KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-12001 Tsiviilasi Rävala Bü

§ 10

lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 05.08.

1. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõude tasuda 4 000 eurot hiljemalt 17.08.
2. a (I kd tl 153). Neticom OÜ sai pankrotihoiatuse kätte ja esitas sellele 17.08.
3. a vastuväited.
4. Võlgniku vastuväite kohaselt puudub avaldajal sissenõutavaks muutunud nõue Neticom OÜ vastu. Laenulepingus oli laenusumma tagastamise tähtaeg kokkulepitud 31.12.
5. a ja 2 intressi määr oli 2% aastas, kusjuures intressid kuuluvad tasumisele koos põhisummaga 31.12.
6. a (I kd tl 155).
7. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et Neticom OÜ on saanud
8. a aprillis sõlmitud tähtajatu suulise laenulepingu alusel 4 000 eurot. Võlausaldaja väitel on ta laenulepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna võlgnik ei ole täitnud intressi tasumise kohustust (I kd tl 150). Laenulepingut tõendavate dokumentidena on avaldaja esitanud maksekorraldused (I kd tl 6, 7).
9. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud

§ 15lg 3 p-des 1-7.

Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.

1. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja leiab, et tema nõue Neticom OÜ vastu on sissenõutavaks muutunud 18.08.
2. a. Võlausaldaja hinnangul võlgnik valetab ja on tegelikkuses juba pikemat aega maksejõuetu.
3. Kohus võlausaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul
4. a laenulepingu sõlmimise asjaolude kindlakstegemine lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja laenulepingut kohtule esitanud ei ole ning väidab, et see oli suuline tähtajatu laenuleping. Kohtu hinnangul on võlausaldaja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata, ühestki võlausaldaja poolt kohtule esitatud tõendist ei saa järeldada, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Võlgniku väitel oli kokkulepe selle kohta, et nii põhisumma kui intressid kuuluvad tasumisele 31.12.
5. a. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt asuda
6. a tehingut tõlgendama pankrotimenetluses, ilma tehingut teinud isikute tegelikku tahet välja selgitamata.
7. Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik valetab ning teeb raskeid juhtimisvigu (

§ 10lg 2 p 3), on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata.

Kohtu hinnangul ei ole pankrotiavaldus esitatud

§ 2

sätestatud eesmärki silmas pidades.

§ 10

lg 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlgnikul piisavalt vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks, kuid võlgnik ei tasu raha Rävala Büroohoone AS-le selleks, et Priit Kotkas selle arvelduskontolt endale võtaks.

1. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu
2. a laenulepingule ning tuvastama tehingu teinud isikute tegeliku tahte, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
3. Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik Neticom OÜ ajutist haldurit nimetada. 3 Menetluskulude jaotus 13.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2. Neticom OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb Neticom OÜ õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1 410 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtub, et Neticom OÜ kasutas esindaja teenust kokku 11,75 tundi.
3. Võlausaldaja kasutas lepingulise esindaja teenust 6 h 45 minutit ning palub võlgnikult välja mõista õigusabikulud summas 1 012,50 eurot, lisandub riigilõiv 300 eurot. Võlausaldaja vaidleb Neticom OÜ menetluskuludele täies ulatuses vastu, kuna Neticom OÜ taotlused on kohus jätnud rahuldamata. Advokaadi ainus soovitus oma kliendile on olnud see, et isik peaks jätkama valetamist.
4. Kohus, tutvunud Neticom OÜ taotlusega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ka olulisusega Neticom OÜ jaoks.
5. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik osutanud Neticom OÜ-le õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
7. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 11,75 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku summas 1 410 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt

§ 15lg 6 alusel Neticom OÜ kasuks välja mõista. Neticom OÜ on esitanud ka taotluse Ts

Ms § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda Neticom OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4