← Eesti

4-20-4708/36

Obsah (4)§ 33§ 39§ 48§ 73

4-20-4708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4708 (2302,20,015956) Kohtunik Mairi He

§ 33

lg 2 punktile 8 on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Autojuht ei veendunud manöövri alustamisel, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.

§ 39lõikele 1 peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal.

Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. XXXX xxxx numbrimärgiga xxxx eiras korduvalt antud Liiklusseaduse punkti: enne parem- ega vasakpööret ei näidanud autojuht suunatulemärguannet ega veendunud manöövri ohutuses, mille tõttu ei saanud mootorrattajuht ennetada kokkupõrget ja toimida vastavalt olukorrale.

§ 48

lg 3 on juhil kohustus olla veenudud, et pöörde tegemise ajal ei ohustata ega takistata teist liiklejat. Autojuht teostas pööret kontrollimata manöövri teostamise ohutust. Enne möödasõitu, vastavalt 2 4-20-4708 LS § 51 lg 3 punktile 2, peab juht olema veendunud, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Kuna autojuht ei kasutanud suunatulemärguandeid, ei olnud võimalik mootorrattajuhil tema edaspidiseid manöövreid ette näha ja arvestada. Autol XXXX numbrimärgiga xxxx on kehtetu tehnoülevaatus.

§ 73

lõike 6 kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuete kontrolli tähtaja möödumisel kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Auto XXXX numbrimärgiga xxxx tehnoülevaatus lõppes 07.2019 kuupäevaga.

§ 73

lõikele 1 peab kasutatav sõiduk vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele.

§ 73

lõige 74 võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Arvestades asjaolu, et tehnnoülevaatus oli lõppenud 07.2019 kuupäeval, võib eeldada, et autojuht ei kasutanud sõidukit sõitmiseks remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punki ega Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Veebilehel www.facebook.ee on avaldatud müügikuulutus, kus on välja toodud, et autol XXXX numbrimärgiga xxxx ei funktsioneeri tagurdustuled, millest võib järeldada, et ka suunatuled ei ole töökorras. Kaebusele on lisatud videod sündmuskohalt, fotod Xxxx trajektoorist sündmuskohal, sõiduauto Xxxx Facebooki müügikuulutus ja Xxxx tehnoülevaatuse puudumist kinnitavad tõendid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde.

  1. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et esitatud väärteosüüdistus on õige ja selle eest on määratud proportsionaalne karistus, mis on tugevalt alla sanktsiooni keskmise ning puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
  3. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 3 4-20-4708
  4. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
  5. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub, et V Pit süüdistatakse selles, et ta juhtis 19.09.2020 kella 15:29 ajal Harjumaal, Loksa linnas Tallinna tn 11 juures mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud liiklusoludega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi nägema, eesolev sõiduk aeglustas, mille tõttu mootorrattur pidurdas ja kukkus ning mootorratas paiskus vastu sõidukit. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju M V'le, mis on fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.
  6. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollidest (tl 1, 2) lisatud fotodest (tl 3-11) ning sündmuskoha skeemist (tl 13) nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Tallinna tn 11 juures asuv Tallinna tn sõidutee, mis on sirge ja kus on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kahjustusi on saanud 2 sõidukit: menetlusaluse isiku mootorratas Xxxx reg nr xxxx ning sõiduauto Xxxx reg nr xxxx. Sõiduauto Xxxx asub Tallinna tn sõidutee vastassuunavööndis suunaga Tallinna tn 2 poole, mootorratas Honda asub Tallinn tn sõidutee pärissuunavööndis vasaku külje peal suunaga Tiigi tn poole. Sündmuskohal tehtud fotodest ja sõiduki vaatlusprotokollidest (tl 14-15) nähtub, et sõiduautol Xxxx on vasakpoolne külg kahjustatud ning vasakpoolne tagumine ratas deformeerunud. Mootorrattal on üldine deformatsioon. Regionaalhaigla teatisest nähtub, et V. Pil tuvastati rinnakumurd, vasakul minimaalne õhkrind, vaagnaluude murd (tl 18). Seega on nimetatud tõenditega tuvastatud mõlema sõiduki vigastused ning sellest omakorda ka varaline kahju, samuti on tuvastatud V. Pi vigastused, mistõttu on antud juhtumi puhul tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.
  7. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selles, kas menetlusalune isik on süüdi talle etteheidetavas väärteos ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteokaebuse lahendamisel andis ütlusi nii menetlusalune isik, kuulati üle tunnistajad, kui uuriti ka kirjalikke tõendeid.
  8. V P selgitas 01.02.2021 toimunud kohtuistungil täiendavalt kaebuses toodule, et liikus mootorrattaga Honda, mis kuulub isiklikult talle. Sel päeval läks tema abikaasa sõbrannaga seenele ja tema mootorrattaga sõitma. Ta tahtis keerata Suurpea suunas. Hakkas liikuma mööda Posti, siis Tallinna tänavat ja paremale, siis oligi avarii. Suurim lubatud kiirus on 50 ja arvab, et ka tema liikus 50 km/h. Tal on juhistaaž juba 28 aastat ja 2 aastat sõidab mootorrattal ja tal pole olnud ühtegi hoiatust kiirusega seoses. See oli tema esimene avarii üldse. Kirjeldades juhtunut selgitas V. P, et kui keeras Posti tänavalt paremale Tallinna tänavale, siis ta märkas kohe Xxxxt. Alguses Xxxx liikus tavakiirusega, siis hakkas aeglasemalt liikuma. Tema järgnes rahulikult, oli kohe nähtav ja ei olnud suunatuledega märke pööramisele. Kui tema jõudis 4 4-20-4708 lähemale, siis seal on koht, kust saab majade vahele sõita. Xxxx hakkas kõnnitee lähemalt sõitma, veel vähendas kiirust, hakkas ilma suunata füüsiliselt keerama paremale nagu hakkaks majade vahele keerama. Kui tema jõudis väga ligi, siis Xxxx keeras järsku vasakule ja hakkas ümberpööret ilma suunata tegema. Tal ei olnud aega reageerimiseks, ta vajutas pidurile ilmselt liiga tugevasti, tema mootorrattal ABS-i ei ole ja ratas sattus küljele, tema siis põrkas auto küljega kokku, mitte tagant. Peale seda teda viidi haiglasse. Ta kaotas löögi ajal teadvuse, aga tuli kiiresti uuesti teadvusele. Kui suur distants oli tema ja Xxxx vahel, kui viimane hakkas paremale keerama ta ei oska öelda, ehk umbes 100m, aga videost on näha. Kui Xxxx hakkas paremale keerama, siis tema ei kiirendanud, vaid sõitis keskel oma sõidusuunal aga läks oma rajal natuke vasakule, telgjoonele lähemale. Vastassuuna vööndisse ei saanud minna, kuna seal on ees sein ning nähtavus seina tõttu halb ning keegi võib vastu tulla. Oma rajalt ta ei väljunud ja Xxxxst möödasõitu ei teinud. Kukkus, sest vahe oli väike, kui Xxxx hakkas vasakule keerama, polnud tal võimalust, pidi kas paremalt või vasakult Xxxxst mööduma. Seetõttu on pidurdustrajektoor kõver, sekunditega ei jõudnud reageerida. Ta ei oska öelda, et kas vähendas kiirust kui ta nägi, et Xxxx hakkab manööverdama, ei vaadanud spidomeetrit, kindlasti ei suurendanud kiirust. Ta ei saanud aru, mida Xxxx teha tahab. Xxxx manööver oli tema jaoks täiesti ootamatu, sest alguses liikus Xxxx paremale ilma suunda näitamata. Tal tuvastati ribides mõra ja vaagnaluu murd, viibis 4 päeva haiglas.
  9. Tunnistaja A V (sõiduauto Xxxx juht) andis 01.02.2021 kohtuistungil ütlusi, et 19.09.2020 toimus autoõnnetus. Nad sõitsid koos G K Loksa linna vahel, Tallinna tänav väljub linnast, see on pikk ja seal on üks laiem koht, kus saab ümber pöörata. Nad sõitsid sinna, ees polnud kedagi ja ka peeglist polnud kedagi näha, aga siis oli ilmunud mootorratas. Ta sõitis isale kuuluva Xxxxga reg nr xxxx, mis oli tema projekti auto ja mida ehitas 3 aastat ja esimesed 2 päeva sõitis alles sellega. Sellel ei olnud ülevaatust, aga oli valmis minema ülevaatusele. Autoga sõitis seepärast, et viia oma valdusse, auto oli viimases remondis, liikluskindlustus oli olemas, tehniliselt oli korras, septembri alguses olid viimased asjad lõpetada. Sõitu alustasid nad töökoja juurest, kellaaega ei oska öelda, nad sõitsid ka Loksa vahel ringi, umbes tund aega. Oli laupäev ja tahtsid teiste sõpradega kokku saada. Nad sõitsid rahulikult, kõik oli korras ja mingeid ohtlikke olukordi enne avariid ei olnud. Auto müüs umbes kuu tagasi, kuna oli uut autot vaja. Tagasipöördeks ta aeglustas ja siis keeras vasakule, kindlasti näitas suunatuld. Enne vasakule pööramist tõmbas ta paremale teeserva, et saaks ühe hooga tagasipöörde teha. Kindlasti oli suunatuli sees, sest suunatuli vilkus, kui ta peale avariid autost väljus ja ka inimesed nägid, et see vilkus ja töötas. Mootorratas pidi tulema suure hooga, sest tee on seljataga sirge. Mootorratas pidi Posti tänavalt tulema. Ta kontrollis peegleid ja tal polnud aimugi, et keegi tuleb. Paremale suundudes ta suunatuld sisse ei pannud, sest ta ei planeerinud pöörata paremale ja oma reast ei väljunud. Enne tagasipöörde tegemist ta täiesti seisma ei jäänud, ta aeglustas ja siis liikumise pealt tegi pöörde tagasi. Tal oli Facebookis ka auto müügikuulutus üleval. Mis kuulutuses täpselt kirjas oli ta ei mäleta, aga tehnilistest andmetest oli puudustest mainitud käigukast ja hoovastik, oli paar asja veel seal puudu, aga täpselt ei mäleta. Tuledega autol ei olnud probleeme, olid korras. Kui manuaali tegi, siis tagurdamise tuled võisid kirjas olla, kuid
  10. sept. olid kõik korras juba. Probleemsed tagurdustuled ei mõjutanud suunatulesid, suunatuledega ei olnud probleeme. Tehnoülevaatust ei olnud autol veel tehtud, plaan oli minna seda tegema. Sel päeval sõitsid nad ainult 2 tänavat selle Xxxxga, remondi töökojast sinna kuhu 5 4-20-4708 jõudsid, auto oli eelmisest päevast töökojas. Enne tagasipööret liikus ta umbes 40 km/h, nad keerasid Posti tänavalt välja. Tagasipöörde tegi põhjusel, et minna linna poole tagasi. Kui ta oleks näinud mootorratast, siis oleks ta võtnud paremale, jäänuks seisma ja lasknud ta mööda. Nad nägid paar tänavat enne seda mootorratast ja sõitis tema meelest üsna kiiresti. Kindlustus tegi otsuse, et mootorratas oli süüdi ja ta sai ka mingi kompensatsiooni. Tal on mõned liiklusrikkumised olnud, kokku umbes
  12. Tunnistaja G K andis 01.02.2021 toimunud istungil ütlusi, et 19.09.2020 liikusid nad koos A. V (tema oli juhi kõrvalistmel) Posti tänavalt Tallinna tänavale. Umbes paarsada meetrit edasi tegid nad tagasipöörde ja mootorratas sõitis külge. Tema mootorratast ei näinud. Nad mõlemad väljusid kõrvaluksest ja ta helistas kohe kiirabisse. Oli 112-ga pikalt kõnes ja andis kannatanu seisundi kohta teavet kuni kiirabi tuli. Peale seda tuli juba ka politsei. Kiirus oli sõites umbes 40-50 km/h, tagasipöördel umbes 10 km/h. Enne tagasipööret A. V veendus, et sõidukeid ei tule, tal on endal ka see komme. Ta vaatas ka ise kõrvale ja pöördel juba otse, võtsid hoo maha. A. V vaatas peeglisse ja peeglist nägi, et kedagi ei tule. Tee on sirge, mille pikkus on umbes 500-600m. Xxxx oli tehniliselt korras. Kas A. V tagasipöördel suunda andis, selles ta kindel ei ole, aga vasak suund oli sees pärast avariid, sest see vilkus välja tulles. Sõitsid nad seetõttu, et ilm oli ilus, auto sai valmis ja tegid testisõitu, et kas kõik toimib. Ülevaatust autol ei olnud. Kaua nad ringi sõitsid ta ei tea. Mootorratast nägid nad umbes 10 min enne avariid, ühelt tänavalt tuli neile vastu, kui nad haigla poole sõitsid. Neil otseselt sel päeval liiklusohtlikke olukorda ei olnud. Juhtimisõigust tal endal ei ole, tahavaate peeglisse vaatamise harjumus on varasemalt, kui vanematega sõitis.
  13. Tunnistaja N P (mootorratturi abikaasa) andis 01.02.2021 kohtuistungil ütlusi, et 19.09.2020 natuke enne avariid, umbes 1,5 tundi, läks ta sõbranna T. Boitsovaga metsa jalutama, nad liikusid laevatehase poolt Mere 17 maja poole, seal on tee ja rand. Lähenedes Mere tn keeramiskoha juurde, kus on rand, liikus vastu must VW ja parkla poolt tuli kiiresti välja Xxxx. Roolis oli sama juht, kelle auto põrkas kokku tema abikaasa mootorrattaga ja kes viibis kohtusaalis (viitas kohtuistungil A Vile – kohtu märkus). Nad pidid peatuma ja xxxx pidi hoiduma vasakule, et selle Xxxxga kokkupõrkest hoiduda. Siis kui poeg teatas avariist, jooksis ta kohale ja Xxxx juht selgitas, kuidas õnnetus juhtus ja et ratta juht on süüdi. Tema ütles Xxxx juhile, et ta käitus ca 1,5 tundi tagasi teel ebaadekvaatselt, mida Xxxx juht ei eitanud. Tema sõnadele reageeris Xxxx juhi ema, millest saab aru, et oli poja poolt ja rääkis kõrgendatud tooniga. See ei ole Xxxx juhil ühekordne käitumine teel. Politsei ei küsinud temalt mitte midagi, kuigi ta vaidles Xxxx juhiga ja oli seal pikalt, umbes tund aega. Kui ta kohale jõudis, siis tema abikaasa oli juba ära viidud. Sel päeval ei sõitnud tema abikaasa kaua, kuna kodunt ära minnes pidi abikaasa pesumasina tühjaks tegema, mis töötas umbes 1-1,5 h, tema läks kodunt umbes kella 13 paiku. Kell 14:30 ta enam ei vastanud ega helistanud tagasi ja siis poeg helistas, et juhtus selline asi.
  14. Kaebuses taotles V. P tunnistajana üle kuulata ka tema tunnistaja T B, kuid kes kohtusse istungile ei saanud ilmuda. Kohtuistungil loobus V. P nimetatud tunnistajast. Kohtuistungil uuriti lisaks eelnevalt käsitletud sündmuskoha vaatlusprotokollidele (tl 1, 2) lisatud fotodele (tl 3-11), sündmuskoha skeemile (tl 13), sõidukite vaatlusprotokollidele (tl 14- 6 4-20-4708 15) Regionaalhaigla teatisele (tl 18) ning isikulistele tõenditele ka kahte videosalvestist, milles on näha liiklusõnnetuse asjaolud.
  15. Esimesel videol (fail: 195.250.184.88_18_2020091918462951) nähtub, kuidas kell 15:29:29 ilmub paremalt poolt nähtavale sõiduauto Xxxx ja kell 15:29:37 mootorratas. Videolt on näha, et Xxxx aeglustab kiirust, kell 15:29:38 teeb Xxxx väikse jõnksu paremale ning koheselt seejärel pöörde vasakule. Enne vasakpöörde tegemist on videolt tuvastatav Xxxx ja mootorratta vahemaa hinnanguliselt 50-60 meetrit. Kell 15:29:40 toimub Xxxx ja mootorratta kokkupõrge. Kuigi videokaamera ja õnnetuspaiga vahemaa on pikk ei nähtu nimetatud videosalvestiselt, et Xxxxl vilguks vasak suunatuli.
  16. Teisel videol (fail: 195.250.184.88_19_20200919185029369) nähtub, et kell 15:29:20 ilmub nähtavale sõiduauto Xxxx, mis liigub mööda Tallinna tänavat. Kell 15:29:27 keerab Posti tänavalt paremale mootorratas. Kell 15:29:35 on näha, et Xxxx hakkab aeglustama ja tõmbab paremale teeserva suunas ning kaob hetkeks kaadrist ning ilmub koheselt uuesti kaadrisse tehes tagasipööret. Kell 15:29:40 toimub kokkupõrge. Ka nimetatud videosalvestiselt ei nähtu, et Xxxxl oleks sisse lülitatud vasak suunatuli.
  17. Kaebusele lisatud Facebooki kuulutusest, milles müüakse sõiduautot Xxxx 2,4 tic 90kw nähtub, et auto puhul on tegemist pooliku projektiga, millel on palju tehtud, aga tegemist veel jagub. Puudustena on kuulutuses märgitud muuhulgas, et ülevaatuse jaoks tuleks vedada kasti küljest 2 juhet, et saada tagurdus tuled toimima ning esipidurid üle vaadata (vasak ei võta nii hästi kui parem) ning käik 2/4 ei lähe sisse.
  18. Kaebusele lisatud sõiduki xxxx taustakontrollist nähtub, et 08.11.2020 kuupäeva seisuga nimetatud sõidukil puudub tehnoülevaatus. Viimane ülevaatus lõppes 07.
  19. Liikluskindlustusleping oli sõlmitud 10.08.2020 ning see oli päringu tegemise seisuga kehtiv.
  20. Selleks, et tuvastada enne kokkupõrget mootorratta kiirus ning kas mootorratturil oleks olnud võimalik kokkupõrget vältida, otsustas kohus määrata liiklustehnilise ekspertiisi. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 1) kui suur oli mootorratta Xxxx kiirus enne pidurdusjälje tekkimist ning 2) kas lubatud sõidukiirusega liikudes oleks mootorratturil, arvestades sealjuures mootorratturi kehakaalu (122 kg) ja mootorratta täismassi (438 kg) olnud antud liiklussituatsioonis võimalik vältida kokkupõrget sõidukiga XXXX ?
  21. 16.03.2021 koostatud ekspertiisiakti nr xxxx ekspertarvamusest nähtub, et mootorratta Xxxx arvutuslik liikumiskiirus enne pidurdusjälje tekkimist oli ca 70 km/h. Samuti leidis ekspert, et juhul, kui mootorratta Xxxx juht oleks liikunud lubatud piirkiirusega 50 km/h, oleks tal vaadeldavas liiklussituatsioonis tehniliselt puudunud vajadus pidurdada ja tagasipöördel liikunud sõiduauto Xxxx juht oleks mootorratta jõudmisel kokkupõrke kohta saanud pärisuunavööndi sõiduraja vabastada. Ekspertiisiaktile on lisatud ka skeem ning 3Danimatsioonid liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonidest. Kuigi kohtus seadis V. P eksperdiarvamuse kahtluse alla ja ei nõustunud sellega puudub kohtul alus kahelda eksperdiarvamuses, kuna lõppjärelduseni jõudmine on jälgitav ja eksperdi käsutusse anti kogu väärteoasja materjalid, mida on ekspertiisi käigus kasutatud. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik ei nõustu eksperdiarvamusega ei too see kaasa selle tõendi tõendikogumist kõrvale jätmist. 7 4-20-4708 Kohtuistungil ei taotlenud V. P eksperdi küsitlemist, et saada täiendavaid selgitusi ekspertiisi tegemise ja ekspertavamuse asjaolude kohta.
  22. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 50 lg 3 p 1 keelu rikkumist, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
  23. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis jõudis kohus seisukohale, et kuivõrd mootorratturi ehk V. Pi liikumiskiirus enne pidurdusjälje tekkimist tuvastati 70 km/h ja seda alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, siis sellega rikkus V. P LS § 15 lg 1 p nõudeid. Seda rikkumist aga kohtuväline menetleja V. Pile eraldi etteheitnud ei ole, kuivõrd kohtueelses menetluses ei teostatud ekspertiisi, mis oleks tuvastanud mootorratturi liikumiskiiruse enne pidurdusjälje tekkimist. Samas aga leidis ekspert, et kui V. P oleks liikunud lubatud sõidukiirusega oleks sõiduauto Xxxx jõudnud tagasipööret teostades pärisuunavööndi vabastada ning kokkupõrget poleks toimunud. Kuivõrd V. Pi mootorratta liikumiskiiruseks tuvastati 70 km/h, siis on V. P rikkunud LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning liiklusõnnetuse põhjustamises saab lugeda süüdiolevaks osapooleks mootorratta Honda juhi ehk V. Pi.
  24. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on Xxxx reg nr xxxx omanik M V ja vaadates Xxxx vigastusi, siis vajab see ilmselgelt taastamisremonti. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduauto Xxxx omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes, mis on LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist arvestades põhjuslikus seoses LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisus sätestatud teisele isikule varalise kahju tekitamisega.
  25. Käesolevas liiklussituatsioonis oleks menetlusalune isik suutnud kokkupõrget vältida juhul, kui ta oleks liikunud antud teelõigul lubatud sõidukiirusega ning samuti oleks sel juhul olnud reageerimise aeg pikem. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 1 keeldu. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud keeldu järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.
  26. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi möönma, et kui ta ületab lubatud sõidukiirust, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 1 keeldu ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo. 8 4-20-4708 III VÄÄRTEOMENTLUSE LÕPETAMINE otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel
  27. Väärteootsuse kohaselt karistati V. Pit LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot
  28. Isiku karistamise aluseks on vastavalt KarS §-le 56 lg 1 isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
  29. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
  30. V. Pi süü suuruse hindamisel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul tuleb arvestada ka väärteo asjaolusid ning samuti V. Pi isikut, millest tulenevalt leiab kohus, et V. Pi süü ei ole suur ning väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  31. Kuigi kohus leidis, et V. P on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, ei saa arvestamata jätta sõiduauto Xxxx juhi rikkumisi, mida kohus käesoleva menetluse raames tuvastas. Esmalt on üheselt tõendamist leidnud, et sõiduautol Xxxx puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seda kinnitas kohtuistungil nii Xxxx juht A. V ise, kui on tuvastatud ka V. Pi poolt kaebusele lisatud sõidukitaustakontrolli väljatrükkidega.

§ 73

lg 2 peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. On ilmne, et Loksa linna puhul ei ole tegemist saarega, mis välistab LS § 73 lg 2 nimetatud rikkumise. Kuigi A. V algselt andis ütlusi, et tahtis autot remonditöökojast ära viia oma valdusesse andsid nii A. V kui ka G. K ütlusi, et nad sõitsid Loksa linnas ringi ja tahtsid saada kokku sõpradega. Seega kasutas A. V sõidukit lihtsalt ringi sõitmiseks, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mis kinnitaks, et nimetatud sõiduk oli tehniliselt korras ja lubatav liikluses osalemiseks. Seega pani A. V oma käitumisega toime LS § 73 lg 2 rikkumise, milline tegevus on karistatav LS § 207 lg 1 järgi. V. Pi poolt esitatud Facebooki müügikuulutusest sõiduauto Xxxx reg nr xxxx kohta nähtub samuti, et autol esinevad mitmed tehnilised vead ja puudused. 31. Teiseks ei nähtu kohtus uuritud videosalvestistelt, et sõiduautol Xxxx oleks enne manöövri tegemist ning manöövri tegemise ajal töötanud vasakpoolne suunatuli. Teisel videosalvestusel on näha, kuidas Xxxx hakkab võtma paremale teeserva suunas ja teeb koheselt tagasipöörde, kuid ei parem ega vasakpoolne suunatuli pole sisse lülitatud.

§-le 39 lg 1 peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab 9 4-20-4708 jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Kummastki kohtus vaadatud videosalvestusest ei nähtu, et Xxxxl oleks sisse lülitanud vasakpoolse suunatuli. V. P väitis nii kaebuses kui jäi selle juurde ka kohtuistungil, et Xxxxl ei olnud suunatuli sisse lülitatud, mistõttu oli tema jaoks Xxxx manööver ootamatu ning ta ei suutnud reageerida. A. V aga kinnitas, et suunatuli oli sisselülitatud. Tunnistaja G. K ei saanud kindlalt väita, et suunatuli oli sisse lülitatud, kuid see vilkus peale kokkupõrget, kui nad autost välja tulid. Esimesel videosalvestisel, kus on juhtunu näha nö külgvaates ja kus peale kokkupõrget jäi sõiduauto Xxxx esiosaga kaamera suunas seisma, ei tuvastanud kohus suunatule töötamist. Sõiduauto Xxxx sõiduki vaatlusprotokollis on küll märgitud, et valgustus ja suunatulede olemasolu ja seisukord on terved ja töökorras, kuid nimetatud hinnang on antud ainult välisel vaatlusel. Seega ei ole tuvastatav, kas suunatulede füüsilist korrasolekut kontrolliti või mitte. Arvestades, et sõiduautol Xxxx puudus liiklusõnnetuse ajal kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontroll, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et A. Vi poolt juhitud sõiduauto oli tehniliselt üldse korras, sh kas suunatuled töötasid, tuleb antud asjaolu tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning lugeda, et suunatulemärguannet polnud Xxxx juhi poolt antud. 32. Kolmandaks märgib kohus, tuginedes nii A. Vi enda ütlustele kui ka uuritud videosalvestistele, et A. V ei peatunud enne tagasipöörde sooritamist, vaid jätkas hoo pealt tagasipöörde tegemist. Seega saab väita, et A. V ei veendunud piisavalt selles, kas tagantpoolt läheneb talle teisi liiklejaid, millega võib takistada või asetada ohtu teised liiklejad.

§ 33

lg 2 punktile 8 on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et tegemist on pika sirge teelõiguga ning mootorrattur ei olnud Xxxxst sellises kauguses, et teda piisavalt hoolika veendumise korral näha ei oleks. Tunnistaja G. K ütluste kohaselt on tee sirge umbes 500-600 meetri ulatuses. Kuigi V. P ületas lubatud sõidukiirust ei nähtu videosalvestistelt, et V. P oleks liikunud sellisel määral suure kiirusega või sellisel teelõigul, kus autojuhile jääb mootorratturi ilmumine märkamatuks. Teise videosalvestise kohaselt pööras V. P Posti tänavalt Tallinna tänavale umbes 4-5 sekundit pärast Xxxx möödumist Posti ja Tallinna tänava ristumiskohast. Siinkohal märgib ka kohus, et nii A. Vi kui G. K ütlused selles osas, et nad keerasid Posti tänavalt Tallinna tänavale on kohtus tuvastatud asjaoludega vastuolus. Nimelt nähtub teiselt videosalvestiselt, et Xxxx liigub otse mööda Tallinna tänavat, mitte ei pööra Posti tänavalt Tallinna tänavale, vaid mootorratas keerab Posti tänavalt Tallinna tänavale.

  1. Samuti tuleb siinkohal arvesse võtta seda, et V. Pil puuduvad karistusregistri andmetel rikkumised (tl 35), ta sai liiklusõnnetuses tervisekahjustusi, samuti ka varalist kahju, kuivõrd mootorratas on liiklusõnnetuse järel üleni deformeerunud. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et V. Pi süü ei ole suur ning tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades, et kohtuvälise menetleja otsusega karistati V. Pit LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 päevamäära ulatuses, so 360 eurot, mis alla sanktsiooni keskmist määra saab öelda, et ka kohtuväline menetleja on hinnanud V. Pi süüd pigem väikeseks. Seega kogu juhtunud liiklussituatsiooni ja 10 4-20-4708 mõlema juhi käitumist arvestades peab kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. IV MENETLUSKULUD
  2. Käesoleva asja lahendamisel määras kohus liiklustehnilise ekspertiisi, mille tasu on summas 457 eurot. VTMS § 30 lg 13 kohaselt hüvitab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. VTMS § 14 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab menetleja KrMS § 180 lõikes 3 sätestatut. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
  3. Kohus leiab, et kuivõrd liiklustehnilise ekspertiisi määramise vajadus tekkis alles kohtumenetluses ja seda kohtuvälise menetleja esindaja ning kohtu initsiatiivil ning see jäi kohtuvälisel menetlejal kohtueelses menetluses määratama, siis peab kohus põhjendatult jätta liiklustehnilise ekspertiisi kulud summas 457 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.