Obsah (5)

§ 62§ 5§ 230§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17774 Tsiviilasi A E hagi V

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.12.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt õpib hageja Kehtna Kutsehariduskeskuses ja õpingute eeldatav lõppkuupäev on 16.06.

1. Õpingute tõttu ei saa hageja töötada ja vajab toetust. Lisaks on hageja erivajadustega. Hageja kulud moodustavad kokku igakuiselt 790 eurot: eluasemekulud 160 eurot, kulutused toidule 270 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 110 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot ja vältimatud püsikulutused 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisest elatise 150 eurot kuus. Kostja vastus Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). Kohus selgitas hagejale 02.12.2020 kohtumääruses ja 25.03.2021 e-kirjas, et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest lähtudes hageja tavalisest elulaadist. Hagejal tuli esitada tõendid, mis kinnitaksid 2 tema igakuiseid väljaminekuid. Hageja selgitusi ja tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu jätta hageja elatise nõue täielikult rahuldamata. Menetluskulud 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3