Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15692 Tsiviilasi E. T. hagi V.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.10.2020 esitatud 04.11.2020 ja 10.11.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt õpib E. T. (hageja) xxx klassis. Hageja elab eraldi vanematest ja V. J. (kostja), kes on hageja isa, ei osale mingilgi viisil hageja kasvatamises. Hageja on korduvalt kostja poole pöördunud sõnumi teel, et rääkida elatise maksmise kohustusest, kuid kostja on neid teemasid eiranud ega ole soovinud arutada. Kostja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu, pidi hageja oktoobrikuus tuttavatelt laenu võtma. Kuna hageja soovib tulevikus edasi õppida kõrgkoolis, siis tema jaoks on oluline keskenduda õppimisele. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 597 eurot, s.h eluasemekulud 160 eurot, kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused (probleemse naha tooted, meelelahutus, sünnipäevad, pühad, juuksur, ootamatud väljaminekud, telekas) 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 01.09.2020 kuni 25.10.2020 summas 722,50 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni xxx lõpetamiseni juunis 2022 igakuine elatis summas 400 eurot kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et hageja õpib xxx klassis. Selles õppevormis õppides on hagejal võimalik endale ise sissetulekut teenida ning sellega 2 ennast ise ülal pidada Täiskasvanute gümnaasiumis õppimine on edukalt võimalik ka töö kõrvalt ning kostjale teadaolevalt valdav enamus sealseid õpilasi ka tööl käivad ning endale ise elatist teenivad. Kostja on alates 2009 50 % ulatuses töövõimetu ja talle on määratud keskmine puue. Lisaks on kostja töötu. Samuti on kostjal veel üks alaealine laps – H.T., kellele kostja tasub elatist igakuiselt summas 292 eurot. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (tlk 5, 7, 8). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal Tallinna xxx klassis (tlk 4). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kuigi xxx saab käia ka töö kõrvalt (tlk 80), siis kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib xndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda. 3
3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 597 eurot, s.h eluasemekulud 160 eurot, kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot, muud vältimatud püsikulutused (probleemse naha tooted, meelelahutus, sünnipäevad, pühad, juuksur, ootamatud väljaminekud, telekas) 50 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka maksekorraldusi kulude tõendamiseks (tlk 18-33, 38-40) ning eluruumi üürilepingu koos arvega (tlk 36, 37). Kohus on 20.01.2021 kirjas välja toonud, et hagejal tuleb täiendavalt esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest (tlk 91). Hageja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Eluasemekulud, s.h kommunaalkulud ja üüri, loeb kohus tõendatuks kokku 160 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud üürilepingu ja arve kohaselt moodustab nimetatud kulu kokku 360,46 eurot. Kuna üürilepingu kohaselt elab üüripinnal 2 inimest, siis on 160 eurot eluasemekulude osas põhjendatud. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, igakuiselt hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 220 eurot toidukulude, 25 eurot tervishoiu ning 30 eurot hügieenitarvete osas ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud maksekorraldused kinnitavad üksnes kaupluste ja apteekide külastamist. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 135 eurot ning hügieeni ja tervishoiule kokku 20 eurot. Transpordikulude, sidekulude ega muude kulude osas ei ole hageja kohtule ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit esitanud. Seega ei ole nimetatud kulud põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on ka võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel meelelahutusele, sünnipäevadele jms teha. Kuigi hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit koolikohustuse kulude tõendamiseks, siis arvestades asjaoluga, et hageja käib 11ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 15 eurot nimetatud kulule mõistlik. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on 75 eurot kohtu hinnangul nimetatule ülepaisutatud. Hageja on täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele kokku 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 370 euro ulatuses. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, 4 siis oleks kostja osa sellest 185 eurot. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks peaks kostja kandma kulusid suuremas osas, kui hageja ema.
4. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja ühe kuu keskmine sissetulek perioodil august 2020 kuni veebruar 2021 oli 1217,72 eurot (tlk 99-104). Kostja sissetuleku moodustab Soome töötukassa poolt makstav tasu. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ta saab ka Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust igakuiselt summas 36,31 eurot (tlk 135-136). Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja on kohtule kinnitanud, et kostjal puudub kinnisvara, väärtpaberid, merealused, osalused ettevõtetes, kuid kostja omandis on sõiduk Mercedes Benz riikliku registreerimismärgiga XXX, esmane registreerimine
5. Samuti on kostja esitanud kohtule tõendi selle kohta, et tal on tuvastatud osaline töövõime perioodil 08.02.2018 kuni 07.02.2021 (tlk 105). Kostja on välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 1032 eurot järgnevalt: eluasemekulud (s.o üür ja kommunaalkulud) 450 eurot, toit ja majapidamistarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, ravimid 40 eurot, alaealisele lapsele makstav elatis 292 eurot. Ühtegi tõendit ei ole kostja nimetatud kulude olemasolu ja kandmise osas esitanud. Kohus peab iseenesest eluliselt usutavaks, et teatud kulud võivad kostjal igakuiselt tekkida, s.h nii eluasemele, toidule, ravimitele. Samuti on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse suhtes. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et elatise väljamõistmisel jääks tema või alaealine laps halvemasse olukorda kui hageja. Kuigi kostja on olnud osaliselt töövõimetu, siis ei ole esitatud tõendeid, et osaline töövõimetus võiks täielikult takistada kostjal temale sobiva töö tegemist ja sissetuleku leidmist. Samuti arvestab kohus, et kostja keskmine sissetulek on ca 1250 eurot, millest kostja saab katta enda igakuised kulud ning ka 185 eurot hagejale. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub seega alus igakuise elatise suuruse täiendavaks vähendamiseks.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.09.2020 kuni 25.10.2020 summas 722,50 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd 5 ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud. Üksnes oma pangakonto numbri saatmine kostjale ei tõenda elatise nõudmist (tlk 52). Samuti ei täida kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul enam oma eesmärki ning täiendava summa tasumine koos igakuise elatisega alates hagiavalduse esitamisest võib asetada kostja raskesse olukorda. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 185 eurot kuus alates 26.10.2020 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui hageja
8. aastaseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu
9. kuupäevaks selgitusega „elatisraha“. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise 6 korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7