KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021. a, Tallinn kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud. 2

§ 1773

lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest. 6.

§ 1774

lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 6.1. Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud kummalegi sissenõudjale igakuiselt tasuma elatist. Võlgnik ei ole sissenõudjatele tasunud elatist, millist asjaolu ei ole kohtuasja materjalidest nähtualt võlgnik eitanud. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine

§ 1773lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.

6.2. Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine

§ 1773lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.

6.3. Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik ei ole sissenõudjatele elatist tasunud ega tõendanud neile elatise maksmist. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik oma laste ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetavad seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

§ 1772

lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kohtu hinnangul annab õiguste piiramata jätmiseks see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust

§ 1774lõike 2 p 3 kohaldamiseks.

Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.

1. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Avalduse kohaselt võlgnikule väljastati 09.03.2011 A,B ja C kategooria juhiluba nr xxx kehtivusega 08.03.
2. Võlgnikule ei ole väljastatud kehtivat juhiluba. Kuivõrd võlgnikule ei ole väljastatud kehtivat juhiluba, ei viita kohus juhtimisõiguse peatamisel konkreetsele juhiloale. 3

§ 1774lg 4).

8. Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub

§ 1775

lg 1 kohaselt.

§ 1775

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

1. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
2. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Sissenõudjad ei ole osalenud menetluses. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4