jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Raido Pilve kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Süüdistatav Raido Pilv Isikukood: 38908194926; elukoht: XXX; töökoht: R.P Mets ja Aed OÜ juhataja; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend vahistamine alates
Maakohtu otsus 13. jaanuari 2021 otsusega mõistis Tartu Maakohus R. Pilve süüdi
lg 1 järgi ja karistas teda 9 aastase vangistusega.
Pilve vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäeva
Pilve kohtueelsel menetlusel antud ütlused kahtlustatavana ülekuulamise protokollist
Alternatiivselt taotles kaitsja R. Pilvele esitatud süüdistuse kvalifitseerimist
Kohus asus seisukohale, et kvalifitseerimaks isiku käitumise
järgi, peavad olema täidetud järgnevad tingimused: esiteks, süüdlane viibis tapmise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis. Teiseks, erutusseisundi on esile kutsunud kannatanu vägivaldse käitumisega või solvamisega süüdlase enda või tema lähedase isiku suhtes. Kolmandaks, hingelise erutuse seisund tekkis süüdlasel äkki. Neljandaks, selles seisundis pannakse toime tapmine. Analüüsides, kas Ü.R. i käitumine R. Pilve suhtes oli provokatiivne või kas ta pani süüdistatava suhtes toime vägivallategusid, leidis maakohus, et nimetatud küsimustele tuleb vastata eitavalt. Kohus leidis, et 27. augustil 2019 ei esinenud süüdistatava ja kannatanu kohtumisel asjaolusid, millest võiks järeldada, et Ü.R. i käitumine oli provokatiivne süüdistatava suhtes. Kohtu arvates ei saa tähelepanuta jätta, et R. Pilve ja Ü.R. i vahel oli vaidlus, mis lõpuks päädis süüdistatava ründega kannatanu suhtes (n.ö nupuvõtte sooritamisega kannatanule ja sellele järgneva kägistamisega). Siinjuures oli kohtu jaoks oluline, et sõnavahetuse algatajaks ei olnud kannatanu Ü.R. , vaid R. Pilv, kes ärritus Ü.R. i nägemise peale ja viimase majja sisenemisel küsis temalt, kas ta mäletab, mis internaadis juhtus, väites ühtlasi, et Ü.R. rikkus tema lapsepõlve ära. 4 Kohus leidis, et seega osutus verbaalselt ründavaks pooleks hoopiski süüdistatav ise. Kui R. Pilv hakkas nutma ning selline käitumine meesterahva poolt võis tulla kannatanule mõnevõrra üllatusena, reageeris Ü.R. sellele ütlusega, et mis sa ulud, ise olid süüdi, sa olid halb sõber. Süüdistatav leidis, et selliselt käitudes oli Ü.R. üleolev. Samas ei ole süüdistatav kohtuistungil väitnud, et sellise ütluse näol oli tegemist tema solvamisega. Riigikohtu praktika kohaselt on
objektiivse külje jaatamiseks vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Kohus ei tuvastanud Ü.R. i käitumises provokatsiooni tema poolt
Vahepealsel ajal kuni 2019 suveni Ü.R. i ja R. Pilve omavahelist suhtlust ei toimunud ning seega ei saa käsitleda kannatanu käitumist kooliajal ja tema käitumist 20 aastat hiljem ühtse tervikteona. Kohus ei tuvastanud Ü.R. i poolt R. Pilve löömist XXX talus
Kohtu hinnangul ei kinnita kohtuistungil uuritud tõendid, et R. Pilvel esines teo toimepanemise ajal tugev hingeline erutusseisund
Süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 9/44 nähtub, et R. Pilve areng ja sotsiaalne kohanemine lapse- ja noorukieas kulgesid normikohaselt - omandas põhihariduse, jätkas õpinguid kutsehariduse omandamiseks. Psühhotraumeerivate mälestustena on R. Pilv avaldanud lapsepõlvest pere kehva majanduslikku olukorda, isa vägivaldsust ning 8-10 aasta vanuses paaril korral esinenud seksuaalse ahistamise kogemust. Nende mälestuste korduva läbielamise episoode või püsivat emotsionaalset häiritust nendega seoses nii sündmuste järgselt kui ka järgneva elu jooksul on R. Pilv vestluses ekspertidega eitanud. Aktis nr 9/44 on eksperdid avaldanud arvamust, et R. Pilvel 2011 diagnoositud meeleoluhäire (korduv depressioon) ei takistanud ega ei piiranud temal ümbrusest, oma tegude iseloomust ja 5 võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Hiljemalt alates
Kohus märkis, et kannatanu Ü.R. i käitumises ei sisaldunud vägivalda ega ka solvamist R. Pilve suhtes sellisel määral, mis oleks võinud põhjustada süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi. Kohus leidis, et nimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud R. Pilvele esitatud süüdistuse kvalifitseerimine
Analüüsides kas R. Pilve tegu tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi või
6 Kohtu arvates on kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud, et Ü.R. il tuvastatud kehavigastused tekitas R. Pilv
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega
Karistus R. Pilvele karistust mõistes arvestas maakohus, et teise inimese tapmine on üks rängemaid isikuvastaseid süütegusid. Karistusregistri väljatrüki andmetel on R. Pilv varem kriminaalkorras karistamata isik. R. Pilve iseloomustavad tema endise õpetaja ütlused, mille kohaselt R. Pilv Kärstna Põhikoolis õppides tegeles spordiga ja oli vaikne, tagasihoidlik, mitte millegi erilisega silmatorkav õpilane, kellel õppimise ja käitumise poole pealt probleeme ei olnud. R. Pilve ütlustest nähtub, et ta on abielus ja tema peres kasvab 3 alaealist last. Ta leiab, et tema suhted oma pereliikmetega – abikaasa ja lastega on head. R. Pilv töötas enne süüteo toimepanemist äriühingus R.P Mets ja Aed OÜ-s juhatajana.
Pilve süüd suureks ja seda põhjusel, et ta pani Ü.R. i tapmise toime otsese tahtlusega. R. Pilve küünilist käitumist ilmestab asjaolu, et mõni aeg pärast Ü.R. i tapmist, asus ta aktiivselt kõrvaldama kuriteo jälgi, mähkides kannatanu surnukeha riide sisse ning toimetas selle koos kannatanuga kaasas olnud esemetega auto pagasiruumis järve äärde ning lükkas kuriteo varjamise eesmärgil Ü.R. i surnukeha ja viimasele kuulunud esemed koos raskuseks pandud kiviga vette. Kohus leidis, et R. Pilve karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust
Pilve karistust raskendavad asjaolusid
Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et R. Pilve on võimalik karistada
APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Pilve kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse R. Pilve süüditunnistamises ja karistamises
Pilv süüdi tunnistada ja karistada
Alternatiivselt palub kaitsja kvalifitseerida R. Pilve tegevus
Ka leiab kaitsja, juhul kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eelnevate taotlustega, tuleks R. Pilvele mõistetud karistust oluliselt kergendada. Apellatsioonis leitakse, et R. Pilvele süüks pandud tegevuse õiglaseks hindamiseks tuleb kindlasti alustada esmalt sellest, mis temaga lapsepõlves aset leidis, seostest kannatanuga, selle võimalikest tagajärgedest. Kui seda mitte teha, jääb raske kuriteo mõjur tähelepanuta, kohtualuse ebatavaline käitumine aga motiivituks ja selgusetuks. 8 Kaitsja leiab, et kuigi kohus on pidanud R. Pilve ütlusi seksuaalse ahistamise aga ka koolikiusamise osas usaldusväärseteks, ei ole kohus seda usaldusväärsust jaganud nende olukordade tervikuna hindamisel ja nendest järelduste tegemisel. Näiteks märgib kohus, et süüdistatav on küll kohtuistungil püüdnud väita, et ta hakkas kannatanu Ü.R. i poolt koolipõlves tema suhtes tehtud tegude tõttu noorelt alkoholi tarvitama ja tal tekkisid suitsiidsed sundmõtted, kuid leiab samas, et see pole kooskõlas muude tõenditega, viidates kooliaegse klassijuhataja ütlustele. Samuti leiab kohus, et süüdistatav ei informeerinud kannatanu poolsest vägivallast lähedasi, õpetajaid ega ka kooli juhtkonda. Ka ei ole tuvastamist leidnud, et R. Pilv oleks kannatanust lähtuvalt koolikiusamise s.h. löömise ja küünistamise tõttu tundnud valu või saanud kehavigastusi. Kaitsja arvates on kohtu selline seisukoht vastuoluline ja arusaamatu. Kaitsja esitas kohtule kaitsekõnes andmed uuringutest seoses seksuaalse ahistamisega. Kõik need uuringud eranditult toovad esile, et ahistatud isikud ei julge oma probleeme kellelegi esitada, kartes veelgi suurema ahistuse osaliseks saada. R. Pilve jutu tõsiseltvõetavusele saab tuge näiteks tema suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktist. Isegi põgusa vaatlusalusega kohtumise (kaitsja hinnangul oli eksperdi vestlus R. Pilvega liiga lühike, et jõuda inimest 20 aastat vaevanud probleemi tuumani) käigus on ekspert välja toonud R. Pilvel esinenud (-nevad) probleemid (ennast kahjustav riskikäitumine, sage alkoholitarvitamine, depressiivsuse sümptomaatika, mis on esinenud juba kooliajast, koolikiusamine jne). Kohtuistungil on ekspert K. Eino aga väitnud, et laps ei saagi temaga toimunust aru, sest seksuaalne ahistamine ei jõua tema teadvusesse (R. Pilv oli 8-9 aastane) ja kinnitas, et tema praktika kohaselt enamasti sellest suuri mõjusid ei jää. Võib-olla jääb posttraumaatiline stressihäire, mida R. Pilvel aga ei sedastatud. Samas ei suutnud ekspert kohtus selgitada, mis seisund R. Pilvel oli tekkinud. Kaitsja hinnangul jättis kohus põhjusetult märkamata ja hindamata, et lapsepõlves toimunud ja kannatanu poolt toime pandud seksuaalne (aga ka füüsiline) ahistamine olid juurdunud R. Pilve teadvusse ja ta otsis selles seisus vastuseid ja väljapääsu. Kohus lihtsalt eitas probleemi ja sellega jäi ilmselt välja toomata ka isikut kuriteoni viinud mõjur ehk kuriteo subjektiine põhjus (motiiv).
sätestab vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kohus on leidnud, et Ü.R. i käitumine XXX talu juures ei olnud R. Pilve suhtes provokatiivne. Kaitsja kohtu taolise otsustusega ei nõustu. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et kannatanu ja R. Pilve vahel lapsepõlves toimunul pole mingit tähtsust ja et see ei avaldunud mõju kannatanu ja süüdistatava kohtumisel XXX talus. Täiesti selge on , et just lapsepõlves toimunu oli R. Pilve ärritaja, see on asjaolu, mille kohta ta tahtis Ü.R. ilt küsida. Ta ei julgenud küsida esimese kokkusaamise ajal Ü.R. i elukoha õuel midagi, ta kinnitab, et teda tabas paanikahoog kui ta pika aja möödumisel jälle Ü.R. i nägi. 9 XXX talus läks ta esimese asjana Ü.R. ist eemale, s.o. õuest tuppa ja hiljem hakkas seal nutma. Kõik need tegevused näitavad, et R. Pilv täiskasvanud mehena oli tugevas erutusseisundis ajal, kui kohtas Ü.R. i XXX talu juures. R. Pilv polnud võimeline enamaks, kui lõpuks välja paisata ,et „kas sa mäletad, mis sa kooliajal tegid, sa rikkusid mul lapsepõlve ära“. Tegemist pole niisama, kergelt pillatud lausega. R. Pilve jaoks tähendas selle väljaütlemine eneseületust, pingutust aga ka alandust. Kui nüüd Ü.R. sellele reageeris (ilmselt liiga kergelt), korrates peaaegu täpselt sama, mida on R. Pilv väitnud lapsepõlves toimunu kohta s.o, et mis sa ulud, ise olid süüdi, sa olid halb sõber, siis see oli R. Pilvele kindlasti solvav. Esiteks põhjusel, et kannatanu süüdistas toimunus R. Pilve, teiseks seetõttu, et sellega said tugeva löögi kõik R. Pilve senised üleelamised, kolmandaks alandati selliselt R. Pilve kui meest, kasutades alanduseks seda, mis juhtus temaga lapseeas. Ü.R. näitas, et ta ei hooli sellest, mis oli ja ei arva ka hetkel, et R. Pilvel on põhjust üleelamisteks. Kuigi kannatanu ise võis oma käitumist ja ütlusi provokatiivseks mitte pidada ja selline käitumine võiski temale omane olla, oli R. Pilvele see kindlasti raske löök ja tema jaoks oli Ü.R. i selline käitumine provokatiivne (väljakutsuv). Seda võimendas kindlasti vägivald. Polegi oluline, kas see oli rusika löök, mis tabas R. Pilve või löök tema suunas ja käest rabamine, tähtis oli tegevus ja selle suunitlus. Kaitsja arvates oli löömise näol Ü.R. i poolt tegemist Ü.R. i ehtnaiseliku käitumisega. Olukorras kus naisterahvad millegagi ei nõustu või mingit ütlust tõrjuvad, nii tihti toimitakse ja see löök ei pidanud olema tugev. Tegemist oli lihtsalt elulise situatsiooniga. Samas oli sellel R. Pilvele oluline tähendus. Kui selle hetkeni oli R. Pilv lihtsalt äärmiselt erutatud, nuttev, tõrjuv, siis selle löögi (liigutuse) peale käivitus temal ilmselgelt reaktsioon, mille kohta võiks öelda, et see oli nn eriline seisund. See nn eriline seisund tekkiski R. Pilvel äkki. Loetud sekunditega haaras ta Ü.R. i nn nupuvõttesse ja heitis üle puusa põrandale. See oli reaktsioon Ü.R. i ütlustele ja löögile. Kaitsja ei saa nõustuda kohtuga, et tegemist ei ole (lapsepõlve seksuaalset ja füüsilist ahistamist ja 27.08.19. a Ü.R. i käitumist ja väljaütlemisi arvestades) ühtse tervikteoga, mis süüdistatava reaktsiooni põhjustas. Pole võimalik väita, et ka siis, kui lapsepõlves poleks R. Pilvega kannatanu käe läbi midagi juhtunud, oleks ta käitunud samamoodi. Tegemist oligi emotsionaalse pinge seisundiga, mille lätted olid minevikus. Need ei olnud R. Pilvele rahu andnud vähemalt kogu selle 20 aasta vältel, mil ta Ü.R. i polnud kohanud. Kaitsja hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiis ei suutnud antud olukorrale anda mingit konkreetset seletust. Väites pidevalt, et R. Pilvel ei olnud tuvastatud nn kognitiivseid defitsiite, ei suutnud eksperdid selgitada, millise seisundiga siis tegemist oli. Ka kohus sellist seisundit ei tuvastanud, kuid iseseisvalt ka ei analüüsinud, millise seisundiga tegemist oli, piirdudes üksnes ekspertide poolt korratuga. Seda ei saa õiglase kohtulahendi tegemiseks piisavaks lugeda. Kindlalt tuleb asuda seisukohale, et hinnates R. Pilve vaimset seisundit (nn erilise seisundi võimaliku esinemise seisukohalt) pole vaja esile tõsta, et temale süüks arvatud tegude toimepanemise ajal 27. augustil 2019 oli ta suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma 10 tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest ning oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Seda tulnuks teha juhul, kui keegi kahelnuks R. Pilve süüdivuses, afekti tuvastamiseks need järeldused ei sobi. Kuivõrd kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt puudub alus R. Pilve tegevuse kvalifitseerimiseks
lg 1, osundab ta olulistele asjaoludele, mis on saanud kohtus tuvastatud asjaoludest erineva käsitluse. Süüdistuses märgitakse, et R. Pilv pani toime tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale Ü.R. ile, keda kägistas viimasel kaelas olnud salliga kuni Ü.R. suri. Ü.R. i surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest. Kaitsja arvates väide, et tekkinud sõnavahetuse käigus tungis R. Pilv Ü.R. ile kallale, ei vasta tuvastatud asjaoludele. Peale seda, kui R. Pilv sai öeldud ühe konkreetse etteheite, pole tuvastatud tema poolt mingit sõnavahetust, samuti pole tuvastatud, et R. Pilv oleks tunginud Ü.R. ile kallale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et R. Pilv tungis kannatanule kallale, vastupidi, ainsad tõendid räägivad sellest, et Ü.R. ründas R. Pilve, millele viimane reageeris. Kohtu järeldus nagu poleks tuvastatud, et Ü.R. lõi R. Pilve, ei tugine ju millelegi muule, kui oletusele ja sellele, et mugandati süüdistusega sobivuse tarbeks üks koht R. Pilve ütlustest, eitades osaliselt tema ütluse õigsust. Mingit tõendit, mis kinnitaks vastupidist, kohtu käsutuses ei olnud. Kaitsja arvates ei olegi R. Pilvele süüks pandud tegevust, mis reaalselt võis ja ilmselt põhjustaski kannatanu surma. R. Pilv on kohtueelsel menetlusel ja ka kohtus rääkinud pidevalt sellest, et ta võttis Ü.R. i nn nupuvõttesse ja heitis ta üle puusa põrandale. Ü.R. paiskus põrandale kõhuli maha, suust purskus verd ja ta korises. Kaitsja leiab, et kuigi R. Pilvele pole süüks pandud nn nupuvõtte tegemist, oli sellel heitel oluline tagajärg. Kohtumeditsiini ekspertiisi aktis on muuhulgas märgitud, et Ü.R. il tuvastatud keeleluu murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid võivad olla tekkinud 27. augustil 2019 aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel või linguga kägistamisel. Kohtuotsuses ei ole mingil põhjusel (kuigi kaitseversioon sellele otseselt viitas) käsitletud veel ühte eksperdi poolt esitatud surma põhjustamise võimalust. Nimelt märgitakse ekspertiisiaktis, et Ü.R. i surnukehal tuvastatud vigastused võivad olla tekkinud kahtlustatava poolt kirjeldatud ajal ja viisil aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest käega/kätega (nt. haardesse võetuna küünarvarrega kägistamisel). Kohus ei ole eksperdi sellist väidet üldse arvestanud ega hinnanud, kuigi see olnuks R. Pilve poolt antud sündmuse kirjelduse tõttu oluline. Kohus valis ekspertiisaktis esitatud kolmest ühe s.o. nn linguga kägistamise. Selliseks valikuks ei olnud kaitsja arvates kohtul mingeid tõenduslikke eeliseid. Kaitsja leiab, et kohtuotsusest ei ole selgelt tuvastatav, kuidas kujunes välja kohtu siseveendumus väitmaks, et Ü.R. i surm saabus R. Pilve poolt tema linguga kägistamisel s.o. kuidas kujunes välja ekspertide poolt esitatud erinevate variantide vahel ühe eelistus. Nähtav ja 11 tajutav peaks olema ka kohtu siseveendumuse kujunemine väitmaks, et R. Pilve poolt sooritatud nn nupuvõte koos Ü.R. i käsivarrega kägistamisega ei põhjustanud Ü.R. i surma. Kohtuotsuses pole usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Ü.R. i surm ei saabunud R. Pilve poolt tema kaela küünarvarrega haardesse võtmise ja nn nupuvõtte tulemusena põrandale paiskumisel. R. Pilv on väitnud, et ta pani kannatanule peapaela ümber kaela ja kaela ning paela vahele pani pulga, millega sidet pingutas ehk siis kägistas kannatanut, tehes seda väga lühikese aja jooksul. Kohtus väitis R. Pilv, et ta ei ole kägistamisest selliselt rääkinud ja kohus ei pidanud seda väidet usutavaks. Enda arvates soovis R. Pilv kergendada kannatanu olukorda (et ta ei piinleks). Pole võimatu, et R. Pilv kägistas juba surnud inimest. Kui R. Pilv sai aru, et Ü.R. on surnud ja loobus edasisest salli pingutamisest (läks õue), vajab see olukord hindamist. Asjaolu, mis aga kindlalt räägib süüdistuses esitatud ja kohtu poolt tuvastatud kägistamisversiooni (linguga) vastu on jäänud kohtu poolt hindamata. Selleks on linguga kägistamisel obligatoorse tõendina kaasas käiv strangulatsiooni vagu. Kui kannatanut oleks tõepoolest kägistatud linguga sellel määral, et ta oleks sellel põhjusel surnud, oleks strangulatsiooni vagu kindlasti olnud nähtav ka roiskunud surnukehal Hinnates alternatiivset võimalust kvalifitseerida R. Pilve tegevus
Pilve ütlustele. R. Pilv on selgelt kinnitanud seda, et tulenevalt Ü.R. i tegevusest, haaras R. Pilv Ü.R. i nn nupuvõttesse ja heitis põrandale. Kaitsja arvates pidi R. Pilv möönma, et kui sellist võtet kasutada endast nõrgema, lühema, kaalult palju kergema naisterahva suhtes, võib viimane saada kehavigastuse. Kui asuda seisukohale, et selline tegevus kujutab endast
§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu, siis tuleb § 118 lg 1 kohaldamisel arvestada ka §-s 19 sätestatud reeglit, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Tal peab olema teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus. R. Pilv sooritas Ü.R. i suhtes nn nupuvõtte, reageerides kannatanu liikumisele ja tegevusele, kuid siiski tahtlikult. Pole kuidagi välistatud, et ta ei osanud ette näha, et Ü.R. võtte tagajärjel (erinevalt paljudest, kes treeningul või muidu seda võtet enda peal tunnevad), sai küünarvarre haarde tõttu olulised kõriorganite vigastused ja kukkudes ebasobivasse asendisse põrandal, sai rasked kehavigastused, millega ettevaatamatusest põhjustati kannatanu surm. R. Pilv on väitnud, et ta ei soovinud surma. Kaitsja arvates ei kummuta kohtuotsuses esitatud kohtu seisukoht järgmisi kaitsja seisukohti: -kogutud ei ole andmeid, et Ü.R. suri linguga kägistamise teel, sest eksisteerib võimalus, et surma põhjustas R. Pilv küünarvarrega kägistamise ja nupuvõtte sooritamisega; -välistatud ei ole, et peapaela Ü.R. ile kaela ümber sidudes, polnud R. Pilvel enam reaalselt võimalik kägistamist teostada, sest Ü.R. oli juba surnud; -välistatud ei ole, et küünarvarrega kägistamisel ja nupuvõtte sooritamisel möönis R. Pilv küll võimalikku vigastuste tekitamist kannatanule, ei soovinud Ü.R. i surma, kuid ettevaatamatusest põhjustas sellise tagajärje. Apellandi hinnangul on põhjust kaaluda R. Pilve süüdistuse ümberkvalifitseerimist
12 Taotledes R. Pilvele mõistetud karistuse kergendamist, leiab kaitsja, et kui kohus kuriteo toimepanemise põhjust (motiivi) välja ei selgita, jääb karistuse mõistmise motiveering puudulikuks. Käesolevas kohtuasjas tehtud kohtulahendist jääb mulje, et mingit põhjust kuriteo toimepanemiseks ei olnudki. R. Pilv kohtas juhuslikult Ü.R. i ja pani toime tema tapmise. Apellatsioonis juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kui antud menetluses maakohus ei tuvastanud R. Pilve käitumises seda nn erilist seisundit (lihtsamalt afekti), ei tuvastanud ka motiivi, kui kuriteo subjektiivset põhjust, siis tekitas kohus sellega teatavat laadi vaakumi. Näiteks ei hinda kohus seda, kas R. Pilv, olles sooritanud Ü.R. i suhtes nn nupuvõtte ja nähes, et Ü.R. lamab maas vereloigus, mõistes, et Ü.R. sureb, väitis, et ta soovis temale rätiku kaela sidumise ja pingutamisega kergendada tema piina (tegutsemine kaastundest), kuigi Ü.R. võis olla juba surnud. Selline hinnang oleks asjakohane olnud just kohtu poolt väidetud otsese tahtlusega tapmise toimepanemise versiooni hindamisel. Võimalik, et see oleks olnud karistuse kergendamise motiiviks. Kui võtta arvesse kõik kohtu poolt R. Pilvele karistuse mõistmisel esile toodud teda iseloomustavad asjaolud, (mis alates sellest, et R. Pilv ei ole varem toime pannud ühtegi kuritegu, tal on pere, lapsed, töökoht), on reeglina positiivsed ja raske kuriteo toimepanijale mitteomased, siis neile R. Pilve poolt üleelatu ja temal esinenud nn erilise seisundi (afekti) tuvastamise lisamisel on põhjust rääkida temale mõistetava karistuse olulisel määral kergendamisest. Vastuväited apellatsioonile 11. märtsil 2021 esitas prokuratuur omapoolsed vastuväited apellatsioonile. Prokuratuur leiab, et taotluse R. Pilve käitumise kvalifitseerimiseks
Prokuratuuri arvates on maakohus seda väga põhjalikult oma otsuses käsitlenud ning jõudnud õigele seisukohale, et Ü.R. i käitumises ei olnud R. Pilve vastu suunatud solvanguid ja vägivalda
Seejärel on kohus hinnanud seda, kas R. Pilvel esines süüdistuses märgitud ajal ja kohas äkki tekkinud tugev hingeline erutusseisund. Kohus, tuginedes süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisile ja kohtuistungil üle kuulatud ekspertide ütlustele ning asjas uuritud teistele tõenditele, leidis, et sellist seisundit R. Pilvel ei esinenud ning tema käitumine ei kuulu ümberkvalifitseerimisele. Kaitsja alternatiivset taotlust, kvalifitseerida süüdistatava käitumine
Prokuratuur nõustub kohtu järeldustega ning leiab, et puuduvad alused R. Pilve käitumise ümberkvalifitseerimiseks. Ka leiab prokuratuur, et kohtu poolt mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning alust karistuse kergendamiseks ei ole. Kohtu poolt mõistetud karistus, so vangistus 9 aastat, on seaduslik ning vastab R. Pilve süü suurusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 13 Ringkonnakohus leiab, et R. Pilve süü
i tapmises on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi R. Pilvele süüks arvatud käitumise ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Maakohus on põhjalikult kajastanud uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise R. Pilve süüküsimuse lahendamisel. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida R. Pilv ja tema kaitsja on R. Pilve kaitseks juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub. Ülaltoodud põhimõttest lähtuvalt ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Kaitsja leiab, et R. Pilvele süüks pandud tegevuse õiglaseks hindamiseks tuleb kindlasti hinnata tema lapsepõlves toimunud suhtlust Ü.R. iga ja selle võimalikke tagajärgi süüdistatavale. Kaitsja hinnangul jättis kohus põhjusetult märkamata ja hindamata, et lapsepõlves toimunud ja kannatanu poolt toime pandud seksuaalne (aga ka füüsiline) ahistamine olid juurdunud R. Pilve teadvusse ja ta otsis selles seisus vastuseid ja väljapääsu. Ringkonnakohus kaitsja etteheitega, nagu jätnuks maakohus R. Pilve ja Ü.R. i vahel ca 20 aastat tagasi toimunud suhtluse tähelepanuta, ei nõustu. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus analüüsinud R. Pilve ning Ü.R. i vahel lapsepõlves toimunut. Nimetatut kinnitab ainuüksi asjaolu, et kohus luges R. Pilve ütlused koolikiusamise, s.h ka seksuaalse ahistamise kohta, usaldusväärseteks. Ka on maakohus analüüsinud, kuidas toimunud seksuaalne ahistamine on mõjutanud R. Pilve psüühikat ja tema edasist elukorraldust. Taolise analüüsi tulemusena on maakohus jõudnudki arvamusele, et mingit tähelepanuväärset mõju ahistamisjuhtum R. Pilve psüühikale ja käitumisele ei avaldanud. Apellatsioonis püüab kaitsja väita nagu oleksid R. Pilve poolt
Ringkonnakohtu arvates on maakohus igati õigustatult leidnud, et R. Pilve väide nagu löönuks Ü.R. teda käega vastu nägu või õlga, ei ole usaldusväärne ega ka eluliselt usutav. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu käituksidki naisterahvad situatsioonides, kus nad millegagi ei nõustu või midagi tõrjuvad, vägivaldselt, ei ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et eluliselt puudus Ü.R. il igasugune mõistusepärane põhjus R. Pilve löömiseks.
Apellatsioonis leiab kaitsja, erinevalt maakohtust, et R. Pilv põhjustas Ü.R. i surma äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Kaitsja leiab, et kuigi kohus taolist seisundit ei tuvastanud, ei analüüsinud kohus seda, millise seisundiga siis tegemist oli. Kohus on piirdunud üksnes ekspertide poolt väidetu kordamisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et R. Pilvel ei esinenud Ü.R. i surma põhjustamise hetkel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit. Maakohus on esmalt veatult tuvastanud, et Ü.R. ei provotseerinud oma käitumisega kuidagi R. Pilve. Ka ei tarvitanud Ü.R. süüdistatava suhtes vägivalda ja tema vastuses ei esinenud solvangut R. Pilve aadressil. Ringkonnakohtu arvates järeldub ülalnimetatust, et Ü.R. ei andnud oma käitumisega mingitki põhjust kutsumaks R. Pilves esile taolist emotsionaalset seisundit, mille tõttu oleks R. Pilve võime oma tegudest aru saada, piiratud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et R. Pilvel teo toimepanemise ajal erilise emotsionaalse seisundi puudumist näitab nii tema käitumine teo toimepanemise ajal (vere pühkimine põrandalt, rätiku sidumine ümber kannatanu kaela ja selle vahele puutoki asetamine) kui ka pärast selle toimepanemist (mõtestatud tegevus kuriteojälgede varjamisel). 17 Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puudub kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis oleks põhjustanud R. Pilvele tugevat emotsionaalset reaktsiooni vahetult enne Ü.R. i surnuks kägistamist, puudub alus ka rääkida provotseeritud tapmisest. R. Pilvel vallandus tekkinud sõnavahetuse käigus tavaline ärritusreaktsioon, mis aga ei põhjustanud teadvushäiret. Kahtlemata võis R. Pilv (vägivaldselt) tegutseda Ü.R. i vastusest ärritatuna, kuid väga raske ongi ette kujutada isikuvastast kuritegu, mille puhul selle toimepanija ei oleks teatava emotsionaalse pinge seisundis (nt ärritus, kättemaks, viha). Õiguslikku tähendust sellisel hingeseisundil aga ei ole, kuivõrd tuleb eeldada, et inimene suudab oma emotsioonidest mõjutatud käitumisreaktsiooni kontrollida õigusnormidega vastuollu minemata. Järeldust, et R. Pilvel ei esinenud teo toimepanemise ajal erilist emotsionaalset seisundit, kinnitavad ringkonnakohtu arvates ka R. Pilve suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akt ning ekspertide ütlused kohtuistungil. Ekspertiisiaktis on eksperdid andnud arvamuse, et R. Pilvel ei esinenud teo toimepanemise ajal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanu tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Sarnasele seisukohale on eksperdid jäänud ka kohtuistungil ütlusi andes. Siinjuures on ringkonnakohtu jaoks tähelepanuvääriv kliinilise psühholoogi T. Kompuse vastus kaitsja küsimusele, kuidas kvalifitseerida R. Pilvel tekkinud ärritust ja sellega kaasnenud täiskasvanud mehe nutuhoogu. Vastates nimetatud küsimusele on T. Kompus selgitanud, et ekspert ei saa hinnata seda, kas inimene on ärritunud, väga ärritunud või väga-väga-väga ärritunud, ekspert saab hinnata vaid seda, kas reaalne stiimul (Ü.R. i vastus) põhjustas temal (R. Pilvel) kognitiivseid defitsiite. Neid aga (R. Pilvel) ei olnud. Tugevate tunnete kogemine jääb normi varieeruvuse piiridesse, sest igasugune tugev tunne ei ole veel häire. Häire tekib siis, kui selle tugeva tunde mõjul tekivad jälgitavad kognitiivseid defitsiidid, mis peegelduvad inimese seisundis. Ekspert selgitas, et nad ei välista, et R. Pilvel mingid tugevad tunded tekkisid, küll aga välistavad nad selle, et nende tugevate tunnete mõjul oleksid R. Pilvel tekkinud mingid piirangud sündmustest arusaamisel ja oma tegude juhtimisel (I kd tl 153-154). Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohtu järeldused, nagu rünnanuks R. Pilv Ü.R. i, ei vasta kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele. Kriminaalasjas pole kogutud ühtki tõendit, et R. Pilv tungis Ü.R. ile kallale, hoopis Ü.R. ründas R. Pilve, millele viimane reageeris. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väide, nagu rünnanuks Ü.R. R. Pilve, millele viimane nn nupuvõtet tehes reageeris, on eksitav. Taoline väide lähtub vaid kaitsja poolt asjas kogutud tõenditele antud subjektiivsest hinnangust s.o lähtuvalt kaitseversioonist, millise aga kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes on maakohus juba kummutanud. Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, et Ü.R. ei ole R. Pilve suhtes vägivalda kasutanud. Seega ei ole alust ka väiteks nagu tõrjunuks R. Pilv kannatanu vägivaldset rünnet. Nimetatut arvestades ei leia ringkonnakohus midagi taunimisväärset selles, et prokuratuur R. Pilvele süüdistust esitades, on kasutanud selles R. Pilve tegevuse kirjeldamiseks väljendit „tungis kallale“. Oli ju R. Pilv see, kes kasutas Ü.R. i suhtes vägivalda, heites ta nn nupuvõtet kasutades elamu põrandale. 18 Apellatsioonis leiab kaitsja, et R. Pilvele ei olegi süüks pandud tegevust, mis reaalselt võis ja ilmselt põhjustaski Ü.R. i surma. Kaitsja arvates ei ole maakohus mingil põhjusel käsitlenud kohtumeditsiini ekspertiisi aktis eksperdi poolt esiletoodud veel ühte Ü.R. i surma põhjustamise võimalust, s.o võimalust, et kannatanu surma põhjustas tema kaelaorganite pigistus haardesse võetuna küünarvarrega. Kohtuotsuses ei ole kohus välistanud võimalust, et Ü.R. i surm saabus R. Pilve poolt tema kaela küünarvarrega haardesse võtmise ja nn nupuvõtte tulemusena põrandale paiskumisel. Ringkonnakohus kaitsja taolise arutluskäiguga ei nõustu. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis on ekspert andnud arvamuse, et Ü.R. il tuvastatud kehavigastused võivad olla tekkinud kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel ja/või linguga kägistamisel. Seega on ekspertarvamuses märgitud kaks kägistamise viisi, s.o käega/kätega ja/või linguga. Tõepoolest on ekspert ekspertiisaktis toonud käe/kätega pigistamise ühe näitena esile, et kaelaorganite pigistamine võis toimuda ka haardesse võetuna küünarvarrega (I kd tl 123). Küll aga ei ole ringkonnakohtu arvates alust käsitleda eksperdi poolt näitena esitatud üht käega/kätega kägistamise viis kui üht eraldiseisvat surma põhjustamise võimalust, nagu püüab seda väita kaitsja. Nimetatust tulenevalt on põhjendamatu ka kaitsja etteheide nagu ei oleks maakohus kaalunud Ü.R. i surma põhjustamise ühe variandina küünarvarrega kägistamist. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus selgesõnaliselt väljendanud oma seisukohta, et R. Pilv ei kägistanud kannatanut käega/kätega. Seega on kohus välistanud ka võimaluse, et Ü.R. i surm saabus küünarvarrega kägistamise tagajärjel. Kaitsja väidet, et R. Pilv võis ja ilmselt põhjustaski Ü.R. i surma kannatanu kaela küünarvarrega haardesse võtmise ja nn nupuvõtte tulemusena põrandale paiskumisel, peab ringkonnakohus põhjendamatuks. Kohtuarstliku diagnoosi kohaselt oli Ü.R. i surma põhjuseks mehaaniline lämbus kaelaelundite pigistusest kägistamisel. Üldteadaolevalt on lämbus hapnikuvaegus ja samaaegne süsihappegaasi kuhjumine organismis. See võib olla tingitud muuhulgas ka hingamisteede sulgusest. Lämbumine tekib teatava ajavahemiku jooksul, kui õhu juurdepääs kopsudesse on takistatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et R. Pilv kasutas Ü.R. i suhtes nn nupuvõtet ja võtte sooritamiseks haaras küünarvarrega Ü.R. i kaelast. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud võtte sooritamine, seega ka R. Pilve poolt Ü.R. i kaela pigistamine küünarvarrega, kestis vaid hetke ja inimese füsioloogiast tulenevalt ei saanud taoline Ü.R. i kaela hetkeline pigistamine põhjustada kannatanu lämbust. Seega on kaitsja arutluskäik nagu võinuks Ü.R. i surm mehaanilise lämbumise tagajärjel saabuda R. Pilve poolt sooritatud heite tagajärjel, vastuolus üldteadaolevate asjaoludega. Siinjuures peab ringkonnakohus põhjendamatuks ka kaitsja väidet, nagu välistaks strangulatsiooni vao puudumine Ü.R. i kaelal võimaluse, et Ü.R. i surma põhjustas R. Pilv kannatanu kaela linguga kägistamisel. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et R. Pilv kägistas Ü.R. i tal kaelas olnud salliga. Laiba vaatlusprotokollist nähtuvalt oli tegemist riidest salliga ning sall ei olnud kitsaks paelaks seotuna ümber kannatanu kaela. 19 Arvestades salli materjali, (pehmust), Ü.R. i kaela ümber asetseva salli laiust ja ka laiba roiskumise astet, ei välista ainuüksi strangulatsiooni vao mittetuvastamine kohtuarstliku ekspertiisi käigus ringkonnakohtu arvates võimalust, et Ü.R. i surm saabus kaelaorganite linguga pigistamisest, s.o salliga kägistamise tagajärjel. Ringkonnakohtu arvates viitab asjaolule, et Ü.R. i lämbumine oli tingitud nimelt linguga pigistamisest see, et laiba kaela ümber olev sall paiknes seal libiseva linguna. Samuti see, et ekspert tuvastas Ü.R. i kaelapiirkonna pärisnahal kaelaketi musta värvusega mustri. Taolise mustri esinemine Ü.R. i kaelapiirkonnas viitab aga üheselt sellele, et Ü.R. il kaelas olnud kuldkett on olnud tema kaela ümber tugevasti pingul. Pealegi võib taolist kaelaketi mustri tuvastamist kannatanu kaelal võrdsustada strangulatsiooni vao esinemisega kannatanul. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, et puudub alus R. Pilve süüditunnistamiseks
Arutledes võimaluse üle kvalifitseerida R. Pilve tegu
lg 1 p 1 ja 7 järgi, asub kaitsja esmalt seisukohale, et nn nupuvõtte sooritas R. Pilv Ü.R. i suhtes tahtlikult. Küll aga ei ole kaitsja arvates millegagi välistatud, et R. Pilv ei osanud ette näha, et Ü.R. sai võtte tagajärjel küünarvarre haarde tõttu olulised kõriorganite vigastused, millega ettevaatamatusest põhjustas kannatanu surma. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taolise arutluskäigu tõsiseltvõetavuse välistab kriminaalasjas kindlakstehtud Ü.R. i surma põhjus, s.o mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest. Kaitsja ülaltoodud väite aluseks olev eeldus, nagu saabunuks Ü.R. i surm tal esinenud kaelavigastuste tagajärjel, milliste tekkimist ei osanud R. Pilv ette näha, on ringkonnakohtu arvates ebaloogiline. Ü.R. i surm saabus lämbumise tagajärjel. Kohtumeditsiini ekspert peab võimalikuks, et Ü.R. il esinenud vigastused võivad olla tekkinud ründe käigus käe/kätega ja/või linguga kägistamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eksperdi taolisest arvamusest teha tõsikindla järelduse, et Ü.R. il esinenud vigastused tekkisid ajal, kui R. Pilv kannatanut kaelast kägistas. Kuivõrd isiku lämbumine ei toimu hetkega, vaid alles teatava aja möödumisel, siis on iseenesest mõistetav, et R. Pilv ka kägistas Ü.R. i teatava ajavahemiku jooksul. Nimetatust saab aga järeldada, et kuivõrd R. Pilv kägistas Ü.R. i ja tema taoline tegevus toimus teatud ajavahemiku jooksul, siis süüdiva inimesena sai R. Pilv ka aru, et taoliselt Ü.R. i kägistades põhjustab ta viimase surma. Seega puudub ringkonnakohtu arvates igasugune alus väiteks nagu võinuks R. Pilv põhjustada Ü.R. i surma ettevaatamatusest. Karistus Ringkonnakohus leiab, et R. Pilvele karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõik
20 Muuhulgas on kohus arvestanud ka R. Pilve suhtes esinevaid kergendavaid asjaolusid ja neist lähtudes leidnud, et R. Pilve on võimalik karistada alla
Kaitsja etteheide nagu jätnuks maakohus R. Pilvele karistust mõistes hindamata süüdistatava väite, et Ü.R. i kaela ümber sidus ta salli ja pingutas seda selleks, et kergendada kannatanu piina, peab ringkonnakohus põhjendamatuks. Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Pilv põhjustas Ü.R. i surma tema kägistamisega, kusjuures kägistamiseks kasutas süüdistatav kannatanu salli kui lingu. Millel põhineb kaitsja arutluskäik, et süüdistatav pingutas Ü.R. il kaelas olnud salli kaastundest, s.o selleks, et vähendada kannatanu piina, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Ülaltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.