puudutab haldusorganeid, mis korraldavad riigihankeid kõrvalfunktsioonina. 2) Haldusasi nr 3-20-1900 ei ole praeguse vaidlusega analoogne. Viidatud haldusasjas vaidlesid pooled hankija otsuse üle, mis puudutas pakkumuse tagasilükkamist. Praegusel juhul on vaidlus HD tingimuste üle. Erinevalt hankemenetluse käigus tehtavatest otsustest on hankijal HD koostamisel ulatuslik diskretsioon. Seega peab vastustaja tingimusi kehtestades suutma kaaluda nende õiguspärasust, et seda hilisemas vaidluses vajadusel põhjendada. Vaidluse all ei ole menetluslikud küsimused. Isegi kui hankemenetluse korraldamine ei ole vastustaja põhiülesanne, on seda ATL tingimuste koostamine. Üldjuhul peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses kaitsma iseseisvalt ning välised õigusabikulud ei ole põhjendatud. Samuti on kohtupraktikas tehtud riigihankeid puudutavast üldpõhimõttest erand juhul, kui hankevaidlus ei ole keerukas. HD tingimused on vaidlustatud peamiselt vastuolu tõttu proportsionaalsuse põhimõttega. Vaidlus ei hõlma keerukaid riigihankeõiguslikke küsimusi. Vaidlus halduskohtus ei olnud mahukas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus otsustab esmalt täiendavate tõendite haldusasja materjalide juurde võtmise (I), lahendab see järel kaebaja (II) ja vastustaja (III) apellatsioonkaebused ning menetluslikud taotlused (IV). I 12. AS GoBus on apellatsioonkaebuse vastusele lisanud ühe tõendi (26.05.2021 vastuse lisa 1). Vastustaja on apellatsioonkaebuse vastusele lisanud kaheksa tõendit (24.05.2021 vastuse lisad 1–8). Tõendid tuleb võtta HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde. 17

(24)3-21-613 Kaebaja soovib esitatud tõendiga tõendada, et riigihangete korraldamine on vastustaja põhifunktsioon ning seetõttu ei väljunud praegune vaidlus vastustaja põhitegevuse raamidest. Vastustaja vastusele lisatud tõendite esitamise eesmärk on tõendada, et kaebaja poolt vaidlustatud hanketingimuste kehtestamine on sarnastes hangetes tavapärane ning seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalsete tingimustega. Tegemist on oluliste ja asjakohaste tõenditega. II
  1. Ringkonnakohtus on vaidluse all HD lisa 2 p 3.3 (kehtiv sõnastus: „ATL-st tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatavate busside vanus peab olema igal hetkel, kui vastavat bussi ATL täitmiseks kasutatakse, mitte vanem kui HD lisa 1 lisas 4 sätestatud.“), HD lisa 2 p 5.2.2 („Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva krediidiasutuse garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punktis 5.
  2. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena.“), HD lisa 2 p 10.7.1 („Kui Tellija tegevus on ATL esemeks olevate liinide suhtes uue vedaja leidmiseks Riigihanke läbiviimisel vaidlustatud ja ATL lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on Tellijal õigus ühepoolse tahteavaldusega pikendada ATL-t kuni kaheks aastaks samadel tingimustel (välja arvatud ATL tähtaeg) kuni ATL esemeks olevate liinide teenindamiseks vedaja leidmiseni

§ 21lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.

Samal alusel on Tellijal õigus nõuda, et Vedaja jätkaks ATL täitmist kuni 2 aastaks Tellija ülesütlemisavalduse esitamisest arvates ka juhul, kui Tellija on ATL üles öelnud ning uue vedaja leidmine ATL esemeks olevate liinide teenindamiseks viibib.“) ja HD lisa 1 lisa 4 p 1.5 („ükski buss ei või mitte ühelgi hetkel ATL täitmise perioodil olla vanem kui 8 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast“).

  1. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal on õigus nõuda HD muutmist üksnes siis, kui see on vastuolus õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p 5). Halduskohtul puudub pädevus hinnata hankija kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui potentsiaalse riigihankel osaleja õigusi. Hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks peab olema juba hanke väljakuulutamise ajal selge, et nende hankedokumentide põhjal ei ole hankijal võimalik teha pakkumuste suhtes õiguspäraseid otsuseid (vrd Riigikohtu 15.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-6-06, p 22). Sõlmitava hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel on hankijal avar kaalutlusruum (nt Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 33-1-65-11, p 26). Hankija objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse seadmine ei ole konkurentsi kahjustav (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus asjas nr 3-20-1202, p 10). HD lisa 1 lisa 4 p 1.5 ja HD lisa 2 p 3.3
  2. Kaebaja leiab, et kuna bussid tuleb hankijale ülevaatuseks esitada 20 päeva enne ATL täitmisega alustamist, tekib vedajal vajadus kõik bussid ATL täitmise ajal välja vahetada, isegi kui ATL-i hakatakse täitma uute bussidega. Puuduvad tõendid selliste busside järelturu olemasolu kohta. Vastustaja viidatud varasemad riigihanked ei ole praeguse riigihankega analoogsed. 18

(24)3-21-613
  1. HD lisa 1 lisa 4 p-s 1.5 ja HD lisa 2 p-s 3.3 sätestatud busside vanusenõue ei ole ebaproportsionaalne. Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Seejuures on hankijal kohustus vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja hanke esemele ebavajalike piirangute seadmist. Hankija selgituste kohaselt on vaidlusaluse nõude kehtestamisel lähtutud vajadusest tagada kasutatavate busside esteetiline välimus ning tehniline töökindlus, kokkuvõtvalt avaliku liiniveo teenuse hea kvaliteet. Vastustaja praktika kohaselt on need tingimused võimalik tagada kuni 8-aastaste busside kasutamisega. Busside salongi mugavus ning tehniline sõidukindlus aitavad tagada avaliku liiniveo usaldusväärsust ning olla alternatiiviks teistele liiklusvahenditele, mis on oluline avalik huvi. Need argumendid on piisavad, et objektiivselt põhjendada busside vanusenõude vajalikkust. Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (Riigikohtu 05.11.2020 otsus asjas nr 3-20-718, p 18; vt ka p-d 15–15.2).
  2. Vajadus soetada enne ATL kehtivuse lõppemist uued bussid võib vähendada pakkujate ringi, takistades pakkumuse esitamist sellistel ettevõtjatel, kes ei pruugi sõitjateveoteenuse osutamisega jätkata ja peavad seetõttu 8-aastase kehtivusega ATL täitmiseks soetama busse topelt, kavandamata pärast ATL kehtivuse lõppemist vaid vähe aega kasutatud busside edasist kasutamist. Pakkujatel ei ole kohustust alustada ATL täitmist uute bussidega, vaid on võimalik kaaluda, millises lepingu täitmise etapis on majanduslikult mõistlik bussid välja vahetada. Kaebaja ei ole siiski ära näidanud, et risk, et bussid tuleb võõrandada pärast võib-olla vaid paarikuulist kasutamist, oleks ettevõtluses ülemäärane ja samu busse ei pruugi olla võimalik järelturul pärast ATL kehtivuse lõppemist võõrandada. Hanketingimuste kehtestamise eesmärk ei saa olla kõigi konkreetse pakkuja võimalike äririskide maandamine. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et pakkujate ring võiks sellise nõude tõttu väheneda sedavõrd, et nõuet saaks pidada konkurentsi kahjustavaks. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust kaebaja viited varasemates riigihangetes sätestatud väidetavalt leebematele hanketingimustele. Hanketingimuste ebaproportsionaalusust ei saa põhjendada viidetega varasematele hangetele, vaid hinnata tuleb hankija põhjendusi konkreetse tingimuse sätestamiseks. Hankija põhjendused ei ole selgelt ebaratsionaalsed.
  3. Võimalus esitada soodsam pakkumus juhul, kui busside vanusenõue ei oleks lühem tähtajast, mis jääb busside vastustajale ettenäitamise ja ATL kehtivuse lõppemise vahele, on küll ilmselge, kuid teenuse osutamise tingimuste kindlaksmääramisel on vastustaja kaalutlusruum avar (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2020 otsus asjas nr 3-20-157). HD lisa 2 p 5.2.2
  4. Kaebaja hinnangul on säte õigusvastane, sest ei võimalda esitada tagatisena kindlustusandja garantiikirja, piirates nii põhjendamatult konkurentsi. Samuti on garantii saamine kindlustusandjalt odavam ning kaebaja soovib seda võimalust kasutada.
  5. Lisaks potentsiaalsete pakkujate vahelise konkurentsi piiramisele võib seda piirata ka olukord, kus turul on mitmeid samaväärseid või -liigilisi tooteid, kuid hankija sätestab põhjendamatult tingimused, millele vastab vaid üks toode (T. Kuusmann, § 3, lk 64 – M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019 ja seal 19
(24)3-21-613 viidatud vaidlustuskomisjoni praktika). Õige on kaebaja märkus, et hankija viidatud haldusasjades nr 3-19-2108 ja 3-18-1946 keelati esialgse õiguskaitse korras pangagarantii alusel väljamaksete tegemine (vt Tallinna Halduskohtu 16.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2108 ja 09.11.2018 määrus asjas nr 3-18-1946). Seega ei saa hankija põhjendada HD lisa 2 p 5.2.2 sätestamist üksnes sellega, et soovib vältida olukorda, kus kohus keelab garantii väljamaksmise esialgse õiguskaitse korras. Sellisel viisil saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset nii krediidiasutuse kui ka kindlustusandja garantii korral. Asja lahendamisel ei ole määravad väited pakkuja võimalikust maksejõuetusest. Mõlema garantii puhul – kui esitatud on garantii tingimustes märgitud nõutavad dokumendid – makstakse garantiisumma hankijale välja sõltumata vedaja maksejõuetusest. Seejuures võib ka kindlustusandjaga sõlmitud garantiilepingus olla kokku lepitud, et garantii makstakse välja tingimusteta. Täiendavate tõendite esitamist võivad nõuda mõlemad garantiiandjad ning konkreetsete nõuete olemasolu sõltub sõlmitavast lepingust.
  1. Hankija mõistab ekslikult KAS § 83 lg 3 mõju pakkujate võimekusele ATL-i täita. Isegi kui krediidiasutus jälgib garantiisaaja maksejõulisust, ei ole tal võimalik teha kontrollitavas äriühingus juhtimisotsuseid, mis tagaksid tema pikaajalise maksejõulisuse. Kui pangagarantii puhul saab krediidiasutus keelduda edaspidiste kohustuste võtmiseks laenu andmisest, taganeda garantiist või seada sellele edaspidi garantiisaaja jaoks koormavamaid tingimusi, ei ole ükski neist abinõudest selline, mis välistaks garantiisaaja finantsseisundi halvenemise sedavõrd, et ta ei suuda ATL-i täita. ATL alusel vedaja pankrotiga on võimalik tagada garantii sissenõudmine ja ettevõtjal võivad olla piisavad varad, et pangale tekkinud kohustus hüvitada, kuid seeläbi ei ole võimalik hankija huve paremini kaitsta lepingu täitmisel. HD lisa 5 p 5.2.2 ei ole seetõttu õiguspärane. HD lisa 2 p 10.7.1
  2. Kaebaja hinnangul on viidatud hanketingimus ebaproportsionaalne ja tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes ning vastuolus

§ 21lg-ga 3.

23. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebajal tuli tüüptingimuse tühisusele VÕS § 42 mõttes tugineda juba vaidlustusmenetluses. Riigihangete vaidlustuskomisjon saab kontrollida hanketingimuste vastavust üksnes RHS sätetele (vt nt M. A. Simovart, C. Ginter, § 185, lk 1040 – M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019 ja seal viidatud vaidlustuskomisjoni praktika; Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2017 otsus asjas nr 3-16-2129, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustega on tegemist ka hankedokumentides viidatud tingimuste osas. Kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10; 22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-15, p 9), ega lepingutingimused, millele pooled ja kohus tuginevad, ole ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (VÕS §-d 42 ja 44). Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1 teine lause). Nii võib olla ebamõistlikult kahjustav ka see, kui tingimus sätestab seadusega vastupidise riskide jaotuse. Lisaks tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks (Riigikohtu 19.12.2017 otsus asjas nr 2-15-15622, p 21). Tegemist ei ole kaebuse uue alusega HKMS § 41 lg 2 mõttes, vaid uue õigusliku argumendiga 20

(24)3-21-613 kohtueelse menetluse läbinud nõude põhjendamiseks (vt Riigikohtu 17.04.2018 otsus asjas nr 3-17-2226, p 15). Samadel põhjendustel ei ole kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ka osas, mis puudutab kaebaja väidet, et HD lisa 2 p 10.7.1 on ebaproportsionaalne, kuna ei näe ette erakorralist hankelepingu pikendamise etteteatamistähtaega. Lisaks on kaebaja 01.03.2021 vaidlustuse täienduse p-s 7 märkinud, et ATL pikendamine ei ole ettenähtav. 24. Kaebaja arvates on HD lisa 2 p 10.7.1 ebaproportsionaalne, kuna ei näe tellijale ette tähtaega ATL erakorralisest pikendamisest ette teatamiseks. Apellatsioonkaebuses on AS GoBus märkinud, et HD lisa 2 p 10.7.1 on tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes ning kitsendab vedajale

§ 21

lg 3 p-s 1 antud õigusi.

§ 21

lg 3 p 1 sätestab, et kui pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 25. Viidatud säte näeb hankijale ette õiguse pikendada ATL-i nii samadel kui ka uutel tingimustel, samuti jätta ATL pikendamata. Ka juhul, kui vaidlusalused hanketingimused ei sisaldaks p-i 10.7.1, ei oleks kaebajal

§ 21

lg 3 p 1 alusel õigust nõuda ATL-i pikendamist uutel tingimustel ning talle sobivaks ajaks, sest see valikuõigus on hankijal. HD lisa 2 p 10.7.1 annab tellijale sellise õiguse, mitte ei pane kohustust. 26.

§ 21

lg 3 p 1 eesmärk ei ole tagada, et hankija saab kaalutlusõiguse alusel otsustada lepingu pikendamise ATL kehtivuse lõppemise eel ühepoolselt, vaid anda hankijale luba sõlmida ilma hankemenetlust läbimata ATL pikendamise kokkulepe. ATL pikendamises tuleb

§ 21

lg 3 kohaldamisel ATL pooltel kokku leppida, seejuures on lubatud ATL pikendamine kaheks aastaks nii lepingu tingimusi muutes kui muus osas peale tähtaja muutmata jättes.

§ 21

lg 3 ei anna hankijale aga õigust nõuda senise ATL poolelt samadel tingimustel teenuse osutamisega jätkamist. Seda kinnitab nii sätte sõnastus kui

eelnõu (Riigikogu XII koosseis, 812 SE) seletuskiri (lk-d 7 ja 8). 27. Ühepoolselt saab avalikku sõitjateveo teenust nõuda

§ 22alusel.

Sellist olukorda ei ole HD lisa 2 p-s 10.7.1 aga silmas peetud ega saagi teha, sest

§ 22kohaldamise eeldusi on rohkem: puuduma peab võimalus leida vedajat kokkuleppel.

Selle sätte alusel vedajale kohustuse panemise tingimuseks on kohustuse mõistlik hüvitamine. Olukorras, kus ATL kehtivuse pikendamise korral selle tingimusi muutmata tuleks vedajal tagada teenuse osutamine vähem kui kaheksa aastat vanade bussidega, võib kaheks aastaks kohustuse panemine panna vedajale kohustuse omandada piisaval hulgal sellele tingimusele vastavaid busse. Sellise kohustuse täitmise kulusid ei saa arvestada pakkumuse maksumuse hulka, sest nende kandmise vajadus ei ole kooskõlas

§ 21lg-ga 3 ega teenuse osutajale piisava selgusega ette nähtav.

Hankemenetluses tuleb tagada kõigi pakkujate võrdne kohtlemine, kuid hankijal võib sellise tingimuse olemasolu korral olla faktiliselt võimalik anda mõnele pakkujale lubadus, et ATL kehtivusaega ühepoolselt ei pikendata, teistele pakkujatele sellist lubadust andmata. Selline olukord võimaldaks pakkujatel võtta oluliselt erineva suurusega äririske, sest uute busside omandamise kohustuse ulatus oleks märkimisväärselt erinev. Eelnevast tulevalt on HD lisa 2 p 10.7.1 õigusvastane. 21

(24)3-21-613 III
  1. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vaidlustas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 osas, millega vastustaja esimeses astmes kantud menetluskulud jäeti tema enda kanda.
  2. Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-20-1900 tehtud 07.01.2021 otsuses kokkuvõtvalt järgmist: ,,HKMS § 109 lg 6 ei välista haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist täielikult. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 18; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17; vt ka 30.04.2019 otsus asjas nr 3-19-174, p 18; 08.07.2019 otsus asjas nr 3-19-631, p 18; vrdl samas 07.06.2019 otsus asjas nr 3-19-531). Ringkonnakohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel pidanud määravaks ka seda, et vastustaja on mittetulundusühing, kelle üks peamisi ülesandeid on Põhja-Eesti kohalike omavalitsuste üleselt tagada elanikele soodsam ja tõhusam ühistransport. Vastustaja rahastamisallikaks on selle asutajaks olevad Põhja-Eesti kohalikud omavalitsused ja rahastamine toimub selle asutajaks olevate kohalike omavalitsuste ja riigi poolt (

§ 15

) ning seetõttu ei saa tema menetluskulude kandmisel kaebaja poolt olla erisusi võrreldes juhtudega, kus ühistranspordi korraldamiseks läbiviidava hanke vaidlustamisel on vastustajaks mõni kohalik omavalitsus (Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17; vt ka 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 18; 24.09.2020 otsus asjas nr 3-20-1202, p 29).“

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et viidatud lahend ei ole praeguses asjas kohaldatav. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine ei sõltu sellest, milliseid hankemenetluse dokumente on vaidlustatud, vaid konkreetse hankija põhitegevuse ning kõrvalfunktsioonide jaotusest. Ka haldusasjades, kus vaidluse all oli hanketingimuste vaidlustamine, on peetud hankemenetlust haldusorgani kõrvalfunktsiooniks (vt nt viidatud Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 18).
  2. AS GoBus apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Maanteeameti ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus vahel sõlmitud halduslepingu p 2.1.10, mille kohaselt on vastustaja kohustus korraldada avalikke konkursse ja riigihankeid vedajate valimiseks avalikule liiniveole

-s ettenähtud juhtudel ja sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepinguid, ei lükka eelnevaid seisukohti ümber. Ka nimetatud dokumendist tuleneb, et vastustaja põhitegevuseks on ühistranspordi, mitte riigihangete korraldamine. Vastustaja pädevus sõlmida ATL ei muuda hankemenetluse läbiviimist ühistranspordikeskuse põhiülesandeks. Nii ATL sõlmimine kui ka konkreetsel juhul hankemenetluse läbiviimine üksnes toetavad vastustaja põhitegevust, s.o ühistranspordi korraldamist.

  1. Hankija on selgitanud, et tal puudub õigusosakond või koosseisuline jurist. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et hankijal oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. IV
  2. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebus ja apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab HD lisa 2 p-i 5.2.2 ja HD lisa 2 p-i 10.7.
  3. Ülejäänud kahe apellatsioonimenetluses vaidluse all olnud tingimuse osas jääb kaebaja apellatsioonkaebus 22

(24)3-21-613 rahuldamata. Vastustaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha nii vaidlustuskomisjoni otsuse osalise tühistamise kui menetluskulude jaotamise osas ise uus otsus ning määrata kindlaks vastustaja menetluskulude suurus, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.
  1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.03.2021 otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus HD lisa 2 p-i 5.2.2 ja HD lisa 2 p-i 10.7.1 peale. Hankijat tuleb kohustada viima HD lisa 2 p 5.2.2 ja HD lisa 2 p 10.7.1 õigusaktidega kooskõlla.
  2. Muuta tuleb riigihangete vaidlustuskomisjonis kaebaja kantud menetluskulude väljamõistmise ulatust. Halduskohus selgitas õigesti ühe asjaoluga seotud kulude suurust (riigilõiv 55,65 eurot ja õigusabikulud 315,65 eurot). Kuna selliseid asjaolusid lisandub apellatsioonimenetluses kaks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista täiendavalt 2 × (55,65 + 315,65) = 742,6 eurot. Esimese astme menetluses on MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kandnud menetluskulusid kokku 2457,60 eurot (koos käibemaksuga). Asjakohane ei ole hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17).
  3. Väljamõistetavate menetluskulude suurust tuleb vähendada. Arve nr 2021-175 on esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse esmase analüüsi ning kokkuvõtte tegemise eest, ent see toiming on tehtud 12.03.2021, st enne kaebuse esitamist halduskohtule (22.03.2021). Arvel nr 2021-173 on märgitud toimingud A. Niliski tunnistajana ülekuulamises osas, kuid halduskohtus vaadati asi läbi kirjalikus menetluses. Menetluskulude osa tuleb vähendada ka kaebaja seisukohtadele vastamise osas (24.03.2021, 26.03.2021, 29.03.2021 ja 10.04.2021). Sama volitatud esindaja esindas hankijat vaidlustusmenetluses ning suures osas on jäänud kaebaja väited võrreldes vaidlustusmenetlusega samaks. Halduskohtus vaidlustati üksnes osa vaidlustusmenetluses olnud hanketingimustest. Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks halduskohtus 2000 eurot (koos käibemaksuga).
  4. Halduskohtus vaidlustas kaebaja seitse HD tingimust ning menetluskulud kahel alusel. Halduskohus pidas kõiki kaebuses vaidlustatud riigihanke alusdokumentide punkte ning menetluskulude jaotust sisuliselt samavõrra keerukateks (halduskohtu otsuse p 33.2). Sellele pole menetlusosalised vastu vaielnud. Kaebus rahuldati ühe HD tingimuse osas. Ringkonnakohus peab kaebust põhjendatuks veel kahe tingimuse osas. Kaebuse ühe nõude osas on vastustaja menetluskulude suurus 222,22 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kaebajalt vastustaja kasuks mõista välja 1333,33 eurot (koos käibemaksuga) halduskohtus kantud menetluskulude katteks. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on menetluskulude dokumentide kohaselt kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid riigilõivuna 1280 eurot ja esindajatasuna 1920 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude suurust tuleb esindajatasu osas vähendada. Apellatsiooniastmes oli vaidluse menetluskulude jaotamise küsimus ning üksnes kolm hanketingimust. Kaebaja apellatsioonkaebust puudutavas osas ei esitanud AS GoBus apellatsioonimenetluses selliseid uusi väiteid, mis eeldanuks hankijalt tavapärasest suuremat 23
(24)3-21-613 analüüsi. Mahukaid tõendeid kaebaja ringkonnakohtule ei esitanud. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus vastustaja esindajatasu põhjendatud suuruseks 1500 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kaebus rahuldatakse lõppkokkuvõttes 3/9 ulatuses, tuleb kaebajalt välja mõista 2/3 vastustaja apellatsioonimenetluse põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, kokku seega 1853,33 eurot. Kahe kohtuastme peale kokku tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 3186,67 eurot. 38. AS GoBus taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist 6282 eurot, st ühe kaebuse aluseks oleva asjaolu kohta 968 eurot. Apellatsiooniastmes taotleb kaebaja esindajatasu 7020 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu 1280 eurot väljamõistmist. Halduskohus pidas ühe kaebuse aluseks oleva asjaolu kohta põhjendatud esindajatasuks 400 eurot. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlusküsimuste ring laienenud ning seetõttu on põhjendatud esindajatasu apellatsioonimenetluses kokku 1500 eurot. Kuna ringkonnakohus peab kaebust põhjendatuks kolme asjaolu osas üheksast, tuleb kaebaja kasuks välja mõista üks kolmandik tasutud riigilõivust ning põhjendatud ja vajalikust esindajatasust kahes kohtuastmes, s.o kokku 426,67 + 1200 + 431,67 + 500 = 2558,34 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.