3-21-567/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Kohtuasja number 3-21-567 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla
2. veebruari
3. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/68-2 õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebaja – X Vastustajad – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Menetlusosalised Menetlustoimingud RESOLUTSIOON
4. Tagastada Xi kaebus.
5. Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
6. Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
7. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
8. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt lukustati karantiini (pandeemia) tõttu Tartu Vanglas kinnipeetavate kambrid ja enne seda küsis kinnipeetav Y kaebajalt mitmeid dokumente (seadused, normid, reeglid, kohtulahendid jms). See on kaebaja väitel vanglas tavaline praktika ja kaebaja andis kaaskinnipeetavale oma dokumendid. Ta küsis dokumentide kasutada andmise ja võtmise lubatavuse kohta teavet ka üksuse juhilt ja talle öeldi, et see ei ole keelatud (vastus nr 2-3/3992-2). Kui Y hakkas vanglast vabanema, siis soovis ta dokumente kaebajale tagastada. Ta teavitas sellest kontaktisikut, kuid viimane ütles, et võib need dokumendid endale võtta, aga kaebajale ta neid ei anna, sest viimasel ei ole raha. Kaebaja tegi veel katseid dokumente kätte saada, kuid tulemusteta. Ta pöördus korduvalt vangla poole kaebustega kontaktisiku tegevuse peale, sest jäi tema käitumise tõttu dokumentidest ilma. Y pidi dokumendid ära viskama. Kaebaja märgib, et nüüd on aga üksuse juht välja mõelnud igasuguseid ebaadekvaatseid põhjendusi nagu ta ei olekski varem vastanud, et 3-21-567 kaebajal on õigus dokumente ära anda või võtta, vaid mõtles seda sellises võtmes, et neid võib kirjaga saata. Kontaktisik ei öelnud kaebajale ega Yile sõnagi selle kohta, et dokumendid on vaja saata postiga. Vangla ju postiteenust ei paku. Kaebaja viitab, et vangla tagastas tema vaide ja ta palub tunnistada selle õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et kui ta võib kirjaga saada või saata dokumente, siis võib ametnik samuti neid kontrollida ja üle anda. Kaebaja palub ka vabastada end riigilõivu tasumisest.
9. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
10. märtsil 2021 kohtule kaebuses nimetatud dokumendid (sh Tartu Vangla 03.12.
11. a vastuse nr 2-3/3992-2 ja 25.02.
12. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/68-2). KOHTU SEISUKOHT
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punktide 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ja kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Lisaks sätestab HKMS § 120 lg 1 p 8, et kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
14. Kaebaja kirjeldab kaebuses seda, kuidas ta jäi vanglas ilma oma dokumentidest, väljendab rahulolematust vanglateenistujate tegevuse osas ning palub tunnistada tema vaide tagastamine õigusvastaseks.
15. Tartu Vangla poolt
16. märtsil 2021 kohtule edastatud dokumentidest ilmneb, et vaidlusaluse teemaga seonduvalt on Tartu Vanglas
17. veebruaril 2021 koostatud vaide tagastamise otsus nr 1-11/68-2 (tl 14-15). Nimetatud otsusest nähtub, et see on tehtud kaebaja
18. veebruari
19. a vaide (tl 13-13p) kohta, milles kaebaja soovis vaidlustada Tartu Vangla
20. veebruari
21. a vastust nr 2-3/173-
22. Tartu Vangla
23. veebruari
24. a vastuses nr 2-3/173-3 (tl 12-12p) on kaebajale selgitatud vangla eelnevate vastustega (nr 2-3/4370-1 ja nr 2-3/3992-2) seonduvat. Need vastused puudutasid vanglas dokumentide üleandmist. Kaebajale on
25. veebruari
26. a vastuses selgitatud, et vangla ei ole kohustatud kinnipeetava soovil ühendust võtma vabanenud isikutega. Kinnipeetava ja vanglaväliste isikute suhtlus saab toimuda kokkusaamisel, kirja teel või telefoni teel. Kaebajal on soovitatud võtta ühendust Yiga, et täpsustada asjaolusid seoses dokumentidega. Tartu Vangla
27. veebruari
28. a vastuses nr 2-3/173-3 on välja toodud, et kinnipeetavatel on keelatud anda isiklikke esemeid üle kaaskinnipeetavatele (Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2). Dokumentide saatmine kolmandatele isikutele on võimalik kirja teel. Kuna eelviidatud vaide tagastamise otsus nr 1-11/68-2 on ainuke vaide tagastamise otsus, mis puudutab kaebaja dokumentidest ilma jäämist, siis on kohus seisukohal, et kaebaja soovib käesolevas asjas Tartu Vangla
29. veebruari
30. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/68-2 õigusvastasuse tuvastamist.
31. Kohus märgib, et kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja juba varem pöördunud kohtu poole kaebusega, milles on vaidlustanud Tartu Vangla
32. veebruari
33. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/68-
34. Haldusasjas nr Z on kaebaja vaidlustanud kahte Tartu Vangla vaide tagastamise otsust, millest üks on eelviidatud otsus nr 1-11/68-
35. Kaebaja on haldusasjas nr Z soovinud, et kohus tunnistaks, et vangla oleks pidanud menetlema tema pöördumisi vaietena. Seega kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vaiete tagastamise, leides, et vangla tegevus on olnud õigusvastane. Kohus leidis haldusasjas nr Z, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustamaks halduskohtus eraldiseisvalt 2 3-21-567 Tartu Vangla
36. veebruari
37. a otsust nr 1-11/68-2 ning kohus tagastas
38. märtsi
39. a määrusega kaebaja kaebuse. Viidatud määrus ei ole veel jõustunud.
40. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Arvestades seda, et kaebaja on juba pöördunud halduskohtu poole kaebusega, milles on vaidlustanud Tartu Vangla
41. veebruari
42. a otsust nr 1-11/68-2, leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus ei ole lubatav, sest tegemist on korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi haldusasjas nr Z on kaebus
43. märtsi
44. a määrusega tagastatud, ei ole välistatud, et kaebaja vaidlustab nimetatud määruse. Kuna halduskohtu
45. märtsi
46. a määrus ei ole veel jõustunud, tuleb selles asjas esitatud kaebus lugeda veel kohtu menetluses olevaks. Sarnaselt on korduva kaebuse mõistet sisustanud ka varasem kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu
47. jaanuari
48. a määrus asjas nr 3-18-2188, p 9)
49. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest, et kaebaja sooviks lisaks vaide tagastamise otsuse vaidlustamisele esitada kohtule veel mõne nõude. Kaebaja väljendab küll üldist rahulolematust vanglateenistujate tegevuse üle, kuid ühtegi konkreetset nõuet lisaks vaide tagastamise otsuse vaidlustamisele ei esita. Kohus leiab, et kaebajat ei ole võimalik suunata käesolevas asjas ka mõnda muud nõuet esitama, sest arvestades vaidluse temaatikat, ei nähtu kohtule ühtegi haldusakti ega toimingut, mida kaebaja saaks käesolevas asjas vaidlustada. Kui kaebaja eesmärgiks on Yile edastatud dokumentide tagasisaamine, ei oleks seda võimalik saavutada ka vangla vastu esitatud kohustamisnõudega. Isegi kui kaebajal oleks sellises nõudes läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), siis nähtub vangla
50. märtsi
51. a vastusest kohtunõudele, et vangla valduses kaebaja dokumente ei ole. Kaebaja on ka ise viidanud sellele, et Y viskas dokumendid ära. Kui kaebaja leiab, et dokumentidest on ta ilma jäänud vangla tegevuse tagajärjel, ning talle on tekkinud kahju, siis sellise kahjunõude kohtule esitamiseks peab esmalt olema läbitud kohuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Kohtu hinnangul ei oleks kahju hüvitamise nõudel ka nähtavat perspektiivi, sest kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumisest (registreeritud 23.11.2020 nr-ga 2-3/3992-1; tl 6-6p) nähtub, et kaebaja oli tegelikult teadlik kaaskinnipeetavatele dokumentide üleandmise keelust. Lisaks on kaebaja usutavasti tutvunud ka Tartu Vangla kodukorraga, mis seda teha keelab. Tartu Vangla on oma
52. detsembri
53. a vastuses nr 2-3/3992-2 kaebajale selgitanud, et õigusaktid ei keela kolmandatele isikutele dokumentide saatmist, kuid nende üleandmine kaaskinnipeetavatele vanglas on keelatud. Kohtu hinnangul on kaebaja Tartu Vangla
54. detsembri
55. a vastust nr 23/3992-2 mõistnud vääralt. Selles ei ole kirjas, et kaebaja võib vangla dokumente kaaskinnipeetavatele üle anda. Vastusest nähtub selgelt vastupidine seisukoht. Tartu Vangla
56. jaanuari
57. a vastusest nr 2-3/4370-2 selgub ka, et kaebaja ja Y oleksid saanud dokumentide tagastamise probleemi lahendada vastava taotluse esitamise teel (mida selgitati neile mõlemale), kuid sellist taotlust ei esitatud. Samuti ei pea kohus eesmärgipäraseks juhtida kaebajat esitama Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kuna ei pea seda lubatavaks ega eesmärgipäraseks nõudeks. Pelgalt õigusvastasuse kindlakstegemine ei aitaks kaebajat kuidagi saavutada oma eesmärki, st dokumente tagasi saada. 3 3-21-567
58. Kohus on ka juba haldusasjas nr Z (
59. märtsi
60. a kohtumääruse p 14) juhtinud kaebaja tähelepanu võimalusele oma õigusi kaitsta kohustamis- või hüvitamisnõudega, läbides esmalt nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg-d 5 ja 8).
61. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel ega pea vajalikuks suunata kaebajat asjas esitatud nõuet muutma.
62. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
63. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4