Obsah (4)

§ 23§ 40§ 31§ 35

4-21-475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-475 Kohtunik Istungisekretär Väärteoasi Piia

§ 23

lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

§ 23

lg 2 kohaselt võrdsustatakse jahipidamisega mh jahitulirelvaga looduses viibimine. Seega kui M.Pokk viibis T jahipiirkonnas laetud jahitulirelvaga, tegeles ta jahiseaduse mõttes jahipidamisega.

§ 40lg 1 kohaselt õiguse pidada ulukile jahti annab jahiluba.

Marko Pokk selgitas, et tema osales ühisjahil.

§ 31

lg 2 sätestab, et ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja. M.Pokk sõnade kohaselt jahijuhataja oli M U, kes koostas ühisjahi nimekirja, mille tema ka allkirjastas. Uuris põhjalikult ka jahilube, mille alusel oli kavas loomi küttida. K U kinnitas, et ühisjahi nimekiri oli koostatud. M.Undrest kinnitas, et ühisjahi nimekiri oli koostatud, see oli teises autos, kuid ajal, mil ametnikud auto peatasid, veel jahti ei toimunud, uurisid loomade jälgi. Oli kavas minna ja võtta oma relv ja nimekiri ning hakata jahti pidama. Tunnistaja T.Tamme sõnade kohaselt kohapeal räägiti neile, et jahti ei toimu, uuritakse loomade jälgi

§ 31lg 2 kohaselt peab ühisjahist osavõtjate nimekiri jahipidamisel kaasas olema.

Ühisjahi nimekirja seltskonnal kaasas ei olnud. Kohus märgib, et etteheited, et inspektorid ei küsinud kohapeal konkreetselt ühisjahi nimekirja või et nad ei olnud nõus sõitma teise auto juurde, kus nimekiri oli, ei ole asjakohased. Isikud väitsid inspektoritele kohapeal, et jahidokumente kaasas ei ole. Seadus sätestab selgesõnaliselt kohustuse, et ühisjahi nimekiri peab olema jahipidamisel kaasas. Kohus leiab, et selle kohustuse eiramisel ei ole tagantjärgi võimalik tõendada, et toimus ühisjaht. Seetõttu ei ole oluline ka asjaolu, et ühisjahi nimekiri oli M.Pokil kaasas kui ta järgmisel päeval keskkonnaametisse läks ütlusi andma.

§ 35

lg 1 nimetab jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ja lõige 2 nõuab, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema või vormistatud elektrooniliselt. Nii M.Pokk, M U kui ka K U kinnitasid kohtus, et ühtki jahidokumenti neil kaasas ei olnud. Kohus leiab, et seaduses sätestatud kohustus, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, on kehtestatud selleks, et kohapeal oleks viivitamatult võimalik veenduda, et isiku(te)l, kes jahti peab, on jahipidamisõigus olemas. Seega isegi kui 14.01.2021 oli ühisjahi nimekiri koostatud, aga see ei olnud kaasas ajal, mil M.Pokk viibis jahitulirelvaga looduses, ei toimunud ühisjahti. Seda asjaolu kinnitab ka M Ui, kes oli jahijuhataja, poolt räägitu, et enne kui inspektorid auto peatasid, jahti veel ei toimunud. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et 14.01.2021 ajal, mil M.Pokk viibis laetud jahitulirelvaga T jahipiirkonnas, ei toimunud ühisjahti. Inspektoritele ei esitanud M.Pokk kohapeal ka ühtki muud

§ 35

lg 1 nimetatud dokumenti, mis oleks tõendanud seal kohas ja ajal tal jahipidamisõiguse olemasolu. Kohus leiab, et M.Poki ütlustest tuleneb, et ta oli teadlik, et jahidokumendid, k.a ühisjahi nimekiri jäid teise autosse, ei olnud neil kaasas. Seega pidas M.Pokk T jahipiirkonnas jahti ilma kehtiva jahiloata. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.Pokk on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, pidas jahti ilma jahiloata, millega rikkus JahiS § 40 4 4-21-475 lg

1. M.Pokk poolt toime pandud tegu täidab JahiS § 50 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje. Kohus leiab, et M.Pokk pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. M.Pokk oli teadlik, et tal puudub jahiluba, kuid sellest hoolimata viibis ta jahipiirkonnas laetud jahitulirelvaga. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Marko Pokk on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Marko Poki poolt toime pandud tegu vastab JahiS § 50 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid M.Pokk avaldas kohtus, et kohapeal oli inspektoritega juttu vaid jahipidamisel ohutusnõuete rikkumisest. See, et arvatakse süüks ka loata jahipidamist tuli üllatusena kiirmenetluse otsuses. VTMS § 55 lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. M.Pokk on kirjutanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, talle on selgitatud kiirmenetluse erisusi /VTT tl 12, 9/, ta on väärteo kohta ütlusi andnud /VTT tl 911/. Kiirmenetluse otsusel /väärteotoimik (edaspidi VTT) lk 1/ on M.Pokk allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega. Kohus leiab, et M.Pokk on kiirmenetluses ütlusi andnud mõlema talle süüks arvatud väärteoepisoodi kohta - ta on selgitanud laetud jahirelvaga autos viibimist ja selgitanud, mis loa alusel 14.01.2021 T jahipiirkonnas jahti pidas. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud kiirmenetluse norme. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. JahiS § 50 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on M.Pokki karistanud rahatrahviga 70 trahviühikut s.o 280 eurot. Kohtuväline menetleja on leidnud, et süüd suurendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et M.Pokil puuduvad varasemad keskkonnaalased karistused ja on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus märgib, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, sest M.Pokk ei ole toimepandut kahetsenud. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. M.Pokk on karistamata isik, karistusregistri teatisel /VTT lk 13/ näidatud väärtegu on kustunud. 5 4-21-475 Kohus leiab, et jahipidamisnõuded on kehtestatud kogu ühiskonna huvides, et tagada ulukite ja seeläbi kogu looduskeskkonna kaitse. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on M.Pokile määranud liialt kerge karistuse, sest karistust kergendavaid asjaolusid, mis oleks andnud aluse määrata M.Pokile karistuse alla keskmise määra, ei esine. Kuna VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebuse lahendamisel raskendada menetlusaluse isiku olukorda, jätab kohus M.Pokile Jahiseaduse § 50 alusel määratud karistuse muutmata. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus M.Poki kaebuse Keskkonnainspektsiooni 15.01.
4. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940021000054, osas millega karistati Marko Pokki Jahiseaduse § 50 järgi, rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Väärteoasja juures mälukaardil tunnistaja T.Tamm ütluste lisaks olev salvestis jätta VTMS § 2, KrMS § 126 lg 5, lg 3 p 1 alusel väärteoasja toimikusse. Menetluskulu. Kohtule on esitatud taotlus välja mõista M.Poki kasuks õigusteenuse eest tasutud summad vastavalt menetluskulude nimekirjale. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale /tl 44-45/ oli M.Poki poolt kantud õigusabi kulu 900 eurot, kaebuse koostamisele kulus 3 tundi, kohtuistungile 2 tundi, tunnitasu määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule on esitatud Attela Advokaadibüroo arved Marko Pokile /tl 42-43/ - õigusteenus vastavalt spetsifikatsioonile KKA 15.01.2021 otsuse väärteoasjas nr 94002000054 osaline tühistamine, summas 540 eurot ja 468 eurot. VTMS § 38 lõike 1 järgi kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid Riigikohus on otsuses nr 1-17-7461 leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Kohus jätab esitatud kaebuse, milles taotleti väärteootsuse osalist tühistamist, rahuldamata. Kohus ei leidnud, et ükski kaebuses esitatud argument, mille alusel taotleti otsuse tühistamist, oleks põhjendatud. Kohus leiab, et kaitsja pool välja toodud aeg, mis on kulunud tema poolt osutatud õigusteenusele seoses kaebuse koostamisega, ei ole vastavuses väärteoasja mahu ja keerukusega. Asja tutvumise ja kaebuse koostamise põhjendatud aeg on 1,5 tundi. Kohtuistungi tasu 2 tunni eest on põhjendatud. Kaitsja tööühiku hind on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhjendatud. Kokku kaitsjale õigusabi osutamise eest põhjendatud tasu on 525 eurot, koos käibemaksuga 630 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus kaebust ei rahulda, kinnitavad nii KrMS § 180 lõige 1 kui § 187 lg 2, et kaitsjatasu jääb selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt Marko Poki kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabitasu. 6 4-21-475 Otsuse tegemisel juhindub kohus JahiS § 40 lg 1, § 50, KarS § 56 lg 1, VTMS § 38 lg 1, § 132 p 1, KrMS § 180 lg 1, § 187 lg
5. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7