← Eesti

2-21-9400/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9400 Kohtuasi XX hagi Ringvald OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Valeria Arsjuta Kostja Ringvald OÜ (registrikood xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9400 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
  7. XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule
  9. juunil 2021 hagi Ringvald OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2021/
  10. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Katrin Vellet kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 031/2021/
  11. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu
  12. augusti
  13. a määrus tsiviilasjas nr X-xx-xxxx (tsiviilasi), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 540,42 eurot. Hageja edastas kostjale
  14. detsembril 2019 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas oma nõude kostja vastu summas 44 210 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega. Hageja on andnud kostjale ajavahemikus
  15. august
  16. a kuni
  17. mai
  18. a laenu ja omandanud seeläbi nõude kostja vastu. Hageja suhtes algatatud täitemenetlus on lubamatu, kuna hageja on kostja menetluskulude hüvitamise nõude oma nõudega tasaarvestanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
  19. Harju Maakohus jättis
  20. juuni
  21. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord ei ole praegusel juhul tekkinud pärast Harju Maakohtu
  22. augusti
  23. a määrust tsiviilasjas. Hagejal oli nõue, mida tasaarvestada, juba
  24. a ning tal oli võimalik oma nõue menetlusõiguslikult maksma panna tsiviilasja lahendamise ajal. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  25. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse väidete kohaselt tekkis kostja nõue hageja vastu pärast tsiviilasjas asja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumise järgselt. Ringkonnakohus tegi
  26. märtsil 2019 tsiviilasjas kohtuotsuse, millega rahuldas kostja apellatsioonkaebuse, jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja otsustas, et maakohtul tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei saanud tsiviilasja menetluses kostjal veel mitte olemasolevat nõuet enda nõudega tasaarvestada. Samuti nõudis kostja tsiviilasjas hageja kohustamist kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks ja tema tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hageja ei saanud kostja mitterahalist nõuet enda rahalise nõudega tasaarvestada. Lisaks ei saanud hageja enda nõuet tasaarvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, sest selles menetluses ei saa hinnata tasaarvestuse eelduste täidetust.
  27. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  28. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa hagi menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  30. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagejal oli võimalik oma nõue kostja nõudega tasaarvestada tsiviilasja nr X-xx-xxxx lahendamise ajal.
  31. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
  32. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et hageja ei saanud oma rahalist nõuet kostja tsiviilasjas nr X-xx-xxxx esitatud mitterahalise nõudega tasaarvestada. Hageja tõi esile, et kostja nõudis tsiviilasjas hageja kohustamist kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks ja tema tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Võlaõigusseaduse § 197 lg 1 järgi võib üks pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada juhul, kui pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kolleegium leiab, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused ei olnud täidetud, sest hageja nõue, mida ta soovis tasaarvestada, ja kostja tsiviilasjas esitatud nõue ei ole vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded.
  33. Kolleegium nõustub hagejaga ka selles, et hageja ei saanud tasaarvestada oma nõuet kostja menetluskulude hüvitise nõudega tsiviilasja nr X-xx-xxxx menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. 2

(3)10.
  1. Riigikohus on märkinud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Viidatud sättest tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Näiteks kehtib see juhul, kui kostjal tekkis alles kassatsioonimenetluse käigus nõue hageja vastu, mille kohta oleks olnud küll võimalik teha ja ka Riigikohtule edastada tasaarvestusavaldus, kuid kassatsioonimenetluse iseloomu tõttu ei oleks saanud kohus selle kohta enam seisukohta võtta (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, pd 10–11). 10.
  4. Praegusel juhul on hageja esitanud TMS § 221 järgse hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2021/630, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus tsiviilasjas nr X-xx-xxxx, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis. Maakohus tegi nimetatud määruse pärast seda, kui ringkonnakohus oli
  7. märtsi
  8. a otsusega rahuldanud kostja apellatsioonkaebuse, jätnud kostja menetluskulud hageja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse maakohtu määrata. Kolleegiumi hinnangul esineb praegusel juhul viidatud Riigikohtu lahendis märgitud erandlik olukord, kus hagejal ei olnud tasaarvestusavaldust võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tsiviilasjas nr X-xx-xxxx tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Praegusel juhul tekkis kostjal nõue hageja vastu alles menetluskulude kindlaksmääramise käigus, mille tõttu kolleegiumi arvates selle menetluse eripärast tulenevalt ei saanud hageja selles menetluses tasaarvestust tõhusalt maksma panna. Kolleegium märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on eraldiseisev menetlus, milles kohus määrab jõustunud kohtuotsuse alusel kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse. Kohtul on pädevus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik tasaarvestada kohtu poolt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist muude võimalike nõuetega, mis pooltel üksteise vastu olla võivad. Kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hakata lahendama tasaarvestuse vastuväidet ning sealjuures viima läbi sisulist menetlust tasaarvestava nõude kindlakstegemiseks. Seega ei ole hageja minetanud õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  9. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  10. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
  11. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.