← Eesti

2-20-10746/35

Obsah (14)§ 175§ 172§ 173§ 146§ 106§ 29§ 170§ 171§ 651§ 158§ 150§ 193§ 65§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-10746 Tsiviilasi XX’i pankroti

§ 175lg 1, lg 11).

12.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 12.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXi viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks 3

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10746 hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja
  1. 12.
  2. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
  3. Kohus kohustab XXi esitama kohtule võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
  4. juuniks, aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Võlgnik peab aruande esitama ilma täiendava meeldetuletuseta. Esimene aruanne esitada
  5. juuniks
  7. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
  8. Pärnu Maakohus 13.08.2020 määrusega kuulutas välja XX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemise järel algatada XX kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgnik ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus 24.05.2021 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 04.06.2021 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 1500 eurot. Keegi siiani kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
  9. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivara ja selle müügist saadud raha kokku 532,73 eurot: pankrotivara müügist 110,00 eurot ja halduri poolt kinnipeetud vahendid 422,73 eurot.

§ 146

nimetatud väljamakseid tegi haldur summas x eurot: ajutise halduri tasu (13.08.2020 määruse alusel, sh käibemaks) x eurot, halduri vajalikud kulud (sh käibemaks 20%, arvestuslik) x eurot ja panga teenustasud 1,46 eurot. XX pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. XX pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata 31 665,64 eurot järgmiselt: Finora Capital AS 1169,70 eurot, Holm Bank AS 601,59 eurot, OK Incure OÜ 12 480,18 eurot, Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) 609,41 eurot, Omega Invest OÜ 4042,54 eurot, Bondora AS 2293,49 eurot, Telia Eesti AS 107,84 eurot ja Aktiva Finants OÜ 10 360,89 eurot. Ükski nõue ei ole tagatud pandiga. Ühegi nõude suhtes ei kehti võlgniku vastuväidet. Ükski nõue ei ole solidaarkohustus, ei tulene tingimuslikust tehingust ega kõrvaltingimusega haldusaktist. Kõik nõuded on tunnustatud II järgus ja need rahuldatakse proportsionaalselt jaotiste suurusele. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

XX pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Tema vara väärtuseks oli esialgselt hinnatud 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks vähemalt 8 võlausaldaja ees kokku 23 129,19 eurot. Haldur edastas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas 8 võlausaldajat, sh nt Pärnu linn ja Omega 4

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10746 Invest OÜ, kelle nõuded ei olnud ajutisele haldurile teada. Samuti osutusid nõuded algselt teadaolevatest suuremaks. Kõik esitatud nõuded tunnustati täies ulatuses. Pankrotimenetluse ajal sai võlgnik kuni xxxxxxxx xxxx emapalka ning lisaks on tema sissetulekuks olnud töövõimetoetus (TVT). Võlgnikul on x alaealist last. Pankrotimenetluse ajal on halduril kulunud tavapärasest rohkem aega võlgnikuga suhtlemisele. Menetluses eiras võlgnik pidevalt halduri korraldusi selle kohta, et kõik tema sissetulekud peavad laekuma võlgniku enda kontole. Emapalk ja TVT laekusid lapse kontole ning haldur pidi korduvalt nõudma juba laekunud sissetulekute kohta lapse konto väljavõtte esitamist. Üle mitme kuu võlgniku esitatud väljavõtete põhjal selgus, et sissetulek kuulus arestimisele igakuiselt ca 40 euro ulatuses. Arvestuslikud arestitavad summad sai haldur kinni pidada aprillis 2021, kui tulumaksutagastus ja TVT laekusid lõpuks võlgniku enda kontole. Sealjuures oli võlgnik taotlenud ka tulumaksutagastuse kandmist lapse kontole, kuid halduri taotluse alusel kandis EMTA selle võlgniku kontole. Samuti oli menetluses probleemne pankrotivaraks oleva mobiiltelefoni haldurile üleandmine. Võlgnik oli haldurile teatanud, et ta kasutab 1 aasta vanust järelmaksuga soetatud mobiiltelefoni xxxxxxxxx, soetusmaksumusega 500 eurot. Kuna pankrotimenetluses telefoni müüja omandireservatsiooni ei kasutanud, siis palus haldur võlgnikul anda telefon pankrotivara hulka, kuna igapäevaseks suhtlemiseks ei ole vaja sellise maksumusega telefoni. Pärast pikaajaliselt halduri telefoni üleandmise korralduse eiramist andis võlgnik haldurile üle mõlemalt poolt kahjustatud telefoniaparaadi (tugevalt mõranenud esi- ja tagakülg). Haldur müüs võlgnikule kuulunud Xxxxxx xx osa ning purunenud mobiiltelefoni teisel avalikul enampakkumisel oksjonikeskkonna kaudu hindadega vastavalt 75 eurot ja 35 eurot. Pankrotimenetluse ajal osales võlgnik xxx heategevuslikus saates „xxxxxxx xxx“, mille tulemusena koguti tema ravikuludeks annetusi x eurot, mis kanti võlgniku kontole üle 23.02.2021. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

XX pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldurile teadaolevalt on XX ka pankrotimenetluse ajal korduvalt kasutanud teda pankrotiavalduse koostamisel esindanud jurist Andrus Posti õigusabiteenust ning vajadusel on tal võimalik kasutada teenust ka kohustustest vabastamise menetluse käigus. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on igapäevaste kulutuste tasumiseks ebamõistlik kiirlaenude võtmine ja hiljem uute laenude võtmine varasemate kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt

  1. aasta algus, kui võlausaldajad hakkasid nõudeid inkassofirmadele loovutama ja Holm Bank AS esitas esimese maksekäsu kiirmenetluse avalduse (14.02.2020). XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Haldur palub lõpetada XX pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning vabastada Andrus Õnnik XX pankrotihalduri ülesannetest. Samuti palub haldur algatada XX suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta XX pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 532,73 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Halduri tegevusteks on halduril kulunud kokku x tundi x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot /tunnis (lubatud kuni xeurot/tunnis), 5

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10746 on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõoke 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Kuni 31.02.2021 kehtinud redaktsioonis

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 532,73 eurot.

§ 651

lg-te 1 ja 2 kohaselt on sellelt arvutatav halduri tasu x eurot – x eurot, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses. Kuna selles asjas võlgnik XX-l ei olnud pankrotimenetluse läbiviimiseks vara, ning pankrot kuulutati välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetlust, siis peab kohus õigeks määrata halduri tasu

§ 65lg 11 kohaselt.

Halduri arvestuste kohaselt on tal ülesannete täitmisele kulunud selles pankrotiasjas kokku x tundi x minutit. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu suurus on mõistlik, tunnitasu arvestuses jääb lubatud piiridesse (maksimaalne määr x eurot/tunnis) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvata ülesannete keskmisena 6

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10746 põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on põhjendatud ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks xeurot + käibemaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud halduri tehtud täiendavad kulud x eurot, kohus kinnitab halduri täiendavad kulud selles suuruses. 8. Haldur taotleb

§ 65lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Võlgnikule on küll pankrotimenetluse jooksul laekunud heategevussaatest annetusena raha, kuid see on sihtotstarbeliselt ette nähtud võlgniku ravikulude katmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt ei ole heategevuslik annetus käsitatav võlgniku sissetulekuna, millele saab pöörata sissenõuet. Võlgnik esitas kohtule tutvumiseks konfidentsiaalse, xx-iga xxx xxxxx xxxxx sõlmitud Toetuse kasutamise lepingu, millest nähtuvalt loetakse toetussumma mittesihipärast kasutamist lepingu rikkumiseks, mille korral xxx-l on õigus leping lõpetada ja nõuda eraldatud vahendite tagastamist. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluse jooksul väljamakseid tehtud ning neilt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Halduri kulutused summas 198,80 eurot (sealhulgas käibemaks) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus otsustab pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul on võimalik usaldusisik ka hiljem määrata, kui ilmneb, et võlgnik siiski ei tule ise toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-20-10746
  1. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Kohus määrab kindlaks aruande esitamiseks tähtpäeva. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
  2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XXi, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku, või kui samale võlausaldajale maksete tegemise viitenumber muutub teatud summa täitumisel. 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.