Obsah (9)

§187§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-124700 Tsiviilasi Aktsiaselts

§187lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse K-E H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on K-E H ja Mogo OÜ vahel 19.02.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja 05.06.2019 sõlmitud laenulepingu lisast nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 25.02.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudekulu ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 2 493,07 euro, intressi 257,04 euro, sissenõudekulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 211,49 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 695,81 (907,30 – 211,49) eurot. 2.

1. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 23.11.2019 kuni 14.12.2020 eest summas 907,30 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 34,32%. 2.
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr IL19022019/0106 ja laenulepingu lisa nr xxxx üldtingimuste punkt 5.3, mille kohaselt laenusaaja kohustub maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressimäärale, kui laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 34,32% aastas. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 34,32% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 2 493,07 eurot perioodi 23.11.2019 kuni 14.12.2020 (388 päeva) eest viivist järgnevalt: 3 Võlaperiood % aastas 23.11.2019 - 31.12.2019 01.01.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 14.12.2020 Kokku 8 8 8 % päevas Summa päevas 0,021918 0,546426 0,021858 0,544933 0,021858 0,544933 Perioodis päevi 39 182 167 Perioodi summa 21,310614 99,177806 91,003811 211,49 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 23.11.2019-14.12.2020 eest) summas 211,49 eurot. 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 15.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni 34,32% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 34,32% aastas on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivis alates 15.12.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 34,32% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 15.12.2020 kuni põhinõude 2829,06 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 81 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3 692,41 eurot (põhinõue 2 493,07 eurot + intress 257,04 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 907,30 + sissenõudekulud 35 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 2 996,6 eurot (põhinõue 2 493,07 eurot + intress 257,04 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 211,49 eurot + sissenõudekulud 35 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 19% ulatuses hageja kanda ja 81% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 4 548,03 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 5 000 eurot tasuda riigilõiv summas 400 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot 4 (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 640 eurot (riigilõiv 400 + õigusabikulud 240). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 81% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 518,4 eurot (640 x 81%). 7. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5