Kriminaalasi nr 1-13-11088 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11088 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 9 aastat.

§-de 76 lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 9 aastat vangistust Harju Maakohtu 09.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9723 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning S. Henningile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse S.

Henningi karistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.06.

1. a. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.
2. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 16.01.
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-11088 S. Henningile

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ja

§-de 76 lg 6, 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Uue otsusega karistati S. Henningit

§ 184

lg 2 p 2 järgi 7 aastase vangistusega, mida

§-de 76 lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 09.09.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistuse võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguse osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega 11.02.
2. a.
3. Tartu Maakohtu 15.02.
4. a määrusega (jõustunud 24.04.
5. a ) ja 05.05.
6. a määrusega (jõustunud 23.05.
7. a) jäeti S. Henning vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
8. Käesoleval ajal kannab S. Henning karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 25.06.
9. a ja lõpp 12.09.
10. a.
11. 18.05.
12. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule S. Henningi isikliku toimiku, otsustamaks S. Henningi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta S. Henningi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
13. Prokurör esitas seisukoha S. Henningi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Samuti on isikut vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras ning tal puudub vabanemisel kindel elukoht.
14. Süüdimõistetu S. Henning selgitas kohtuistungil, et soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. S. Henning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja hakata tööl käima. KOHTU SEISUKOHT
15. S. Henning on toime pannud esimese astme kuriteo.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8. Käesolevaks ajaks on S. Henning esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Samuti on S. Henningil

§ 76lg 3 kohaselt jäänud mõistetud karistusajast kanda rohkem kui kaks kuud.

Kuna Tartu Maakohtu 05.05.

1. a määruse jõustumisest, millega jäeti S. Henning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, on möödunud vähemalt üks aasta, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 4 tulenev alus tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused S. Henningi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2 karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Henning tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab S.

Henningi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

1. S. Henning kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdimõistetut positiivselt asjaolu, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning on vähemalt sõnades avaldanud toimepandud teo osas kahetsust. Samuti on kiiduväärt, et S. Henning on igapäevaeluga vanglas kohanenud, s.o täidab töökohustust, on läbinud aktiivselt ja motiveeritult sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Õige hetk“ ning Tartu Rahvaülikoolis õpioskuste arendamise ja võtmepädevuste kursused. Süüdimõistetu on õppinud ka eesti keelt, kuid tema keeleoskus on kesine. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Henningil vabanedes kindel elukoht puudub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodusse kinnipeetavat hetkel vabade kohtade puudumisel vastu ei võeta ning ei ole kindel, kas ta saab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe sotsiaalpinnale abikaasa juurde kolida. Lähedaste ringi kuuluvad abikaasa ja täisealine tütar. Vabanemisel on S. Henningil tugiisik ning tal on võimalik tugiisiku toel läbida sotsiaalprogramm „Sütik“, mis on mõeldud narkosõltlastele. Erialalt on kinnipeetav elektrik ja puusepp. Vabanedes kindel töökoht puudub. S. Henning soovib vabanemisel asuda võimalusel tööle Soomes ning ta on enda sõnul varasemalt töötanud juhutöödel elektriku ja ehitajana ning ka välismaal.
2. Sotsiaalprogrammis ja täiendkursustel osalemine, omandatud erialased oskused ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles S. Henningit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
3. Karistusregistri 05.04.
4. a teatise kohaselt on S. Henningil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab S. Henning liitkaristust eriliigiliste narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud ka süstemaatilise varguse katse eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. S. Henningit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud pikemat aega (Harju Maakohtu 09.09.
5. a otsuse nr 1-10-9723 alusel 3 aastat 1 kuu 11 päeva) vangistuses. Samuti on S. Henningit Harju Maakohtu 11.03.
6. a määrusega nr 1-10-9723 vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. S. Henning aga pärast vanglast vabanemist vaid mõned kuud hiljem pani toime uue samaliigilise kuriteo. Eelnev osutab sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna S. Henning on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist (mis on valdavalt narkootikumide käitlemisega seotud kuriteod) lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud katseajal ja kinnipeetav ei täitnud üldkasuliku töö kohustust ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (mis on olnud pikaajaline – peaaegu 8 aastat) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu 3 minimeerinud. Kohtu hinnangul esineb S. Henningi puhul jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, s.o katseajal toime pandud samaliigilised kuriteod ning varasema pikaajalise vanglakaristuse mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. Samuti on süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. S. Henning on tunnistanud, et ta on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sh narkootikumide soetamiseks. Ka enne vangistust süüdimõistetu ei pidanud vajalikuks töötada, sest ta hankis sissetulekut ebaseaduslikult. Samuti moodustavad S. Henningi tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos toime pannud kuritegusid ning kellelt on regulaarselt saanud narkootikume. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Oma varasema käitumisega on S. Henning selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. S. Henning on kohtule ka varasemalt lubanud hakata elama õiguskuulekalt, kuid need lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Kuigi kinnipeetav on enda hinnangul vangistuse jooksul muutunud hoolivamaks, kahetseb oma kuritegusid ja on piisavalt vana, et korrigeerida enda eluviise, siis kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise (küll pikaajalise) vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Kinnipeetava varasema käitumise valguses jäävad ka praegused S. Henningi lubadused kohtu jaoks paljasõnalisteks, pigem juhindub süüdimõistetu ka edaspidiselt aastakümnete jooksul omandatud kriminaalsetest mõttemallidest. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab S. Henningi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
7. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on S. Henningi käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud aastatepikkune sõltuvus narkootikumidest. Nimetatud sõltuvus on ka varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise soodusteguriks. Sõltuvus on leidnud diagnoosimist ja kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et tal on sõltuvus – ta on tarvitanud fentanüüli, heroiini ja kanepit. Enamus sissetulekust ja isiklikust ajast kulus samuti narkootikumide soetamisele ja tarbimisele. Sõnades väljendab S. Henning motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks. Kinnipeetava sõnul on ta saanud vanemaks ning ei soovi enam vanglas olla ja tahab hakata normaalselt elama. Vangla hinnangul aga ei saa süüdimõistetu motivatsioonis olla kindel, kuna ta on seda väljendanud ka varasemalt, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub siinkohal vanglaga selles, et S. Henningi soov narkootikumide tarvitamisest vabaneda ei ole tõsiseltvõetav – süüdimõistetu on selliseid lubadusi ka varem andnud, kuid ei ole sellele vaatamata sõltuvusest vabaneda suutnud. Samuti ei ole ta pidanud vajalikuks pöörduda ravile ning sõltuvusest vabaneda ei ole aidanud ka varasem pikaajaline vanglakaristus. Programmides ja sõltuvusravil osalemine võib aga ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Kohus aga ei tähelda S. Henningil sellise sisemise motivatsiooni olemasolu. Kõrgem vanus ei tähenda automaatselt seda, et inimene on sõltuvusest vabanenud. Kohtu arvates ka senine sekkumine vanglas ei ole suure tõenäosusega vähendanud kinnipeetava soovi jätkata vabanduses narkootikumide tarvitamist. Vanglas ei ole narkootikumid aga kättesaadavad ning kinnipeetava tegelik käitumismuster kujuneb välja alles vabanedes. Seega esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et S. Henning jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, mis oluliselt suurendab uute süütegude toimepanemise riski.
8. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et S. Henningit on vangistuse jooksul 05.04.
9. a distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas 4 käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust S. Henning täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. See tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. 17. Vangla iseloomustusest tulenevalt puudub S. Henningil vabanemisel kindel elukoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on kinnipeetaval elukoha olemasolu, et oleks võimalik

§ 76lg 5 kohaselt rakendada katseajal käitumiskontrolli.

Seega ka elukoha puudumine välistab S. Henningi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 18. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sergei Henningi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. S. Henningi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid S. Henningi isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. S. Henningi ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka elukoha puudumise ning kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5