2-20-16822 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-16822 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S M hagi N M vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2021 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: S M (ik XXX) Hageja esindaja: S M (seaduslik esindaja) Kostja: N M (ik XXX) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON
- Kinnitada S M ja N M kompromiss järgnevalt: 1.
- N M elatise võlgnevus S M perioodi eest kuni
- maini 2021 moodustab 900 (üheksasada) eurot. N M maksab S M võlgnevuse 900 (üheksasada) eurot igakuiste maksetena 20 (kakskümmend) eurot alates juunist 2021 kuni võlgnevuse täielikku tasumiseni. 1.
- N M maksab S M elatist igakuise elatusrahana 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot alates
- juunist 2021 kuni S M täisealiseks saamiseni, s.o XXX (kaasa arvatud). 1.
- N M maksab S M jooksva kuu elatusraha ja võlgnevuse osamaksed S M pangakontole XXX Swedbank, selgitusse märkida "elatis S M", hiljemalt jooksva kuu
- kuupäevaks.
- Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-16822 menetlus.
- Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.
- Jätta S M menetluskulud tema enda kanda ja N M menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Vabastada N M riigi õigusabi osutamise kulude summas 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 44 senti riigi tuludesse tasumise kohustusest ning jätta N M riigi õigusabi kulud täies ulatuses summas 319 (kolmsada üheksateist) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 1
(4)2-20-16822 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 (kaks) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on S M hagi N M vastu elatise nõudes. Menetlusosalised saavutasid kohtuistungil kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 2
(4)2-20-16822 Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu
- jaanuari 2021 määrusega määrati tsiviilasjas kostjale esindaja riigi kulul kohustusega hüvitada 70% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena 3 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Viru Maakohtu
- juuni 2021 määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 319,20 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega palub kostja jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg 5, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (s.o kostja menetlusabi kulud kostja endi kanda) ning kuna kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel kohustusega hüvitada 70% riigi õigusabi tasust ja kuludest osamaksetena, mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kostjalt välja riigituludesse kohtu poolt määratud ulatuses, s.o kohustusega hüvitada 70% riigi õigusabi tasust ja kuludest osamaksetena – 223,44 eurot (319,20/70%). Kostja taotleb jätta kostja menetlusabi kulud seoses kompromissi sõlmimisega riigi kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg 7 võib kohus TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus kostjat riigi õigusabi osutamise kulude summas 223,44 eurot (s.o riigi õigusabi tasust ja kuludest 70%) riigi tuludesse tasumise kohustusest seoses kompromissi sõlmimisega ning jätab kõik kostja riigi õigusabi kulud summas 319,20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 3
(4)2-20-16822 Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)