Obsah (6)

§ 23§ 20§ 113§ 1131§ 197§ 200

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5988 Tsiviilasi EstPak Plastik Aktsiaseltsi h

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema 3 võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kauba tarnimise kohustus täideti nõuetekohaselt.
2. Hageja esitas alates
3. aasta novembrist hinna 1,39 eur/kg alusel kostjale kokku 35 arvet kokku summas 664 174,248 eurot. Kostja tasus hagejale suurema osa võlast, kuid novembriks 2019 oli jäänud hagejale võlgu 106 976,81 eurot.
4. Kuna kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja novembris 2019 nõude sissenõudmiseks üle Intrum Estonia AS-le. Intrum Estonia AS esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid kokku 106 976,81 euro tasumiseks. Kostja tasus hagejale võlgnevusest 38 000 eurot.
5. Kostja hinnangul on ta tasunud tarnitud kauba eest täies ulatuses, kuni kostjale sai teatavaks, et hageja on esitanud alusetult suuremaid arveid, kui kokku lepiti. Nii maksis ja tasaarvestas kostja enda sõnul täies ulatuses 26 arvet, mille hageja esitas hinna 1,39 eur/kg alusel kokku summas 552 471,63 eurot. Seetõttu on kostja hagejale 26 arve alusel enam maksnud 39 746,17 eurot. Kostja keeldus edasisi arveid maksmast, tuginedes eelnevate arvete alusel toimunud ettemaksule. Kostja on kokkuleppel hagejaga PET-kile tellimuste eest lisaks tasunud 38 000 eurot ning tasaarvestanud 4 725,81 eurot. Lisaks on hageja ja kostja kokku leppinud hageja võla tasaarvestamises summas 5200,44 eurot, mida hageja on ka hagiavalduses tunnistanud (hagiavalduse lõige 1.5.). Lisaks tasus kostja 05.06.2020 hagejale 15 994,06 eurot.
6. Kostja on enda sõnul hagejale kokku tasunud summa, mida hageja sai 35 arve eest nõuda vastavalt kehtivale hinnakokkuleppele – 1,29 eur/kg, milles leppisid kostja sõnul kokku poolte juhatuse liikmed e-maili teel 27.08.
7. 23.

§ 23

lõikest 1 punktist 2 tuleneb, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast.

1. Kostja esitas kohtule kirjavahetuse, millest kostja sõnul nähtub vastav kokkulepe. Selles on hageja juhatuse liige M. H. 27.08.2018 kell 16.27 kirjutanud kostja juhatuse liikmele D. O.: „For September we can offer 1.29€ delivered.“ (tlk 37 pöördel). Kostja järeldas enda sõnul sellest lausest, et alates septembrist 2018 on ühikuhind 1,29 eurot. Kostja leiab, et lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast tulenevalt oleks hageja, soovides kokku leppida uut hinda, pidanud uue hinnapakkumise saatma hageja juhatuse liikmele e-kirja teel
2. Hageja selgitab, et saatis kostjale 13.11.2018 e-kirja, milles andis teada, et PET läbipaistva kile hind alates 26.11.2018 on 1.39 eurot/kg kohale toimetatuna (tlk 91). Hageja esitas kostjale arveid ühikuhinnaga 1,29 eurot
3. novembrini 2018, mil hakkas kehtima uus hind.
4. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et 27.08.2018 kokku lepitud hind kehtib ka tellimustel, mis on esitatud pärast septembrit. 27.08.2020 e-mailis on kirjas „For September…“. See tähendab kohtu hinnangul, et pärast septembrit 2018 ei saanud kostja arvestada ühikuhinnaga 1.29 eurot.
5. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatud tõenditest, et poolte koostöös oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt hinnakokkuleppeid sõlmiti ainult juhatuse liikmete vahelise kirjavahetusega. Seetõttu tuleb tuvastada, mis hind kehtis alates 26.11.
6. Hageja sõnul teavitas ta kostjat uuest hinnast 13.11.2018 saadetud e-kirjaga. Lisaks viitas ta eelolevale ekirjale ka 11.01.2019 e-kirjas, milles teavitab kostjat 2018 arvete maksetähtaegade ületamisest. (tlk 92) 4 28.

§ 20lg 3 kohaselt võib nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise.

Seega võib kohtu hinnangul olla lepingut muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib ja lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita. Siiski tuleb tuvastada, et pakkumus lepingu muutmiseks on tehtud kohasele isikule.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt tehingu tegemisega esindatava nimel on tegemist ka siis, kui see tuleneb asjaoludest või tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus-või kutsetegevusega. Taolisel juhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2). Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ja kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima.
2. Hageja teavitas kostja töötajaid H. A. (executive assistant) ja O. J. (tootmisjuht). Hageja kinnitusel ei olnud tal põhjust kahelda kostja töötajate volitustes, kuna nad olid korduvalt hagejaga suhelnud.
3. Kostja hinnangul seevastu ei saanud 13.11.2018 hinnateavitus olla lepingu muutmise ettepanek, mistõttu ei pidanud kostja töötajad võtma seda kui oferti, mis tuleks juhatuse liikmele edastada. Kostja töötajad tõlgendasid seda kostja sõnul sellisena, et poolte juhatuse liikmed on kokkuleppele jõudnud ning selle hinna alusel jätkub PET-kile tellimine. Kostja leiab, et arvestades hageja kirja konkreetsust, siis oli hageja esindaja eesmärk kostja töötajate eksitusse viimine.
4. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas esitatud tõenditega, et hageja saadab hinnateavituse kostja töötajatele selleks, et varjata kostja eest uut hinda.
5. Kostja ise viitab oma 03.11.2020 seisukohas, et tootmisjuht O. J. teatas pärast 13.11.2018 kirja saamist hageja tootmisjuhile, et „see e-kiri, mis talle teavituseks saadeti, peab minema D.le ja et mina hinna üle ei otsusta“. O. J. ei ole täpsustanud, kes tema hinnangul peaks D. O. 13.11.2018 kirja edastama. Kohus leiab, et kui O. J. sai kirja, milles anti teada hinnamuudatusest, millele nõustumise andmiseks puudusid tal enda kinnitusel volitused, siis oleks ta pidanud ise edastama hageja saadetud kirja oma äriühingu juhatuse liikmele. See, et ta mainis 13.11.2018 e-kirja ja vajadust edastada see juhatusele hageja tootmisjuhile, näitab kohtu hinnangul, et O. J. sai aru, et esitatud on pakkumus hinnamuudatuseks. Sama kehtib ka Hiie Aaviku kohta, kes enda sõnul palus „O.il helistada T. J. (Estpak OÜ kontaktisik) ning ka ära seletada, et meie hindu ei otsusta ja hinna muudatusega seonduvad asjaolud tuleb M. H. fikseerida D. O.“. (tlk 112) Hilisemad põhjendused, miks jätkati toodete tellimist kontrollimata, milline hind on kokku lepitud, on kohtu hinnangul otsitud ja paljasõnalised. Kuna H. A. ja O. J. olid teadlikud uuest hinnast ja neile tekitas see küsitavusi, siis oleksid nad pidanud ise vajadusel juhatuse liikmelt üle küsima, mitte jätkama tellimuste esitamist. Kostja viitab küll pidevalt poolte vahelisele varasemale praktikale, mille kohaselt hind lepiti alati kokku juhatuse liikmete poolt, kuid ainuke juhtum, millele konkreetselt viidatakse, on 27.08.2018 kiri, kus tõesti juhatuse liikmed vastava hinnakokkuleppe saavutasid. Ühe kirja pinnalt ei saa kinnitada, et tegemist on pooltevahelise praktikaga.
6. Nagu eelnevalt mainitud, siis leiab kohus, et 27.08.2018 lepiti kokku vaid hinnas septembriks
7. Kui kostja esitas novembris 2018 tellimusi ilma hinnas kokku leppimata, siis oli see kostja risk. Hageja oli kostjat teavitanud uuest hinnast. Kostja esitas tellimused ja maksis nende 5 eest vastavalt hageja esitatud hinnaga arvetele, esitamata neile vastuväiteid, rohkem kui aasta jooksul (november 2018-november 2019).
8. Kohtu hinnangul on väär ka kostja väide, et kostja katkestas arvete tasumise kui kostjale sai teatavaks, et hageja on esitanud arveid suuremas summas. Kostja lõpetas hagejale tasumise juba oktoobris
9. D. O. 16.01.2020 e-kirjast M. H.le ja 20.01.2020 kirjast I.P.ile nähtub, et väidetavalt valedele hindadele tugines kostja aga alles siis, kui võlgnevust asus sisse nõudma Intrum Estonia AS (esimene nõudekiri kostjale 28.11.2019).
10. Kohus leiab seega tõendeid kogumis hinnates, et hageja oli alates 26.11.2019 õigustatud esitama kostjale arveid ühikuhinnaga 1.39 eurot.
11. Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et kostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult.
12. Kohus leiab seega, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus 47 782,31 eurot. Viivised
13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise seisuga 1 476,11 eurot.
14. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud. 41.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1476,11 eurot.
3. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada seadusjärgses määras.
5. Kohus leiab, et vastav nõue on kooskõlas asjas esitatud andmetega ning rahuldab selle taotluse.
6. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga 1476,11 eurot ja viivised põhinõudelt 47 782,31 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Sissenõudmiskulud 48.

§ 1131

kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 6

1. Hageja on vastava nõude esitanud ja kohus rahuldab selle. Kostjapoolne tasaarvestus
2. Kostja leiab, et hageja on kostja arvel alusetult rikastunud kuna kostja on maksnud hagejale arveid kõrgema ühikuhinnangu kui kokku lepitud. Seega tasaarvestab kostja hageja nõude oma nõudega hageja vastu. 51.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide.

1. Riigikohus on selgitanud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 mida kohus peab tegema, kui kohtumenetluses esitatakse vastuväide seoses teostatud tasaarvestusega: „Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata”.
2. Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu
3. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja
4. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
5. Kostja tasaarvestusnõue põhineb väitel, et hageja esitas arveid kõrgema hinnaga kui pooled kokku olid leppinud. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel kehtis kokkulepe, mille kohaselt oli tarnitava kauba ühikuhinnaks 1.39 eurot, siis leiab kohus, et kostjal puudub nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. Kokkuvõte
6. Lähtuvalt eelnevast tuleb mõista kostjalt Osaühing ALLESTPAC hageja EstPak Plastik Aktsiaselts kasuks välja põhivõlgnevus 47 782,31 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 1476,11 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivised põhinõudelt 47 782,31 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
8. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 7
9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
12. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 8