Obsah (7)

§ 120§ 74§ 424§ 63§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5894 (19284000034) Kohtulahend Tartu Maakohtu 17.09.2020 otsus Sten Eichfeldt

§ 120

lg 1, § 424 lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 7 kuud, millest kandmata karistus 6 kuud 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Avalduse ese Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders, kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Sten Eichfeldt (isikukood: 39206036016; elukoht: xxxx xxxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx ) Asja arutamise kuupäev 16.06.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Sten Eichfeldtile Tartu Maakohtu

1. septembri 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada Sten Eichfeldtile Tartu Maakohtu
3. septembri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5894 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. detsember 2021.a.
5. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
6. Sten Eichfeldt on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.09.2020 otsusega

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõisteti Sten Eichfeldtile liitkaristusseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 11.01.2019 ja 27.-28.01.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Toomas Maalinnale määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Sten Eichfeldt ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Sten Eichfeldtile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Sten Eichfeldti kohta. Ettekandest nähtuvalt on Sten Eichfeldt rikkunud kriminaalhoolduse käigus talle määratud olulist keeldu- mitte tarvitada alkoholi. Isik ilmus 31.05.2021 kriminaalhooldusesse alkoholijoobes, kus ametniku poolt teostatava kontrolli käigus tuvastati isikul alkoholijoove 0,810 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Esmakohtumine Sten Eichfeldtiga toimus 14.10.2020, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Isik helistas ametnikule 03.11.2020 ning teatas, et ei jõua vastuvõtule, kuna on Pärnus sõbra juures mitte ametlikult tööl. Ametnik selgitas, et see ei ole adekvaatne põhjus aja muutmiseks ning uus registreerimise aeg määrati 05.11.2020 kell 15.00 Tartu esinduses (põhjusel, et isiku eelmine ametnik Kaile Keldo ei olnud igapäevaselt Viljandi esinduses). Isik vastuvõtule ei ilmunud ja teatas, et tal ei olnud kõneaega helistamiseks ega raha vastuvõtule tulemiseks. Pärnus teenitud raha eest oli võla ära maksnud. Järgmisele registreerimisele 11.11.2020 isik samuti ei ilmunud ning ametnikku ei teavitanud. Isik ilmus kriminaalhooldusesse 19.11.2020, kus teostati talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontroll. Ametnik tuvastas isikul joobe 0,246 mg/l kohta väljahingatavast õhust. Isiku sõnade kohaselt oli ta eelmisel õhtul sõbraga koos tarvitanud kahe peale pool liitrit viina. Ametnik reageeris eelpool mainitud registreerimiskohustuse rikkumise ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumise peale hoiatusega, mille hooldusalune 24.11.2020 allkirjastas. 18.01.2021 võttis S. Eichfeldt ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, kuid siiani ei ole ta enda tingimustele vastavat tööd leidnud. Isik osaleb käesolevalt ka sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis keskendub sõltuvusprobleemidele (programm poole peal). Isik ei osalenud 24.05.2021 kell 11.00 programmitunnis ega teavitanud sellest ametnikku. 31.05.2021 seletusest nähtub, et S. Eichfeldt jäi magama. 31.05.2021 ilmus S. Eichfeldt kriminaalhooldusesse alkoholijoobes, ametnik fikseeris isikul joobe 0,810 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seletusest nähtub, et isik võttis sõbra juures viina sõbra surma aastapäeva puhul. Kokku on toimunud 16 registreerimist ning 3 korral on isik registreerimisele tulemata jätnud. Esinduses on kohustust mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 13 korda, millest kahel korral on isikul tuvastatud alkoholijoove. Sten Eichfeldtile antud võimalus kanda karistust vabaduses, tingimusel, et täidab käitumiskontrolli kohustusi ja nõudeid. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud, siis ametniku 2 hinnangul ei ole käitumiskontroll Sten Eichfeldti jaoks sobiv meede karistust kanda. Ametnik teeb ettepaneku pöörata S. Eichfeldtile määratud karistus täitmisele.
2. Kohtuistung 16.06.
3. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leidis, et ei ole mõistlik kell 11 magada, kui on programm „Eluviisitreening“ või veel vähem on mõistlik tulla registreerimisele joobes. Kui isik on ilma adekvaatse põhjenduseta, et on haige või ei saa ametlikult töölt ära tulla, siis programm katkestatakse. Programmi läbiviija on haigestunud ja seetõttu ei ole hetkel teada, kas Sten Eichfeldti programm katkestati või mitte. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud rikkumiste kohta on õiged ja midagi vaidlustada ei ole. Tarvitas alkoholi kahel korral. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ei käinud ühel korral, teistel kordadel on käinud. Kokku käis 5 korral, kahel korral jäi veel käia. Programmist õppis alkoholi kohta languseid ja miinuseid, et kuidas hoiduda alkoholist. Alguses oli raske hoiduda alkoholi tarvitamisest, hetkel suudab olla kaine. Registreerimiskohustuse täitmiseks pidi Tartusse sõitma, kuid ei olnud raha, et bussiga hommikul Tartusse sõita. Töötu on olnud pool aastat. Töötukassa kaudu otsib praegu tööd. Karistust kandma minema ei ole nõus, tahab tööle minna. Katseaja pikendamisega on nõus. Teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, peab tööle minema ja viisakalt käituma. Kriminaalhoolduses hakkab määratud aegadel kohal käima ja osaleb programmides, mis talle pannakse. Suudab hoiduda kuritegudest ja ei ähvarda kedagi ega ei pane kellegi suhtes kehalist väärkohtlemist toime. II KOHTU PÕHJENDUSED
4. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3 Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega ja kriminaalhooldusametniku ja Sten Eichfeldti ütlustega on tõendatud, et süüdimõistetu on rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust ning talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 30.05.2021 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Sten Eichfeldtil positiivne tulemus 0,810 mg/l (tl 101-101p). Oma 31.05.2021.a. antud selgituses on Sten Eichfeldt märkinud, et võttis sõbra pool viina kadunud sõbra surma aastapäeval (tl 103). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 19.11.2020 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil on tuvastatud Sten Eichfeldtil positiivne tulemus 0,246 mg/l kohta (tl 102-102p) ning isik selgitas, et oli eelmisel päeval sõbraga võtnud kahepeale ühe poolese pudeli viina. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille Sten Eichfeldt on allkirjastanud 29.11.2020 (tl 97). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 16 registreerimist ning 3 korral on isik registreerimisele jätnud tulemata. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 13 korda, millest kahel korral on isikul tuvastatud alkoholijoove. Samuti on Sten Eichfeldt rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna puudus 24.05.2021.a. sotsiaalprogrammi kohtumiselt ega teavitanud sellest ametnikku. Oma 31.05.2021 antud kirjaliku seletuse kohaselt jäi S. Eichfeldt magama (tl 104). 6. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata Sten Eichfeldtile mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. Sten Eichfeldti puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita. Arvestades rikkumise asjaolusid ja süüdimõistetu nõusolekut katseaja tähtaja pikendamiseks on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel. Seega, on põhjendatud

§ 74

lg-le 4 alusel Sten Eichfeldtile kohtuotsusega määratud katseaega pikendada 3 kuu võrra, s.o katseaja lõpptähtajaga 17. detsember 2021. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4