KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2021, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1540 (240321000107) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetlu

§ 304

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja piirivalvebüroo piirija migratsiooniameti migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G. Menetlusalune isik M. B., isikukood xxx, xxx kodakondsus, töökoht X OÜ xxx elukoht xxx, Vandeadvokaat Ilja Santašev, ilja@clarusab.ee Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133135, § 155, § 156 kohus OTSUSTAS: Rahuldada M. B. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G.i 24.03.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G.i 24.03.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 240321000107 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Hüvitada M. B.le riigieelarve vahenditest õigusabikulud, kaitsjatasu valitud kaitsjale, summas 240 eurot. 1/8 Kohtuotsuse ärakirjad edastada M. B.le, kaitsjale aadressile ilja@clarusab.ee prefektuurile. ja PPA Ida Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 08.06.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 02.06.
3. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 03.07.2021 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve vaneminspektor A. G. koostas 24.03.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 240321000107 selle kohta, et 09.03.2021 Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalvetalitus kontrollis xxx ettevõtte AS X tootmishoones töötavaid välismaalasi teostades järelevalvet välismaalaste seaduse § 296 lg 1 alusel. Kontrollimise hetkel viibis tootmishoones xxx kodanik M. B., kes saabus Eestisse viimati 02.02.2021 töötamise eesmärgil ja viibib Eestis ajutiselt xxx kodaniku biomeetrilise bassi nr FG923146 ja Eesti Vabariigi Schengeni viisa alusel. Politsei- ja Piirivalveamet tuvastas kontrolli käigus, et M. B. töötab Eestis ettevõtte AS X tootmishoones elektrikeevitajana alates 11.02.2021 ja ta on ettevõtte X OÜ töötaja. Täiendava kontrolli käigus selgus, et M. B. omab lühiajalist Eestis töötamise registreerimist ettevõttes X OÜ perioodil 10.07.2020-09.07.
4. Alates 03.08.2020 M. B.l on sõlmitud tööleping ettevõttega X OÜ ja Töötamise registri andmetel on tööleping kehtiv. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused.

§ 104

lg 1 alusel võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise PPA-s registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

§ 104

lg 2 alusel on välismaalasel keelatud Eestis töötada kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. M. B. selgitas, et töötab ettevõttes AS X ettevõtte X OÜ töötajana alates 11.02.2021. Ettevõte X OÜ ei ole M. B. töötamist PPA-s nõuetekohaselt registreerinud. Seega rikkus M. B. Eesti Vabariigi töötamise tingimusi alates 11.02.2021 kuni 23.03.2021, so 41 kalendripäeva. 2/8 Antud teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg-st 1, määras kohtuväline menetleja karistuseks

§ 304alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

24.03.2021 esitas M. B. lepinguline kaitsja vandeadvokaat Ilja Santašev kaebuse väärteoasja 240321000107 tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2021 otsuses toodud järelduste ja põhjendustega, vaidlustab 24.03.2021 tehtud otsuse ja taotleb otsuse nr 240321000107 täielikku tühistamist. Kaebaja leiab, et PPA poolt tehtud otsus ei ole põhjendatud ning on

's sätestatuga vastuolus. On ebaõige PPA poolt tuvastatud asjaolu, et kaebaja on ettevõtte X OÜ töötaja. Kaebajal puudub side X OÜ'ga. Kaebaja töötab X OÜ-s ja viibib Eestis seaduslikul alusel. Kaebaja selgitab, et vastavalt töölepingu tingimusetele, mille kohaselt ta võib olla saadetud ka lähetusse, oligi kaebaja saadetud Kohtla-Järve linna lähetusse. X OÜ on otsustanud suunata kaebaja täitma töövõtulepingust tulenevad tööülesandeid Kohtla-Järve linna. Kuna kaebaja ei saanud seda mõjutada, siis läks ta Kohtla-Järve linna. Kaebaja märgib, et viibimist muus linnas, kui Tallinnas, ei saa pidada D-viisa tingimuste rikkumiseks, kuna kogu Eestis kehtivad samad seadused ja liikumisel Tallinnast Kohtla-Järve linna ei ole täiendavate lubade olemasolu vajalik. Ainsaks etteheideks kaebajale on asjaolu, et tööandja ei ole kaebaja lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud vastavalt

§ 104

lg 1.

§ 104

lg 1 sätestab, et Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud. Seega kohustus töötaja registreerimiseks lasub tööandjal, aga mitte töötajal. Sellest lähtuvalt on järeldav, et kuna kohustus registreerida ennast ei laiene töötajale, siis ei saanud antud asjaolu olla aluseks kaebajale rahatrahvi määramiseks. Kaebaja ei pidanud ennast Eestis registreerima, seega ei rikkunud kaebaja

§ 104lg 1.

Ülaltoodu alusel jääb arusaamatuks mis alusel on kaebajale (töötajale) määratud rahatrahv, kuna töötaja ei ole midagi rikkunud, viibis Eestis seaduslikul alusel (kaebajal on õigus viibida ja töötada Eestis) ning ise ei rikkunud Eestis viibimist reguleerivaid õigusakte. Kaebuse esitaja nõustub asja lahendamisega väärteoasjas nr 4-21-1540 kirjalikus menetluses. 10.05.2021 esitatud kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt on M. B. poolt esitatud kaebus põhjendamatu, määratud karistus on proportsionaalne ja kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu. Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri –ja migratsioonijärelevalvetalitus kontrollis 09.03.2021 XXX ettevõtte AS X (xxx) tootmishoonetes töötavaid välismaalasi teostades järelevalvet välismaalaste seaduse (edaspidi

) § 296 lg 1 alusel. Kontrollimise hetkel viibis tootmishoones Ukraina kodanik M. B. sünd. 05.11.1992, kes saabus viimati Eestisse 02.02.2021 töötamise eesmärgil ja viibib Eestis ajutiselt xxx kodaniku biomeetrilise passi nr FG923146 ja Eesti Vabariigi Schengeni D-liiki viisa alusel. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas antud kontrollkäigu raames, et M. B. töötab Eestis ettevõtte AS X tootmishoones elektrikeevitajana alates 11.02.2021 ja ta on ettevõtte X OÜ töötaja. Ettevõte X OÜ ei ole M. B.t enne Eestis tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt registreerinud. Välismaalaste seaduse (

) § 104 lg 1 alusel Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise PPA-s registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

§ 104

lg 2 alusel on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välisle-pingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Täiendava kontrolli käigus selgus, et M. B. omab lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ettevõttes X OÜ perioodil 10.07.2020 kuni 09.07.2021. Alates 03.08.2020 M. B.’l on sõlmitud tööleping ettevõttega X OÜ ja Töötamise registri andmetel antud tööleping on kehtiv. Seega rikkus M. B. Eesti Vabariigis töötamise tingimusi alates 11.02.2021 kuni 09.03.2021 27 kalendripäeva, millega pani toime

§ 304

alusel karistatava väärteo.

§ 43

lg 1 p 6 alusel on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba 3/8 välismaalase seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks.

§ 44

lg 1 alusel Välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. Menetlusalune isik saabus ja viibib Eestis ajutiselt XXX kodaniku biomeetrilise passi nr XXX ja Eesti Schengeni Dliiki viisa alusel. Seega menetlusaluse isiku Eestis viibimine on seaduslik. 09.03.2021 toimunud kontrollkäigu ajal töötas menetlusalune isik ettevõttes AS X Estonia Kohtla – Järvel ettevõtte X OÜ töötajana (X OÜ töötajate nimekiri). Menetlusaluse isiku Eestis töötamine X OÜ töötajana ei olnud enne Eestis tööle asumist nõuetekohaselt PPA-s registreeritud. Seega oli menetlusalusel isikul, viibides ajutiselt Eestis, keelatud Eestis töötada.

sätestab vastutuse välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik, M. B., viibides ajutiselt Eestis rikkus Eestis töötamise tingimusi alates 11.02.2021 kuni 23.03.2021. Menetlusalune isik esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kiirmenetluse otsuse 2403,21,000107 tühistamist.

§ 304

Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuvälise menetleja 24.03.2021 otsusega 2403,21,0000107 karistati menetlusalust isikut

§ 304rikkumise eest rahatrahviga summas 80 eurot.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja taotlusega ja märgib, et menetlusalusele isikule 24.03.2021 kiirmenetluse otsuse 2403,21,0000107 koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning määratud karistus rahatrahv on määratud proportsionaalselt toime pandud

rikkumisega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega, taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et M. B. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori A. G.i 24.03.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 240321000107 on põhjendatud alltoodud põhjustel. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et ei ole leidnud tõendamist M. B. poolt 09.03.2021 kell 10:00 poolt toime pandud

§ 304

sätestatud väärtegu, so Eestis töötamise tingimuste rikkumine, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastav töötamine. Kohtu põhjendused on järgmised.

§ 304

näeb ette vastutuse töötamise tingimuste rikkumiste eest: Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Õigusliku raamistiku Eesti ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamiseks loob välismaalaste seaduse § 104: Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused 4/8

§ 104kehtestab tingimuse, millal Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib töötada.

Vajalik on tööandja tehtud registreering politsei juures. Seega välismaalastest töötajale lasub hoolsuskohustus veenduda enne tööle asumist, et ta tegutseb Eestis tööturul vastavalt seadusele, muuhulgas, et tema tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud. Kui välismaalase tööandja on registreeringu teinud ja välismaalane asub tööle vastavalt tööjuhendile, lepingule, on

§ 104

nõuded välismaalase poolt täidetud ja vastutust välismaalasele

§ 304alusel ei järgne.

Kes on tööandja, sätestab töölepingu seadus ja see on kinnitatud ka kohtupraktikas: tsitaat Riigikohtu lahendist 4-19-4632/23 p 11: „Süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ pole määratlemata õigusmõiste, mida saaks konkreetse kaasuse tehiolusid arvesse võttes vabalt sisustada. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu (vt viidatud otsus nr 4-173766/25, p 16).“ Järgnevalt analüüsib kohus väärteotoimiku pinnal tuvastatud faktilisi asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et Eestis D-viisa alusel ajutiselt viibiv Ukraina kodanik M. B. viibis 09.03.2021 X ettevõtte AS X Estonia tootmishoones. Tema viibimine on tõendatud kontrollreidi protokolliga, kus on tuvastatud, et M. B. töötas 09.03.2021 X AS tootmishoonetes. Samuti on isik andnud ütlusi selle kohta, et täitis nimetatud aadressil tööülesandeid. Samuti ei ole vaidlust selles, et M. B.l on sõlmitud 03.08.2020 tööleping X OÜ-ga, milline ettevõte on M. B. Eestis töötamise nõuetekohaselt registreerinud. Vastavalt lepingule: p 4.1 - leping on tähtajatu, p 5.1 - töötaja asub tööle elektrikeevitaja ametikohal, p 5.2 - töö teostamise kohad on Tallinn ja Harju maakond, kuid sõltuvalt töö iseloomust on tööandjal õigus saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse mistahes mujale Eestisse või välisriiki, p 5.3 - lähetuse pikkus on kuni 30 päeva, pikemaks ajaks on nõutav eraldi kokkulepe, p 6.1 - palka maksab töötajale OÜ X üks kord kuus ja selle suurus on 1407 eurot. Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku tööandjaks OÜ X, kes tagab menetlusalusele isikule töö ja kes maksab menetlusalusele isikule palka. Väärteotoimikus on füüsilise isiku tööandjate andmebaasist väljavõte, mille kohaselt on menetlusaluse isiku ainuke tööandja (kontrollitud ajavahemik alates juuni 2020 kuni 11.märts 2021) OÜ X, kust isik on oktoober, november, detsember 2020 palka saanud. Töötajate registrist väljavõte näitab, et OÜ X on menetlusaluse isiku töötajana registreerinud alates 04.08.

1. 5/8 Töölepingust ei nähtu, et töötaja lähetamisel oleks pidanud töösuhe OÜ-ga X ja palga maksmine katkema. Ka väärteotoimiku materjalidest ei nähtu muid tõendeid, mille alusel saaks jaatada OÜ Xi ja menetlusaluse isiku vahelise töösuhte katkemist-lõppemist. Samuti on väärteomenetluse käigus tõendina esitatud 06.07.202 töövõtuleping X OÜ (töövõtja) vahel ja X OÜ (klient) vahel, mille p 1.1 kohaselt osutab töövõtja metallitöötlemis teenust Eestis, Soomes ja Rootsis, p 2.1 tööde hind vastavalt tehtud tööde nimekirjale. P-d 3.1 ja 3-2 teenuseid osutatakse vastavalt projektile ( territooriumil) ja ajakavale. Lepinguga on määratletud ka, et klient tagab töötajatele majutuse, hüvitab sõidukulud, isikukaitsevahendid ja töövarustuse. Lepingu kehtivuse aeg 06.07.2020-31.07.
2. Ülaltoodust töövõtulepingust ei loe kohus välja, et OÜ X ja OÜ X oleksid kokku lepitud, et töövõtulepingu kehtivuse ajal töötab OÜ X töötaja OÜ X heaks ja OÜ X maksab sellele töötajale ka palka. Nimetatud lepingust ei tulene, et töötaja ja OÜ X vahel oleks tekkinud töösuhe ja OÜ X oleks töötajale tööandja töölepingu seaduse mõttes. Tõendina on väärteotoimikus 21.01.2021 sõlmitud töövõtuleping X OÜ (tellija) ja X OÜ (töövõtja) vahel, mille kohaselt X OÜ kohustub andma X OÜ-le kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste keevitustööde teostamiseks ja tellija X OÜ maksab tehtud tööde eest töövõtjale – OÜ-le X. Lepinguliste tööde täitmise periood 01.02.2021-31.03.
3. Lepingu p 2.1 näeb ette, et tellija lubab töövõtja keevitajaid tööde juurde pärast keevitustestide tegemist. Ülaltoodud töövõtulepingust ei loe kohus välja, et OÜ X ja OÜ X oleksid kokku leppinud, et töövõtulepingu kehtivuse ajal töötab OÜ X töötaja (kes on töövõtulepingu alusel tööd tegemas OÜ X objektil) nüüd OÜ X heaks ja OÜ X maksab sellele töötajale ka palka. Nimetatud lepingust ei tulene, et töötaja ja OÜ X vahel oleks tekkinud töösuhe ja OÜ X oleks töötajale tööandja töölepingu seaduse mõttes. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve 24.03.2021 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 240321000107 on asutud seisukohale, et M. B. on X OÜ töötaja. Arvestades, et antud juhul on töösuhte olemasolu tõendamise puhul tegemist nn negatiivse tõendamiskoormisega, siis on kohustatud kohtuväline menetleja koguma tõendid, mis kinnitavad töösuhte olemasolu. Väärteotoimikus olevad tõendid osutavad hoopis sellele, et menetlusalune isik on OÜ X töötaja ja tema tööandja on OÜ X, kes maksab talle igakuiselt palka lepingu alusel ja kelle töö on lõpuks ikka OÜ X heaks, sest OÜ X saab tasu OÜ-lt X metalli töötlemise eest ja OÜ X saab omakorda tasu OÜ-lt X viimase objektil tehtavate keevitustööde eest ( mida teostavad OÜ X töötajad). Käesoleva väärteoasja ainus viide, et M. B. on X OÜ töötaja, tuleb Politsei- ja Piirivalveameti 10.05.2021 kohtule esitatud kirjalikus seisukohast teisel leheküljel sulgudes märgitud dokumendi nimetus „X OÜ töötajate nimekiri“. Dokumenti ennast ei ole lisatud väärteotoimikusse, ega tehtud kohtule kättesaadavaks muul viisil. Sellist tõendit väärteotoimikus ei ole, mistõttu sellele tugineda ei saa. Kontrollreidi protokollist nähtub, et reidi hetkel on AS X tootmishoonetes tööd teinud 9 ettevõtte töötajad koostöölepingute alusel, kokku 150 töötajat; personaliosakonnast saadud töötajate nimekirjast kontrolliti 138 välismaalast. Protokollist ei selgu, et menetlusalune isik oleks AS X personaliosakonna hallatava töötajate nimekirja kantud kui AS X töötaja töölepingu alusel. Nimekirja ennast reidi protokolli juures lisana ei ole. Ühtlasi kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et töötaja viibimine ja töötamine ühe või teise äriühingu hallataval objektil ei tähenda automaatselt, et see äriühing on sellele töötaja jaoks tööandja, ehk et nende vahel eksisteerib töösuhe töölepingu seaduse mõttes. Teenused ja tööjõu võivad liikuda ja liiguvadki lepingulistest suhetest lähtudes. Keeld töötada

§ 104

alusel tekib töötajal alles siis, kui tema tööandja on jätnud registreeringu tegemata. 6/8 Registreeringu tegemise kohustus ei laiene tööandja lepingustele partneritele, kui välismaalane täidab tööülesandeid tööandja lepinguliste partnerite juures. Vastupidine väide ei tulene ühestki õigusaktist. Tõepoolest, välismaalase seaduse § 181-2 näeb ette, et „

§ 304võimaldab trahvida ka välismaalast ennast.

Samuti on kohus märkinud, et töötaja kui töösuhtes nõrgema osapoole karistamisest kasu ilmselt ei ole. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et tegemist on sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga (töötajaga), kes ei valda kohalikku keelt, ei tea neile kehtivatest õigustest ega oska end piisavalt kaitsta. Käesoleva kohtuasja arutav kohus ühineb eelmainitud kohtuotsuse väljendatud osutustega. Ka käesolevas asja on menetlusalune isik käitunud heausklikult ja andis ütlusi, et ta teab, et tööandja on talle registreeringu teinud ega ta eeldanud, et veel midagi tuleb registreerida, kui ta tahab tööd teha. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on M. B. kehtiv tööleping X OÜ-ga ja töötamiseks vajalikud registreeringud ning on jälgitav läbi milliste lepinguliste suhete tegi M. B. tööd 09.03.2021 X AS tootmishoonetes. Eestis ajutise töötamise registreeringu dokumente saab Politsei- ja Piirivalveametile esitada tööandja, mitte isik (töötaja) ise. Nimetatu on sätestatud Siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 ”Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord” § 1 lg 1,

1. M. B. oli ajutise töötamise registreeringu saamiseks kõik endast oleneva teinud: esitanud tööandja esindajale passi ning muud vajalikud andmed. Ka kinnitus registreeringust väljastatakse tööandjale vastavalt eelnimetatud määrus § 7 lg
2. Kinnitus saadetakse küll ka välismaalasele endale. Menetlusalune isik kinnitaski, et ta on OÜ X töötaja ja tema teada on seadusega nõutav registreering tehtud. Samuti viitab kohus puudustele väärteo kiirmenetluse protokollis, mille kohaselt väärteomenetleja on märkinud väärteo toimepanemise ajaks 24.03.2021 kell 10:
3. Väärteotoimiku kohaselt oli M. B. kutsutud väärteomenetleja juurde xxx linnas kell 09:
4. 24.03.2021 kell 10:30-11:00 toimus menetlusaluse M. B. ülekuulamine. Seega ei saanud M. B. samal ajal töötada Kohtla-Järve linnas X AS tootmishoonetes ning viibida politseijaoskonnas menetlustoimingute läbiviimiseks. Väärteo kirjelduse kohaselt tegu tuvastati 09.03.2021 ja see väidetavalt leidis aset samal päeval. Kohus selgitab korduvalt, et väärteo toimepanemise ajaks ei peeta nö väärteoprotokolli koostamise või kiirmenetluse otsuse tegemise, vaid teo toimepanemise aega Kohus leiab, et nimetatud puuduse näol on tegemist menetleja veaga, kuid ei ole tegemist VTMS § 150 sätestatud väärteomenetluse olulise rikkumisega. MENETLUSKULUD VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 7/8 Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult välja mõista kaebaja kasuks menetluskulud summas 240 eurot (koos käibemaksuga) õigusteenuse osutamise eest. Menetluskuludeks on kahe tunni advokaaditöö maksumus sada eurot tund, millele lisandub käibemaks. Menetlusalune isik palub menetluskulud jätta kohtuvälise vastustaja kanda. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kaitsjatasu mõistliku suurusega arvestades väärteoasja olemust, keerukust ja mahtu, sh teostatud menetlustoimingute hulka ning nende sisu. KOHTU MEETMED Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M. B. teos puuduvad väärteo koosseisu tunnused. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja lahendi ning lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8