Obsah (11)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-22211 (kohtueelses menet

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada A.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja vabastada A.A karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; määrata A.Aile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx; 1.2 tunnistada alaealine L.M süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; ja vabastada alaealine L.M karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; määrata L.Mile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx ; 1.3 tunnistada M.O süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1500 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.Ole mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1500 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 125 krooni kuus. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 jätta süüdistatavatelt A.Ailt, L.Milt ja M.Olt igaühelt väljamõistetav sundraha 6525 krooni, õigusabikulud 930 krooni ja postikulud 40 krooni, riigi kanda. 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 270 krooni Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-22211“); 3.4 kriminaalmenetluse kulud kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-22211“); 3.5 ositi menetluskulude tasumine ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 109-22211“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus 1.
2. Süüdistusest nähtuvalt on A.A toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis isikute grupis koos L.Mi ja M.Oga ööl vastu 31.10.2009 ukse avamise teel kahel korral xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxx xx asuvasse P.Ple kuuluva elumaja ehitusjärgus olevale ülakorrusele ning varastas sealt P.Ple kuuluvad tööriistad: mootorsaag Partner väärtusega 5000 krooni, mootorsaag Husqvarna väärtusega 1500 krooni, tööriist HILTI DX400 väärtusega 3000 krooni, sinist värvi naelapüstol väärtusega 500 krooni, akutrell AEG väärtusega 1000 krooni, 2 akutrelli Makita koguväärtusega 1000 krooni, akutrell Einhell väärtusega 500 krooni, nurklihvija Makita väärtusega1000 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 700 krooni, 5 akulaadijat koguväärtusega 1000 krooni, karp ehitustongidega väärtusega 100 krooni, 12 akut koguväärtusega 1200 krooni, laserloodi komplekt väärtusega 10 000 krooni, suur naelapüstol Paslode väärtusega 4000 krooni, valgusti väärtusega 300 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 500 krooni, naelapüstol Senso väärtusega 2500 krooni, makropüstol väärtusega 200 krooni, 13 rulli halli värvi teipi koguväärtusega 650 krooni, suurem valgusti kotis väärtusega300 krooni, ketaslõikur Dewalt väärtusega 1500 krooni, taldlihvija Topspeed väärtusega 300 krooni. Vargusega tekitati kahju kokku 36 750 krooni. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on L.M toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis isikute grupis koos A.Ai ja M.Oga ööl vastu 31.10.2009 ukse avamise teel kahel korral xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx xx asuvasse P.Ple kuuluva elumaja ehitusjärgus olevale ülakorrusele ning varastas sealt P.Ple kuuluvad tööriistad: mootorsaag Partner väärtusega 5000 krooni, mootorsaag Husqvarna väärtusega 1500 krooni, tööriist HILTI DX400 väärtusega 3000 krooni, sinist värvi naelapüstol väärtusega 500 krooni, akutrell AEG väärtusega 1000 krooni, 2 akutrelli Makita koguväärtusega 1000 krooni, akutrell Einhell väärtusega 500 krooni, nurklihvija Makita väärtusega1000 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 700 krooni, 5 akulaadijat koguväärtusega 1000 krooni, karp ehitustongidega väärtusega 100 krooni, 12 akut koguväärtusega 1200 krooni, laserloodi komplekt väärtusega 10 000 krooni, suur naelapüstol Paslode väärtusega 4000 krooni, valgusti väärtusega 300 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 500 krooni, naelapüstol Senso väärtusega 2500 krooni, makropüstol väärtusega 200 krooni, 13 rulli halli värvi teipi koguväärtusega 650 krooni, suurem valgusti kotis väärtusega300 krooni, ketaslõikur Dewalt väärtusega 1500 krooni, taldlihvija Topspeed väärtusega 300 krooni. Vargusega tekitati kahju kokku 36 750 krooni. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on M.O toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis isikute grupis koos A.Ai ja L.Miga ööl vastu 31.10.2009 ukse avamise teel kahel korral xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxx xx asuvasse P.Ple kuuluva elumaja ehitusjärgus olevale ülakorrusele ning varastas sealt P.Ple kuuluvad tööriistad: mootorsaag Partner väärtusega 5000 krooni, mootorsaag Husqvarna väärtusega 1500 krooni, tööriist HILTI DX400 väärtusega 3000 krooni, sinist värvi naelapüstol väärtusega 500 krooni, akutrell AEG väärtusega 1000 krooni, 2 akutrelli Makita koguväärtusega 1000 krooni, akutrell Einhell väärtusega 500 krooni, nurklihvija Makita väärtusega1000 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 700 krooni, 5 akulaadijat koguväärtusega 1000 krooni, karp ehitustongidega väärtusega 100 krooni, 12 akut koguväärtusega 1200 krooni, laserloodi komplekt väärtusega 10 000 krooni, suur naelapüstol Paslode väärtusega 4000 krooni, valgusti väärtusega 300 krooni, taldlihvija Skil väärtusega 500 krooni, naelapüstol Senso väärtusega 2500 krooni, makropüstol väärtusega 200 krooni, 13 rulli halli värvi teipi koguväärtusega 650 krooni, suurem valgusti kotis väärtusega300 krooni, ketaslõikur Dewalt väärtusega 1500 krooni, taldlihvija Topspeed väärtusega 300 krooni. Vargusega tekitati kahju kokku 36 750 krooni. 3
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) A.A KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; ja vabastada alaealine A.A karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; määrata A.Aile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx; 2) L.M KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; ja vabastada alaealine L.M karistusest ja kohaldada mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 alusel allutamist 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; määrata L.Mile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 3) M.O KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1500 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata M.Ole mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 1500 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 125 krooni kuus.
4. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
5. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Juhindudes

§-st 308, kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel kohaldada talle KarS §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 järgi alaealise puhul peab kohus kaaluma talle mõjutusvahendite kohaldamise võimalust, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja alaealise isikut. Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaelisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava A.Ai kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava A.Ai kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava L.Mi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava L.Mi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava M.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava M.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et kõik süüdistatavad õppivad ja neil puudub iseseisev sissetulek, siis tuleb süüdistatavatelt A.Ailt,L.Milt ja M.Olt igaühelt väljamõistetav sundraha 6525 krooni, õigusabikulud 930 krooni ja postikulud 40 krooni jätta riigi kanda. 5. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 5

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 6