← Eesti

4-21-701/8

4-21-701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 06.04.2021, Tallinn 4-21-701 (2302,21,000277) Katrin Mikenberg Jane Põldoja Lembi Köstneri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.02.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,21,000277, millega Lembi Köstnerit karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Lembi Köstner, ik. 46508280247; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; tel: xxxx; epost: xxxx; üks kehtiv kriminaal- ja üks väärteokaristus Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Jaak Paju; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:

  1. Rahuldada Lembi Köstneri kaebus osaliselt.
  2. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,000277, s.o määratud karistuse osas.
  3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Lembi Köstnerit LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.
  4. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel kohus määrab, et rahatrahvi 400 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 5 kuu jooksul igakuiselt 80 euro suurustes osades Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198). Viitenumber on
  6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 4-21-701
  7. Kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  8. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
  9. Lembi Köstner on LS §-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  10. DVD plaat (asub toimikus) säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.
  11. Otsuse koopia anda Lembi Köstnerile ja Politsei- ja Piirivalveametile ning saata teadmiseks juhtimisõiguse äravõtmise osas Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 28.04.
  12. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Lembi Köstnerile heidetakse väärteoasjas nr 2302,21,000277 ette seda, et ta juhtis 08.01.2021 kell 19.07 Tallinnas Sõpruse pst xxxx juures mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx), ei veendunud tagurdamisel, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud sõiduautoga xxxx (reg.märk xxxx). Oma tegevusega põhjustas Lembi Köstner liiklusõnnetuse ja varalise kahju A Aile. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus Lembi Köstner LS § 49 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  13. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.02.2021 otsusega nr 2302,21,000277 karistati Lembi Köstnerit LS § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
  14. Lembi Köstner esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotleb talle määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga. Kaebaja väitel oli tema autos koer, kes tagurdamise ajal haukus ja hüppas. Seetõttu kaebaja ei tundnud, et on midagi riivanud. Autost välja tulles ei näinud ta suurt liikluskahju, sest tal ei olnud prille kaasas, autod olid tolmused ja lumised ning ta oli peale öövalvet õhtuks väsinud. Kaebajal ei olnud mõtteski oma tegu varjata, ta jättis paberi oma andmetega kahju saanud auto kojamehe vahele, et vajadusel saaks temaga politseid kaasamata ühendust võtta. Kaebaja väitel mõjutab tema varasem kriminaalkaristus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest teda kogu elu ning kõnealuse õnnetusjuhtumiga ei ole sel seost. Ta töötab meditsiinisüsteemis ning on võtnud vastu sünnitusi, elustanud ja päästnud elusid. Ta ei tahtnud seadust rikkuda, tegemist oli ebasoodsate asjaolude kokkulangemisega. Juhilubade olemasolu on kaebajale vajalik seoses tema lapse tervisega.
  15. Kohtuistungil 06.04.2021 jäi kaebaja esitatud taotluse juurde. Lembi Köstner seletas, et ta oli tol päeval tohutult väsinud ja lapse haiguse pärast stressis. Ta juhtis sõidukit xxxx. Tagurdamise ajal hakkas koer autos hüppama. Ta vaatas vasakust peeglist, et on vist mingit 2 4-21-701 autot riivanud. Ta väljus ja vaatas teist sõidukit. Oli pime ja porine. Teine auto oli ka tolmune. Teine auto oli helehallikas, marki ei vaadanud. Ta parkis oma auto edasi, kirjutas paberile nime ja telefoni ning pani selle autole akna vahele. Lootis, et inimene helistab. Ta ei tulnud selle peale, et politseile helistada. Tal oli väike protest politsei vastu, sest tal löödi maja ees auto tagaklaas sisse. Ta saab aru, et oleks pidanud kutsuma politsei ja ootama, aga ta oli nii väsinud, et ei mõelnud. See nõue jäi täitmata, kuna ta oli lihtsalt nii väsinud, et ei mõelnud. Mõtles, et kui jääb politseid ootama, siis ootab veel 2 tundi, saab uuesti sõimata. Kaebaja ei varjanud enda isikut. Tema tütrel on raske puue, on ratastoolis. Tütar elab kaebaja lähedal sugulaste korteris, kuid hetkel on ta haiglas. Kaebaja rõhutas, et ei ole rikkumist pahatahtlikult toime pannud. Nüüd ta ei sõidagi mujale kui tööle, lapse juurde ja poodi.
  16. Kohtuvälise menetleja esindaja nentis, et kõigil võib tekkida olukordi, kus põhjustatakse liiklusõnnetus ja sellest peab teavitama häirekeskust. Selline nõue on seaduses olnud aastakümneid ning Lembi Köstner staažika autojuhina pidi olema sellest teadlik. Lipiku jätmine ei ole piisav, seadusandja on ette näinud tegevused, mida teha, kui on põhjustatud varalise kahjuga liiklusõnnetus. Kui isik on kogu aeg väsinud ja tal on raskusi situatsioonide tajumisega, siis selline isik ei sobi autorooli. Selline isik on ohtlik nii teistele liiklejatele kui enda elule ja tervisele. Kaebaja sõnul ei saanud ta aru, et autole otsa sõitis, kuid otsasõit oli tugev ja teine auto rappus. Lembi Köstner on ohuks teistele liiklejatele ja seetõttu on kohtuväline menetleja rakendanud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. See mõjutab kaebajat paremini käituma ja kaitseb teisi liiklejaid. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  17. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgmised asjaolud. 08.01.2021 kella 19.07 paiku tagurdas Lembi Köstner mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Tallinnas Sõpruse pst xxxx ees. Lembi Köstner sõitis tagurdamise käigus otsa maja ette pargitud sõiduautole xxxx registreerimismärgiga xxxx. xxxx parempoolsele tagauksele tekkis ulatuslik mõlk ja sõiduki omanik A A sai varalise kahju. Lembi Köstner väljus autost, astus xxxx esiukse juurde, vaatas korraks kahjustatud sõidukit. Ta istus xxxx, parkis sõiduki eemale. Lembi Köstner väljus xxxx ja pani kahjustatud xxxx klaasipuhastaja vahele paberilipiku. Lembi Köstner istus xxxx ja lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata.
  18. xxxx otsasõit on talletatud Sõpruse pst xxxx KÜ valvekaamera videosalvestisele (CDplaadil, ümbris toimikus). L. Köstneri vastustest kohtuistungil järeldub, et salvestiselt on näha tema juhitud xxxx registreerimismärgiga xxxx. Salvestisest on näha, et 08.01.2021 xxxx poe kõrvale, õuealal asuva sõidutee serva, esiosaga lumise haljasala poole, pargib tume maastur. Maasturi taha jääb õuealal asuv sõidutee, mille teises servas pargib sõiduteega samasuunaliselt hele sõiduk. Heleda sõiduki parem külg jääb sõidutee ja maasturi tagumise osa poole. Heleda sõiduki vasak külg jääb videokaamera poole. On pime aeg. Sündmuskohta valgustavad poe valgustid, samuti valgusallikas videokaamera läheduses. Juht väljub, käib xxxx poes, istub tagasi juhikohale. Juht tagurdab kella 19.07 ajal tumeda maasturiga paremale. Tagurdamise käigus sõidab maastur vasaku tagumise nurgaga vastu kõnnitee äärde pargitud heledama sõiduki parempoolset külge. Kokkupõrke hetkel hele sõiduk liigatab. Seejärel sõidab maastur edaspidi heledast autost veidi eemale ja peatub. Maasturi juht väljub autost, kõnnib heleda auto esiukse juurde ja vaatab korraks selle paremat külge. Juht läheb tagasi maasturisse, pargib selle veidi eemale, avab juhiukse ja vaatab uuesti heleda sõiduki parempoolse külje suunas. Siis tõmbab juht ukse kinni ja toimetab midagi juhiistmel istudes ligi ühe minuti. Siis väljub juht maasturist, kõnnib heleda 3 4-21-701 sõiduki juurde ning paneb selle parempoolse klaasipuhastaja vahele lipiku. Seejärel istub juht maasturisse ja sõidab kalla 19.09 ajal sündmuskohalt minema.
  19. Eeltoodud tõend haakub kahjustatud sõiduauto VW Golf omaniku A Ai 09.01.2021 avalduse ning saadetud fotodega liikluskahju saamise juhtumi kohta Sõpruse pst xxxx juures (lk 10, fotod lk 11-13). Salvestis haakub ka 09.01.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (lk 1, 2-3, 5-9). Neist tõendeid on näha Sõpruse pst xxxx esise sündmuskoha olustik toimunule vahetult järgneval päeval kella 19.15 ajal. Sõpruse pst xxxx kortermaja asub xxxx poe kõrval. Sõpruse pst xxxx esise sõidutee laius on 12,8 meetrit. Sõpruse pst xxxx kortermaja ees sõidutee servas, vasaku küljega kortermaja ja parema küljega sõidutee poole parkiv hele sõiduk. Tegemist on sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx. xxxx parema külje tagauksel on näha ulatuslik mõlk.
  20. Sündmuskoha vaatlusprotokolli aktist (lk 1) nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud xxxx omanik on Lembi Köstner ning tema sõidukil on kriimustuse jäljed vasakul. Teiseks liiklusõnnetuses osalenud sõidukiks on märgitud xxxx, mis kuulub A Aile. 25.01.2021 sõiduki vaatlusprotokolli (lk 21-25) järgi on Lembi Köstneri sõidukil kontakti jäljed vasakul pool tagaosas.
  21. Toimepandut ei eita ka kaebaja ise, väites küll kohtus, et ei märganud sündmuskohal teisel autol kahjustusi, arvas, et on seda tagurdades riivanud. Kaebaja väitis, et jättis paberi enda nime ja telefoninumbriga heleda auto kojamehe vahele.
  22. Liiklusseaduse § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades teist liiklejat ohustada. Liiklusõnnetus on LS § 2 p-st 32 tulenevalt ka juhtum, kus sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 järgi ei pea liiklusõnnetusest politseid teatama juhul, kui varalise kahju tekitaja on nimetatud ning liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Liiklusõnnetuse korral, kus varalise kahju saaja ei ole teada, peab LS § 169 lg 5 järgi teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Lembi Köstner põhjustas oma käitumisega liiklusõnnetuse, mille käigus xxxx sai kahjustada, selle omanik varalist kahju. Samuti on tõendatud, et Lembi Köstner lahkus sündmuskohalt teadmata, kes on varalise kahju saaja. Seega on kaebaja rikkunud LS § 49 lg-s 1, § 169 lg 4 p-des 4, 5 ja lg-s 5 sätestatut.
  23. Kohtu hinnangul on Lembi Köstner varalise kahju tekitanud ettevaatamatusest vähemalt hooletuse vormis. Sõpruse pst xxxx maja ees on sõidutee laius on 12,8 meetrit. Kuna Lembi Köstner parkis xxxx sõidutee servas sõiduteega ristisuunaliselt ning tema sõiduki taga sõidutee teises servas parkis xxxx, pidanuks Lembri Köstner xxxx tagurdamisel olema tähelepanelik ja jälgima tagurdavast sõidukist tahapoole jäävaid pargitud sõidukeid. Kaebaja ei täitnud nimetatud hoolsuskohustust ning tagurdas otsa sõidutee serva pargitud xxxx. Mis puudutab liiklusõnnetusest teatamata sündmuskohalt lahkumist, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja ei tajunud sõidukis oleva koera hüppamise tõttu kokkupõrget xxxx. Nimelt on salvestiselt näha, et xxxx liigatab märgatavalt kokkupõrke hetkel. Samuti kokkupõrke järgselt astub Lembi Köstner xxxx kahjustatud koha lähedale, vaatab seda põgusalt. Ta vaatab xxxx kahjustatud külge korraks ka ümberpargitud xxxx ukse vahelt. Sündmuskoha vaatluse protokolli fototabelist on näha, et mõlk xxxx tagauksel on ulatuslik ja torkab selgelt silma. xxxx kahjustatud pool sai liiklusõnnetuse toimumise ajal valgust 4 4-21-701 xxxx poe poolt. Järelikult pidi Lembi Köstner nägema ja aru saama, et xxxx sai tema tegevuse tõttu kahjustada. Ta pidi aru saama, et sedavõrd suure mõlgi tekitamine tähendab ühtlasi xxxx omanikule varalise kahju tekitamist. Lembi Köstner pani järgnevalt xxxx esiklaasile kojamehe vahele paberilipiku ja sõitis xxxx sündmuskohalt minema. Kaebaja teojärgne käitumine osundab sellele, et ta enda mugavusest ja ebameeldivuste vältimiseks ei soovinud pärast juhtunut politseiga kokku puutuda. Sisuliselt kinnitas kaebaja seda ise kohtuistungil: „Mõtlesin, et kui jään politseid ootama, siis ootan veel 2 h. Saan uuesti sõimata. Mul ei olnud jõudu lihtsalt, saan aru, et käitusin valesti. Oleks pidanud kutsuma politsei, istuma ja ootama.“
  24. Kaebajal on enda sõnul juhiload alates
  25. aastast. Sündmuskoha vaatlusprotokolli aktis on samuti märgitud Lembi Köstneri staažiks 38 aastat. Nõue, mille kohaselt liiklusõnnetuse korral, kus varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, kehtib liiklusseaduses väga ammusest ajast. Kohus leiab, et iga sõidukijuht, seda enam pikaajalise staažiga juht, peab sellise seadusenõudega kursis olema. Arvestades Lembi Köstneri eelnevalt tsiteeritud ütlusi oli ta sellisest nõudest teadlik. Ta teadis, et teisele sõidukile otsasõidu korral ei piisa üksnes tuuleklaasile teate jätmisest, vaid on vaja politseiga ühendust võtta. Lembi Köstner seda aga ei teinud, ei tahtnud jääda politseid ootama ja lahkus sündmuskohalt. Seega on Lembi Köstner jätnud liiklusõnnetusest teatamata otsese tahtlusega.
  26. Eeltoodust tulenevalt on Lembi Köstneri teod õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
  27. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni; LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lembi Köstnerit karistati LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohtu arvates ei ole menetleja karistuse määramisel piisavalt arvestanud Lembi Köstneri süü suurusega ega süüdlase isikuga ning peab võimalikuks osaliselt mõistetud karistuse liiki ja määra muuta.
  28. Kohus leiab, et kaebaja süü LS § 223 lg 1 teos keskmisest väiksem. Ta põhjustas liiklusõnnetuse parkimiskohast välja tagurdamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli aktis on Lembi Köstner hinnanud kokkupõrke eelselt xxxx kiiruseks 5 km/h. Videosalvestiselt nähtuva põhjal on see usutav, kuna on näha, et tagurdamine toimub aeglaselt, mitte kiirelt. Kohus arvestab ka kaebaja selgitusi, et tagurdas ja kogu aeg vaatas, et kedagi ei tule. See näitab, et kaebaja suunas tähelepanu rohkem korterelamu esisel sõiduteel liikuvatele liiklejatele ning tema tähelepanu sõidutee servas parkivatele sõidukitele oli väiksem. Tegemist oli ettevaatamatu teoga. Kaebusest nähtuvalt Lembi Köstner kahetseb oma vale käitumist. Kohus leiab neid asjaolusid arvestades on võimalik Lembi Köstnerit LS § 223 lg 1 järgi karistada rahatrahviga, s.o kergemaliigilise karistusega ning seda alla keskmist määra, s.o rahatrahviga 100 trahviühikut.
  29. Mis puudutab LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu, siis kohtu hinnangul pidi Lembi Köstner xxxx juures seistes aru saama, et on teisele sõidukile tekitanud ulatusliku mõlgi ja 5 4-21-701 xxxx omanikule varalise kahju. Ta sõitis sündmuskohalt ära üksnes enda mugavust silmas pidades, kuivõrd ei soovinud istuda ja oodata politseid, saada sõimata. Ta pani küll xxxx esiklaasile kojamehe vahele paberilipiku enda kontaktandmetega, lootuses, et kahjustada saanud sõiduki omanik kontakteerub temaga. Samas tegemist oli talvise ajaga, kus muutlikud ilmastikutingimused ei soosi kontaktandmete püsimist paberilipikul. Samuti oli tegemist kortermaja esisega, kus liigub palju inimesi ning lipik ei pruugi püsida kojamehe vahel. Seega jättis ta xxxx omaniku äärmiselt ebakindlasse olukorda, kus avarii põhjustanud juhist teada saamine sõltub juhusest (eeskätt sademete ja tuule puudumisest). xxxx omaniku täpsustavast teatest politseile nähtubki (tl 17), et vigastuste avastamise hetkel oli kojamehe vahele jäetud kirjast alles vaid väike tükk paberit, kuskohast ei olnud enam võimalik midagi välja lugeda. Kohus leiab, et selline vastutustundetu käitumine väärib põhikaristusena juhtimisõiguse lühiajalist äravõtmist. Kohus leiab, et eelnevaid asjaolusid arvestades tuleb Lembi Köstnerilt LS § 236 lg 1 toimepandu eest ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks.
  30. Kohtupraktika järgi ei ole juhtimisõiguse äravõtmine erandlik. Seda meedet ei kohaldada üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-617, p 17). Kohtul ei ole andmeid, et Lembi Köstneril endal oleks liikumispuue ning juhtimisõiguse äravõtmine võiks takistada teda ühiskonnaelus osalemisel. Kuivõrd kaebaja elab ja töötab xxxx linnas ning tema abi vajav lähedane elab temaga samas linnaosas, ei mõjuta juhtimisõiguse lühiajaline äravõtmine iseäranis rängalt ka tema igapäevast toimetulekut. Küll aga aitab määratud karistus tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui ta soovib edaspidigi juhina liikluses osaleda, siis tuleb tal oma käitumist muuta.
  31. Samuti arvestab kohus Lembi Köstneri materiaalset olukorda, st seda, et ta peab hooldama puudega lähedast, mistõttu KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 400 eurot osade kaupa, s.o viie kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 80 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine kümne kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Kuivõrd väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest, on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Lisaks selgitab kohus, et kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on edasiselt võimalik rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.