Obsah (9)

§ 112§ 77§ 82§ 101§ 108§ 1131§ 115§ 127§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020, Tallinn, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-1

) § 635 lg 1 järgi kohustub 5 töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nimetatud sätetest nähtub, et renditöö puhul alluvad töötajad ajutiselt kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile, kus täidetakse kasutajaettevõtja antud tööülesandeid, kuid töövõtulepingu järgselt on oluline töövõtja tulemuse (töö) saavutamine. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks pidanud saavutama konkreetse lepingus kokkulepitud tulemuse. Hageja saatis kostja objektile töötajad, kes allusid kostja juhtimisele ja kontrollile. Tööjõu rendilepingu nr 11 (t.lk 6-8) kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt hageja rendileandjana varustas kostjat kui kasutajaettevõtet kokkulepitud arvu töötajatega kokkulepitud tööde teostamiseks, kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajaks. Kasutajaettevõte kohustus selle eest maksma rendileandjale tasu, vastavalt lepingus kokkulepitule. Seega tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud tööjõu rendilepingust nr 11, millele tuleb kohaldada

-i lepingu üldsätteid. 14.

1. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejaga sõlmitud tööjõu rendilepingu nr 11 üles öelnud. Samuti ei nähtu kostja poolt väidetu, et pooled eristasid üldehitustöid siseviimistlustöödest tööjõu rendilepingust ega muudest tõenditest. Pooled ei ole lepingus pidanud vajalikuks täpsustada, mida peetakse silmas üldehitustööde all (t.lk 6 pöördel). Samuti ei ole nimetatud punktiga välistatud siseviimistlustööde tegemine. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingust või e-kirjavahetusest ei nähtu kostja viidatud ehitustööde jaotust üld- ja siseviimistlustöödeks. Seega tuleb lähtuda pooltevaheliste suhete reguleerimisel 01.03.2019 sõlmitud lepingust, mis luges kõiki hageja töötajate poolt tehtud töid üldehitustöödeks.
2. Objektijuhi pädevusest 15.
3. Kostja on seisukohal, et hageja ei esitanud siseviimistlustööde eest töö aruandeid tööjõu rendilepingus nr 11 kokkulepitud sagedusega üks kord nädalas ega selleks lepingus kokkulepitud isikule. 15.
4. Hageja leiab, et kostja väited, et A.S. puudus volitus sõlmida ühtegi kokkulepet hagejaga või aktsepteerida renditöötajate töötunde, on õigustühised. 15.
5. Kohus leiab, et A. S. oli isikuks, kellel oli õigus kiita heaks töö aruanded. Lepingu kohaselt fikseeritakse renditöötajate töötunnid kasutajaettevõtte esindaja allkirjaga tunnilehel iga töönädala lõpus. Lepingus on märgitud kostja seaduslik esindaja R. L., kes on 04.04.2019 lepingu ka allkirjastanud. Leping ei viita, et töötundide aruandluse peaks kooskõlastama H. T.. Samas ei sätesta leping ka piiranguid nimetatud kohustuse täitmiseks pädevate isikute määramisel. Kostja seadusliku esindaja R. L. 28.03.2019 e-kirjast (t.lk 97) nähtuvalt aktsepteerib objektijuht tunnid ja kontrollib töö. Kuu lõpus tuli hagejal edastada tehtud tööde akt, mille R. L. pidi edasi saatma objektijuhile ülevaatamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja objektijuhiks oli A. S.. Nimetatu nähtub ka A. S. poolt antud ütlustest (t.lk 135). Samuti on A. S. kuni 06.06.2019 e-kirjas (t.lk 17) kinnitanud hageja esitatud aktid. Kohus leiab, et kuivõrd A. S. oli kostja objektijuht ning kostja seadusliku esindaja R. L. oli hagejale selgelt teatanud, et objektijuhi pädevuses on töötajate tundide aktsepteerimine ja kontrollimine, siis oli A. S. pädevuses tööjõu aruannete aktsepteerimine.
6. Alternatiivsest hinna alandamise avaldusest 16.
7. Kostja esitas 21.08.2019 ka alternatiivselt hinna alandamise avalduse, mille kohaselt tuleb juhul, kui kohus leiab, et hageja töötajad teostasid kostjale siseviimistlustöid tööjõu rendilepingu nr 11 alusel, siis alandada siseviimistlustööde osas

§ 112

lg 1 alusel lepingu hinda 7175 euroni + km, mis vastab nõuetekohasele tööviljakusele ja lähtub keskmisest siseviimistluse ruutmeetri hinnast 7 eurot m2. Hageja on rikkunud tööjõu rendilepingut nr 11, sest pidi

§ 77

lõikest 1 tulenevalt tagama, et tema poolt rendile antavate töötajate kvalifikatsioon vastab 6 vähemalt keskmisele kvaliteedile, st et tema töötajad on võimelised siseviimistlustöid teostama vähemalt turu keskmise tööviljakusega. Hageja ei saatnud kostjale nõuetekohase kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajaid, kuna saadetud isikutel kulus töö tegemiseks oluliselt rohkem aega, kui kvalifitseeritud töötajatel oleks kulunud. Arvestades seda, et hageja töötajad suutsid teostada siseviimistlustöid rendiperioodil üksnes 887 m2 ulatuses, millele vastaks turuhind 6215 eurot (887m2 x 7 eurot) ja seda ka puudustega, siis ei saanud hageja töötajate poolt teostatud töö tegelik turuväärtus olla ka sellest summast suurem. Nõuetekohase tööviljakuse korral oleks kulunud arvestades tööjõu rendilepingus märgitud tunnihinda 13 eurot hageja töötajatel 887 m 2 siseviimistluse tegemiseks, mille turuväärtus oli 6215 eurot, mitte enam kui 478 tundi (6215 eurot : 13 eurot / h). Hageja on esitanud arved nr 2019018 ja 2019019 aga ajamahule 1319 h. Seega kujuneb kohase ja mittekohase täitmise suhteks 36,2% (478 h : 1319 h), millest lähtuvalt alandab kostja alternatiivselt siseviimistlustööde osas tööjõu rendilepingu hinda 63,8% (100% 36,2%). Pärast hinna alandamist ei ole hagejal õigust tasule suuremas ulatuses kui 7175 eurot + km (6215 + 960, vt hagi lisa 11), millest tuleb maha arvestada puuduliku töö remondi kulud summas 3962 eurot + km. 16.

1. Hageja leiab, et kui tööl olid puudused, siis vastutab nende eest objektijuht Alo Salo, kelle kohustuseks oli renditöötajate töö korraldamine ja selle eest vastutamine. 16.
2. Kohus leiab, et kostja hinna alandamise avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 16.
3. Lepingu kohaselt kui rendileandja poolt kasutajaettevõtte kasutusse antud ja asendatud töötaja ei oma piisavaid oskusi töö tegemiseks, kohustub kasutajaettevõte sellest rendileandjale hiljemalt teise töötamise päeva lõpuks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kui kasutaja ei täida enda eelnevas punktis nimetatud kohustust tähtaegselt, kaotab ta igasuguse hilisemase pretensioonide esitamise õiguse. Kohus leiab, et kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu väidetavast ebakvaliteetsest tööoskustest ning on sellega minetanud õiguse käesoleval juhul hinna alandamiseks. Kuivõrd lepingu kohaselt tulnuks hagejal ebapiisavate oskustega töötajad asendada, siis ei ole kostja andnud hagejale võimalust võimaliku lepingust tuleneva rikkumise kõrvaldamiseks. Lisaks ei ole kostja veenvalt põhistanud, miks tuleks käesoleval juhul lähtuda keskmisest siseviimistluse ruutmeetri hinnast 7 eurot m2 olukorras, kus pooled on kokku leppinud tasu rendile antava iga töötaja töötunnihinnas 13 eurot tunnis + km. Asjaolu, et hageja on väidetavalt suuremas summas tasu kättesaamiseks osa tundidest maha arvestanud ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna kohus ei ole tuvastanud poolte vahel teiste lepingute kui tööjõu rendilepingu nr 11 sõlmimist ja nimetatud leping tööjõu tundide vähendamist ette ei näe. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli kostjal õigus peale teise tööpäeva lõppu nõuda vaid töötaja väljavahetamist. Kohtu hinnangul tagas nimetatud säte piisavalt kostja õigused keskmisele kvaliteediga tööjõule. Seetõttu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ka tõendid, mis kinnitavad vaidlusalusel objektil puuduseid (t.lk 134-135 Madis Keskküla ütlused, t.lk 45-47). Lisaks leiab kohus, et vaidlusalustele puudustele viitamine (t.lk 99101) hetkel, kui renditööjõud oli tööd (või suurem osa neist) lõpetanud ei ole asjakohane. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, vaid poolte suhteid reguleeris tööjõu rendileping, siis oli lepingust ja hageja seadusliku esindaja e-kirjast tulenevalt kostja kohustus tagada hageja töötajate kvaliteedi kontroll.
4. Töötundidest 17.
5. Hageja esitas 06.06.2019 kostjale arve nr 2019018 kokku 853,50 tunni eest ja 19.06.2019 täiendavalt arve nr 2019019 kokku 465,50 tunni eest. 17.
6. Kostja leiab, et hageja töötajad sellises mahus kostja juures töid ei teinud või juhul kui tegid, siis tuleb märgitud tundide arvu vähendada. 7 17.
7. Kohus leiab, et hageja esitatud arved kokku 1319 tunni eest on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esitatud töötunnid arv nr 2019018 eest on kostja poolt selleks määratud pädev isik so objektijuht A. S. aktsepteerinud 06.06.2019 e-kirjas. Aktist nr 3 (t.lk 16) nähtuvalt sisaldab viitatud arve perioodi 01.05-31.05.
8. Seega tuleb nimetatud tundide eest esitatud lugeda kostja poolt kooskõlastatuks. Kohus loeb hageja töö aruannete aktidega (t.lk 103 pöördel – 106, tõlked t.lk 152-154 pöördel) tõendatuks kostja poolt hageja renditööjõu kasutamise perioodil 01.06.-15.06.
9. 17.
10. Osundatust tulenevalt on hageja põhinõue 1319 tunni eest põhjendatud.
11. Võlgnevusest 18.
12. Hagejal on

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus põhivõlgnevuse ja kahju tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 108

lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli tööjõu rendilepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 15 865,20 eurot hagejale tasumata. Põhivõlgnevuse hagejale tasumata jätmine tõi hagejale kaasa vajaduse kasutada võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabi, millega tekkis hagejal kahju. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 15 865,20 eurot ja hagejale kohtueelselt osutatud õigusabi eest kahju 672 eurot. 19. Kahju hüvitamisest 19.1. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 672 eurot. 19.2.

§ 1131

lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi teise lõike järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. 19.3. Hageja märgitud kulutuste hüvitamist saab nõuda

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16, p 26). 19.4. Riigikohus on märkinud, et

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

19.5. Kohus tuvastas eespool hageja põhivõlgnevuse põhjendatuse, mida hagejal oli õigus kostjalt õigusabiteenuse osutaja abil sisse nõuda. Tegemist on lepingu rikkumisega, mille eest kostja vastutab. Kostja rikkumine seisneb põhivõlgnevuse nõuetekohaselt tasumata jätmises. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumise kohustust. Kostjale pidi lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena olema kahju tekkimine ettenähtav. Kostjale pidi olema arusaadav, et kui ta ei tasu hagejale põhivõlgnevust, võib hagejal 8 tekkida võla sissenõudmisega seotud kahju. Hagetav kahju on hõlmatud rikutud lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga

§ 127lõike 2 mõttes.

Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel seisneb selles, et kostja ei tasunud põhikohustust, mistõttu oli hageja kasutama õigusabiteenust. 19.

1. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal on tekkinud hagetavas ulatuses varaline kahju. Kostja ei ole tõendanud, et sellises ulatuses hagejal kahju tekkida ei saanud või et osaliselt on kahjusumma põhjendamatu. 19.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 672 eurot.
3. Viivisest 20.
4. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise so 26.072019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 3283,39 eurot ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni vastavalt lepingulise viivise määrale. 20.
5. Kostja leiab, et viivisenõue on põhjendamatu, kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue. Lisaks leiab kostja, et kuivõrd siseviimistlustöid ei teostatud tööjõu rendileping nr 11 alusel vaid sellest eraldiseisva kokkuleppe alusel, siis juhul kui kostja oleks hagejal võlgu, kohalduks seadusjärgne viivisemäär. Kostja leiab, et viivisenõue ei saa ületada ka hageja põhinõude suurust, sest vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale oleks see lubamatu. 20.3.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt on renditasu maksmisega viivitamisel kasutajaettevõte kohustatud maksma rendileandjale lisaks renditasule ka iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% võlgnetavalt renditasult päevas. 20.

1. Arve nr 2019018 (t.lk 19) summas 13314,60 eurot maksetähtaeg oli 20.06.2019, millest kostja tasus 22.07.2019 4711,20 eurot. Perioodi 21.06.2019-22.07.2019 so nõude sissenõutavaks muutumise kuni hagiavalduse esitamise eest on hageja arvutanud viivist 2196,90 eurot. Kohus leiab, et hageja on märkinud valesti viivitatud päevade arvu. Õige viivitatud päevade arv on 32 päeva, kuna hageja sai hakata arvutama viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutunud päevale järgnevast päevast so 21.06.
2. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis nimetatud perioodi eest 2130,34 eurot. Perioodi 23.07.2019 – 26.07.2019 eest moodustub sissenõutavaks muutunud viivis 4 päeva eest 266,29 eurot, kuid kuna hageja on nõudnud väiksemas summas lähtub kohus TsMS § 5 alusel hageja poolt nõutust so 215,08 eurost. Kokku tuleb kostjal tasuda arve nr 2019018 eest tasuda viivist 2345,42 eurot. 20.
3. Arve 2019019 (t.lk 20) summas 7261,80 eurot tasumise tähtaeg saabus 03.07.2019, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 04.07.
4. Seega ei ole hageja märkinud viivise arvestuse alguspäeva õigesti. Perioodi 04.07.2019 kuni 26.07.2019 eest moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 23 päeva eest 835,11 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kokku tuleb kostjal tasuda hagejale sissenõutavaks muutunud viivist 3180,53 eurot. 20.
5. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel iga põhivõlgnevuse tasumisega täiendavalt viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi 9 esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 20.
6. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 27.07.2019 lepingujärgses määras 0,5% päevas, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Seega on edasiulatuvat viivist hagejal õigus kostjalt nõuda kokku 15 865,20 – 3180,53 = 12 684,67 eurot.
7. Hagihind 21.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 neljanda lõike kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 21.
9. Kohus leiab, et 31.07.2019 määruses (t.lk 32) märgitud hagihind 48 765,09 eurot ei ole õige. Õige hagihind on 48 774,58 eurot (põhivõlgnevus 15 865,20 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3 283,39 eurot + kahju 672 eurot ja 1 aasta viivis 182,5% määras arvestatuna põhinõudelt 28 953,99 eurot). Õige hagihind ei muuda hagihinnalt tasutava riigilõivu suurust.
10. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §-st 163 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 73% ulatuses, siis tuleb kohtu hinnangul jätta hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik