Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-234 Tsiviilasi L.-M. T. hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis P. A. ja A. T. (kostja) kooselust 15.10.2007 L.M. T. (hageja), keda kasvatati ühiselt kuni 2014 aastani, mil kooselu lõppes. Sellest ajast alates on kostja elatisraha maksmine olnud ebapiisav ja kaootiline. Kõik lapsega seonduvad suuremad väljaminekud lisaks igakuistele kuludele – viiul, telefonid, ratsalaagrid, ekskursioonid jne on kandnud hageja seaduslik esindaja ja kostja on keeldunud toetamast lapse huvialasid või igapäevaseid suuremaid kulutusi. Kostjale on ka korduvalt teavitatud ja pakutud katta lapse kulusid vähemalt seadusest tulenevalt miinimummääras, kuid tulemusteta. Alates september 2019 kuni käesoleva ajani on kostja maksnud elatist summas 1080 eurot. Hageja ülalpidamiskulud ühe kuu kohta on kokku 978 eurot s.h: üür ½ 250 eurot, kommunaalkulud ja elekter 100 eurot, toit 150 eurot, transport kooli keskmiselt 2X nädalas ja trenni 2X nädalas 416 km 60 eurot, sidekulud – hetkel number kostja nimel, hageja soovib selle üle tuua, sest internet maht on väike, tervishoid, ujumine jms 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 25 eurot, ratsatrenn 220 eurot, viiuli tunnid 65 eurot, ratsalaager 2x aastas 50 eurot, ratsutamise varustus/turvavahendid jagatuna 3a peale ja viiul jagatuna 5 aasta peale on 2 kuukulu 20 eurot, muud kulud ca 40 eurot. Treeningukulusid arvestamata on minimaalselt hädavajalikud ja möödapääsmatud kulud ca 690 eurot, millest poole katmise kohustus lasub ka lapse isal. Kuivõrd 2019.a. elatise miinimum oli lapse kohta 270 eurot kuus, siis perioodi 07.01.2019 kuni 31.12.2019 eest on elatise summaks 3187,73 eurot (11x270+(270/31x25)=2970+217,74 =3187,74 eurot). Summa moodustub 11 kuu (veebruar-detsember 2019) ja 25 päeva (jaanuaris 31 päeva) elatise summast. Kuivõrd 2020.a. on elatise miinimum 292 eurot kuus, siis perioodi 01.01.2020 kuni 06.01.2020 eest kujuneb elatise summaks 56,52 eurot (292/31x6= 56,52 eurot). Summa moodustub 6 päeva (jaanuaris 2020 on 31 päeva) elatise summast. Seega ühe aasta tagasiulatuva elatise summa miinimummääras on 3244,25 eurot (3187,73+56,52=3244,25). Kostja on tasunud ajavahemikul 07.01.2019 kuni 06.01.2020 lapse ülalpidamiseks 1080 eurot, siis arvestades maha kostja poolt tasutud summa lapse ülalpidamiseks, palub hageja kohtult tagasiulatuva elatisena kostjalt välja mõista vähem makstud summa, mis on 2164,25 eurot (3187,73+56,521080=2164,25). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 07.01.2019 kuni 06.01.2020 eest summas 2164,25 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja seaduslik esindaja on esitanud hageja kulude nimekirja ja saanud igakuse summana 978 eurot kuus. Samas väidab, et tema neto sissetulek on 600 eurot kuus. Kuivõrd väidetavalt kostja ei osale lapse elus ja ei maksa elatist, siis ei ole võimalik kanda kulutusi kokku summas 978 eurot. Seega saab järeldada, et kulutused lapsele on märgitud meelevaldselt ja tegelikud kulud on väiksemad. Kindlasti ei kulu ka toidule 150 eurot kuus, kuivõrd lastel on tasuta koolilõuna. Toidukuludena on mõistlik kulu 80 eurot, mitte enam. Igakuine kulu tervishoiule jääb ebaselgeks. Laps on terve ja ei vaja igakuiselt ravimeid. Igakuiselt ei soetata ka jalanõusid ja riided 25 euro eest. Ratsatrenni kulu 220 eurot kuus jääb ebaselgeks. Küsitavusi tekitab ka igakuine viiulitunnitasu summas 65 eurot. Kostja ja hageja seaduslikul esindajal on ühine hooldusõigus, mis eeldaks suuremate kulutuste tegemise ka teise poolega kooskõlastamist, et hinnata nende vajaduspõhisust ja võimalusi neid ka tasuda. Muud kulud summas 40 eurot on umbmäärane ning transport kokku 60 eurot küsitav. Kostjale teadaolevalt liigub hageja ise bussiga ning see on tasuta. Hageja seaduslik esindaja lahkus kostja juurest ja ei tunne vähemalgi määral huvi oma kaasomandi osa vastu, sh laenukohustuste kandmise ja sellega kaasnevate muude kulude näol. Elamu, milline on pooleliolev osteti kaasomandisse, kuid hageja seaduslik esindaja sinna ei ole panustanud. Nimetatu osteti pangalaenuga, mille sissemakse ja ka laenumakseid tasub tänaseni kostja. Samuti omas hageja seaduslik esindaja korteriomandit xxx, so ajal mil ta lahkus teadmata põhjusel kostja juurest. Kui hageja seaduslik esindaja üüris selle välja ja üüritulust üüris omale teise korteri, siis ei ole see kuidagi seotud kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on omandanud kinnistu (kas enda 3 või oma firma nimel) xxx. Seega jutud tema sunnitud üürikorterist ei vasta tõele ja on otsitud, et küsitava summa suurust näidata. Kostja on seisukohal, et arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et riigipoolne lapsetoetus on igakuiselt 60 eurot lapse kohta, milline mõeldud lapse täiendava ülalpidamise katteks ning see laekub hagejate seadusliku esindaja kontole. Kostja palub kohut elatise nõude lahendamisel nimetatut arvesse võtta ja leiab, et osaliselt katab see ära hageja igapäevased vajadused. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalist seisundist. Kostja töötab XOÜ-s, tema sissetulek on 1000 – 1200 eurot kuus. Kui tööd ei ole, siis mõni kuu sissetulek puudub. Lisaks on kostjal kohustused panga ees igakuiselt summas ca 215 eurot. Kuivõrd kostjal on diabeet (I tüübi), siis kaasneb sellega igakuine kulu ravile ja tervislikule toitumisele kokku ca 400 eurot. Lisaks igakuised kohustuslikud kindlustusmaksed summas 11,55 eurot, kulud elektrile (õhk -soojus) 150- 160 eurot kuus. Muud vajalikud kulud sh pesuvahendid, hügieenile, riietele jne 50 eurot. Kulutused kütusele, millised seotud tööülesannete täitmisega ca 250 eurot kuus. Kostja tasub ka hageja sidekulud ja teeb seda ka edaspidi, millised kulud on ca 25 eurot kuus. Seega on kostja igakuised püsikulud ca 1111 eurot. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et laps viibib ka tulevikus kostja juures pea igal nädalavahetusel, mil kannab kulutused lapse eest kostja, sh ka kulusid transpordile. Kostja palub elatise tagasiulatuvalt jätta välja mõistmata, kuivõrd täna ei ole teada, millised oli hageja tegelikud vajadused. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. On ilmne, et ta ei suuda täita kohtuotsust ning jääb ette juba võlglaseks ning ta ei saa vajalikul määral hoolitseda oma tervise eest. Muid sissetulekuid peale töötasu kostjal ei ole. Seda ei luba ka tema tervislik seisund. Kostja on nõus hagejat toetama, kuid see peab olema vajaduse põhine ja leiab, et 360 eurot kuus katab ära hageja igakuised vajadused. Arvestades asjaoluga, et ca 7- 8 päeva kuus veedab hageja kostja juures ning kostja tasub täiendavad sidekulud. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks kostja ja P. A. (tlk 5, 14) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Hagiavaldusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on elatisena tasunud perioodil 09.01.2019 kuni 24.11.2019 kokku 1080 eurot, s.o ca 98 eurot kuus (1080 eurot/11 kuuga) (tlk 6). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt 5 miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste suhtes tuleneb seadusest. Seega ei takista ühine hooldusõigus elatise nõude esitamist.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 978 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja igakuiste kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 350 eurot, s.h üür 250 eurot ning kommunaalkulud ja elekter 100 eurot. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. P. A. konto väljavõttest nähtub, et ta tasub nii kommunaalkulusid, elektrit, kui üüri (tlk 59-63). Kinnistusraamatu kohaselt kuulub P. A.le ½ kaasomandist kinnisasjast Harjumaal (s.o kostja elukoht) ning ½ kaasomandist kinnisasjast Raplamaal (teine kaasomandi osa kuulub kostjale). Seega ei saa pidada korteri üürimist ebavajalikuks. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid üürile ning kommunaalkuludele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 350 euro ulatuses. Kostja viited selle kohta, et hageja seaduslik esindaja ei tunne huvi oma kaasomandi vastu, ei ole elatise nõude lahendamisel asjakohased. Tegemist on kostja ja hageja seadusliku esindaja omavahelise suhtega. 6.2 Hageja on märkinud söögikuludeks 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hageja välja toonud, et hageja peaks mingil põhjusel jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks keskmine toidukorv kallim. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 130 eurot. 6.3 Hageja on välja toonud transpordikulud igakuiselt summas 60 eurot, s.o transport kooli keskmiselt 2 x nädalas ja trenni 2 x nädalas 416 km. 09.03.2020 seisukohas on hageja selgitanud, et kulud transpordile on tingitud sellest, et lapse kool on kesklinnas Liivalaia tänaval, trenn on Veskimetsas ja kodu Nõmmel. Peale tunde ei jõua hageja koolist trenni ning turvalisuse kaalutlustel ei ole ema palunud lapsel õhtul kolme bussiga koju tulla. Arvestades lapse vanusega saab hageja kohtu hinnangul edukalt kasutada ka tihedamini ühistransporti. Samas on hageja poolt esitatud selgitustest usutav, et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik ühistransporti kasutada ning sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatud transpordikuluks ühes kuus 40 eurot. 6 6.4 Hageja on välja toonud kulud tervishoiule (s.h ujumine) ja hügieenitarvetele kokku summas 25 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele, naiste hügieenitoodetele). Ka ujumine on nii tervisele, kui ka meelelahutusena kasulik. Kohtu hinnangul on 25 eurot nimetatud kuludele põhjendatud ja mõistlik. 6.5 Koolitarbed summas 15 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kulud arvestades, et hageja on kooliealine. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid ja koolilaatasid ning tehakse jõulukingitusi. 6.6 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul 25 eurot igati mõistlik ja põhjendatud. 6.7 Hageja on välja toonud ka kulud ratsatrennile 220 eurot, viiuli tundidele 65 eurot ning ratsalaagrile 2x aastas 50 eurot. Samuti märkinud, et ratsutamise varustus/turvavahendid jagatuna 3 aasta peale ja viiul jagatuna 5 aasta peale on 20 eurot kuus. Kohus selgitab, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Seega ei saa iseenesest pidada ratsutamise treeningute kulusid ning viiulitunde ebavajalikuks. Hageja on esitanud ratsutamise kohta Tallinna R arve summas 220 eurot (tlk 44). Samuti nähtub, et x on perioodil 11.01.2019 kuni 12.02.2020 tasutud kokku 1774,50 eurot, s.o ca 127 eurot kuus (1774,50 eurot/14 kuuga) (tlk 47). Viiuliõppe kohta on esitatud arve oktoobrikuu 2019 eest summas 65 eurot (tlk 45). 18.01.2019 kuni 22.11.2019 on tundide eest kokku tasutud 487,50 eurot, s.o ca 44 eurot kuus (487,50 eurot/11 kuuga) (tlk 48). Seega loeb kohus tõendatuks, et igakuine kulu treeningutele ja viiuliõppele on vähemalt kokku 171 eurot kuus. Eluliselt on usutav, et tegeledes ratsutamisega, osaletakse ka x, mille igakuine kulu on ca 8 eurot (100/12) ning hagejal tekivad kulutused ka ratsutamise varustusele ja turvavahenditele. Kohus peab mõistlikuks kulutuseks nimetatud varustusele ca 14 eurot kuus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata igakuiste kulude sisse viiulikomplekti kulu, kuna nimetatud kulutus on tehtud juba ca 2 aastat tagasi (tlk 46). Seega on kohtu hinnangul igakuised kulud treeningutele ja viiulitundidele põhjendatud kokku summas 193 eurot. 6.8 Hageja on välja toonud hagiavalduses ka muud kulud ca 40 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on usutav, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega, s.h nt meelelahutus (kino, muuseum, 7 teater), taskuraha, sünnipäevad. Ka nimetatud kulu suurus võib kuude lõikes erineda. Arvestades hageja vanusega peab kohus mõistlikuks täiendavaks kuluks 20 eurot kuus. 6.9 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud summas 798 eurot. Nimetatust oleks kostja osa 399 eurot, mis on miinimumist tunduvalt suurem. Isegi kui kohus ei peaks põhjendatuks hageja treeningu ja viiulitundide kulusid ning muid täiendavaid kulusid, vastaksid hageja igakuised kulud ikka vähemalt miinimumile (798193-20= 585, milles kostja osa oleks 292,50 eurot).
5. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja viibib ka kostja juures nädalavahetustel, s.o 7-8 päeva kuus ning kostja tasub hageja sidekulusid. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, koolikulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). Käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud ega kostja tõendanud, et hageja viibiks tema juures olulise aja iga kuu. Kuivõrd laps elab koos emaga, siis on eluliselt usutav, et kõik suuremad kulutused teeb ema. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Väheneda võivad üksnes minimaalselt nt toidukulud, eluasemekulud, vaba aja kulud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kui palju hageja viibib tema juures ning milliseid kulutusi ta sel ajal teeb. Kostja on üksnes viidanud sellele, et tasub hageja sidekulusid. Ka nimetatud väite kohta tõendid puuduvad. Samas ei ole hageja oma kulude nimekirjas sidekulusid välja toonud ning seaduslik esindaja on üksnes märkinud, et soovib ise hageja eest sidekulusid kanda. Seega ei ole väidetavate sidekulude kandmine iseenesest ka elatise vähendamise aluseks. Seega ei ole käesoleval juhul alust elatist vähendada põhjusel, et hageja võib mõnel nädalavahetusel viibida ka kostjaga. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et hageja igakuised kulud on tegelikult suuremad miinimumist ning hageja nõuab kostjalt üksnes miinimumi. 8
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Kostja on märkinud enda igakuiseks sissetulekuks 1000-1200 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tlk 66-70) on perioodil 02.10.2019 kuni 31.03.2020 X OÜ-lt ning X OÜ-lt saanud töötasu kokku 5633,94 eurot, mis teeb keskmiseks töötasu suuruseks 938,99 eurot. Lisaks on nimetatud perioodil lähetuse eest X OÜ tasunud 1198 eurot, laekunud on tulumaks summas 585,80 eurot, sissemakseid on summas 2690 eurot ning makseid kolmandatelt isikutelt kokku summas 1990 eurot. Seega on olnud kostjal täiendav igakuine sissetulek täiendavalt 1077,30 eurot. Kostja poolt viidatud diabeet ei ole kohtu hinnangul sissetuleku teenimise takistuseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kinnistusraamatu kohaselt on kostja seotud 7 kinnisasjaga, s.h 4 korteriomandiga, millest 5 kuuluvad ainult kostjale ning 3 korteriomandit on ühisomandis. Äriregistri kohaselt on kostja seotud kahe osaühinguga. Samuti kuulub kostjale 2 sõiduautot. Seega ei saa kostjat pidada varatuks. Kostja on välja toonud, et tal on kohustused panga ees 215 eurot kuus (tlk 31, 33) Samuti on kostja viidanud sellele, et tal on diabeet, millega kaasneb igakuine kulu ravile ja tervislikule toitumisele ca 400 eurot kuus. xxx on tõendatud perearsti tõendiga (tlk 53). Samuti on hageja lisanud kviitungid ravimite ostu kohta (tlk 54) Lisaks on kostja välja toonud igakuised kohustuslikud kindlustusmaksed summas 11,55 eurot (tlk 29) ning kulud elektrile 150-160 eurot kuus. Muudeks vajalikeks kuludeks on kostja märkinud 9 pesuvahendid, hügieen, riided 50 eurot, kulud kütusele ca 250 eurot kuus, hageja sidekulud ca 25 eurot kuus. Kohus loeb usutavaks, et teatud kulud igakuiselt tekitavad, s.o nii söögile, hügieenile, kui ka eluasemele. Kostja konto väljavõttest nähtuvad kulud nii pangale, kui ka Eesti Energiale. Samuti võib seoses diabeediga kaasneda suurem kulu tervisele. Samas nähtub konto väljavõttest, et 6 kuu jooksul on kostja apteegikaupu ostnud ca 130 euro eest, s.o ühes kuus ca 22 eurot. Kuigi diabeedi puhul on oluline tervislik toitumine, siis ei tähenda see automaatselt keskmiselt kallimat toidukorvi. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja keskmine sissetulek on suurem kui igakuised väljaminekud. Samuti on kostjal võimalik teatud kulude osas kokku hoida (s.h nt märgitud toit, kütusekulu). Kostjal on ka vara, mille arvelt elatist tasuda.
7. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Lapse tegelikult kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
8. Kostja on viidanud ka RAKE uuringule. Kohus selgitab, et nimetatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud uuringu pinnalt. Samuti märgib kohus, et on kulude 10 hindamisel eelnevalt juba hinnanud, kas kulud on ülepaisutatud või mitte. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada üksnes lähtudes RAKE uuringust.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmise miinimumulatuses alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud. nõue
10. Samuti on hageja palunud välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 07.01.2019 kuni 06.01.2020 summas 2164,25 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuivõrd 2019 elatise miinimum oli lapse kohta 270 eurot kuus, siis perioodi 07.01.2019 kuni 31.12.2019 on elatise summaks 3187,74 eurot (11x270+(270/31x25). Kuivõrd 2020 on elatise miinimum 292 eurot kuus, siis perioodi 01.01.2020 kuni 06.01.2020 eest kujuneb elatise summaks 56,52 eurot (292/31x6). Seega ühe aasta tagasiulatuva elatise summa miinimummääras on 3244,26 eurot. Tõendatud on, et kostja on tasunud ajavahemikul 07.01.2019 kuni 06.01.2020 lapse ülalpidamiseks 1080 eurot (tlk 6). Seega kuuluks 11 täiendavalt tasumisele 2164,26 eurot (3244,26- 1080). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil muid kulusid seoses hagejaga kandnud, mida oleks võimalik tagasiulatuvast elatisest täiendavalt maha arvestada. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud, siis ei ole see iseenesest aluseks tagasielatuva elatise välja mõistmata jätmiseks ning ei võta hagejalt nõudeõigust. Samuti ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Kuna kostja ei ole perioodil 07.01.2019 kuni 06.01.2020 oma ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud, siis on hageja nõue summas 2164,25 euro ulatuses põhjendatud.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 07.01.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista elatis perioodi eest 07.01.2019 kuni 06.01.2020 summas 2164,25 eurot. Elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on välja toonud järgmised menetluskulud: 12 - - - Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1 (edaspidi määrus) ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’1 § 7 lg 1 kohaselt õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot. Hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 7,2 h x 40 eur/h (km-ga) kokku summas 288 eur (km-ga), s.h konsultatsioon, asjaoludega tutvumine 1 h, hagiavalduse koostamine 3,5 h; seisukoht kostja vastusele, vastus kompromissile 2,2 h, täiendav seisukoht, tõendi lisamine 0,3 h, lõplik seisukoht (ei sisalda menetluskulude kindlaksmääramise avaldust) 0,2 h. Vastavalt määrusele on hageja kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi 2019 summas 40 eurot ja 2020 summas 204 eurot. Hageja ja hageja seadusliku esindaja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on 2020 õigusabi teenuste eest 44 eurot, lisaks lepingutasud 15 eurot (2019 5 eurot ja 2020 10 eurot). Eeltoodust nähtub, et hageja seaduslik esindaja on kandnud isiklikult hageja menetluskulusid 59 euro (44+15) ulatuses. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas osutatud teenused olnud käesolevas menetluses vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab tsiviilasja mahu ning esitatud dokumentide sisuga. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna esindaja tasu summas 59 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 17.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (59 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 13