Obsah (11)

§ 113§ 68§ 115§ 118§ 289§ 114§ 121§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 13. jaanuar 2021 Kriminaalasja number 1-20-536 (19284000343) Kriminaalasi Raido

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses arutatud kinnisel kohtuistungil 23.-25.11.2020, 01.12.2020 ja 21.12.2020 Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Laine Pedaja ja Tambet Sova Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kannatanu esindaja vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline esindaja) Süüdistatav Raido Pilv isikukood: 38908194926; elukoht: xxxxxxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); töökoht:x.x.xxxxxx xx xxxxx xx xxxxxxxxx); karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine alates 13.09.2019, kahtlustatavana kinni peetud 11.09.2019 Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Raido Pilv

§ 113

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Raido Pilvele vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 11.09.2019.a. Raido Pilvele kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Raido Pilvelt riigi tuludesse menetluskuludena: sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 576 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 8094 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1077,80 eurot s.o kokku 11207,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 11207,80 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 933,98 eurot tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700001415 ning selgituse „Raido Pilv, otsus nr 1-20-536, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raido Pilvelt kannatanu H.Je kasuks kannatanu lepingulisele esindajale vandeadvokaat Margo Normannile makstud tasuda õigusabi osutamise eest kokku summas 2400 eurot, eelmärgitud summa kanda vastavalt kannatanu taotlusele N.Ki pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx AS-s, tasumistähtaeg 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: 3.
4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada sinist värvi sall (pakend nr 1), heledam kirju riidetükk (pakend nr 2), üks paar pruunikat värvi sandaale (pakend nr 3), määrdunud kirju riie (pakend nr 4), riidetükk (pakend nr 6), valge siniste triipudega särk (pakend nr 7), heledad püksid (pakend nr 8), heledad aluspüksid (pakend nr 9), beežikas rinnahoidja (pakend nr 10), valged sokid (pakend nr 11), suitsukoni (pakend nr 1), suitsupaber kirjaga Winston (pakend nr 1), kivi (pakend nr 1), riidetükk (pakend nr 1), 17 DNA proovi (pakend nr 2), 5 tolmuimejaga kogutud kiuproovi (pakend nr 2), 2 juuksekarva autosalongist (pakend nr 2), pinnase proov auto esistange alt (pakend nr 2) 2 pinnaseproovi auto põhjakattelt (pakend nr 2), rohelist värvi ruudulise mustriga tekk (pakend nr 2), nööp (pakend nr 3), linoleumi tükk (pakend nr 3), 2 veepudelit (pakend nr 4). 3.
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 4 CD-plaati turvakaamera salvestistega.
6. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu, kannatanute ja tunnistajate elukohti ning kannatanute ja tunnistajate nimed ja muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
7. veebruaril 2021.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. Süüdistuse sisu Raido Pilve süüdistatakse selles, et tema 27.08.2019 kella 16:00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxx talu elumajas pani toime tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale Ü.Rile, keda kägistas viimasel kaelas olnud salliga kuni Ü.R suri. Ü.Ri surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest. Seejärel mähkis Raido Pilv Ü.Ri surnukeha riide sisse ja toimetas temale kuuluva sõiduautoga Ford Mondeo reg.märgiga XXX XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx külas A xxxxxxxxxx-xxxxxxx kinnistul A järve äärde, kus kuriteo varjamiseks lükkas riidesse mähitud Ü.Ri surnukeha ja viimasele kuuluva seljakoti koos seal olnud isiklike esemete ja toiduainetega koos raskuseks pandud kiviga vette. Teise inimese tapmisega pani Raido Pilv toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning taotles Raido Pilv süüdi tunnistada

§ 113lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 11 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.09.2019. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista kriminaalmenetluse kulud kokku summas 11207,80 eurot. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Raido Pilv, et ta tunnistab end temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid ta ei põhjustanud Ü.Ri surma tahtlikult ega ettekavatsetult (KoTo, kd 1, tl 110, kd 2, tl 123). Süüdistatava kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistatavale

§ 113

lg 1 järgi esitatud süüdistus tuleb ümberkvalifitseerida

§ 115

järgi või alternatiivselt

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi.

3 Kannatanu esindaja avaldas kohtuistungil, et prokuröri poolt esitatud teoversiooni saab jaatada ja tõendeid kogumis hinnates on Raido Pilvele esitatud süüdistus põhjendatud. Kannatanu esindaja taotles süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista menetluskulud summas 2400 eurot.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Esmalt hindab kohus esitatud tõendeid (3.1.), seejärel võtab seisukoha teo kvalifikatsioonis (3.2.) 3.
2. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus Ü.Ri surnukeha leidmise asjaoludes
3. septembril 2019.a. kella 20.35 paiku ning samuti surnukehal tuvastatud vigastustes. Tunnistaja M.K on kohtuistungil rääkinud, et 09.09.2019.a. kella kaheksa-üheksa paiku jalutas ta koos õe ja elukaaslasega xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx järve ääres ning nad leidsid järvest surnukeha, seejärel helistasid nad Päästeametisse (KoTo, kd 1, tl 128-129). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 10.09.2019 (KoTo, kd 1, tl 157-165) ja asitõendi vaatlusprotokolliga 18.09.2019 (KoTo, kd 2, tl 1-10) on tõendatud, et 09.09.2019 kell 20.35 leiti xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx-xxxxxxx kinnistul asuvast järvest kõhuli asendis, seljataha seotud kätega ja vägivalla tundemärkidega naisterahva surnukeha ja sinist värvi kott, kus olid toiduained, Ü.Ri ID-kaart ning tema isiklikud asjad. Kotti oli lisatud raskuseks kivi. 10.09.2019 koostatud laiba vaatlusprotokollist (KoTo, kd 1, tl 166-170) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on Ü.Ri laip. Laiba kaelas on sinakat värvi sall, mille pind on määrdunud. Tähelepanu väärne on, et eelmärgitud sall ning salli all olev kaelakett on tihedalt ümber laiba kaela (vt. Fotod 2, 3). Laip on üleni riietatud ning ülakeha on mähitud määrdunud kirjut värvi riide sisse, laiba käed on riidetükiga seotud selja taha. 01.11.2019 koostatud ekspertiisiaktist (surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis) nr 19ELÕS0032/247 (KoTo, kd 1, tl 172-183) nähtub esmalt, et ekspertiisiks esitati: surnukeha, kiirabikaardi väljaprint, 4 fotot sündmuskohalt ja kahtlustatava ülekuulamise protokoll. Ekspertiisiaktis sisaldub eksperdi uuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus ning eksperdiarvamus. Surnukeha välisvaatlusel surnult äravõetud ja menetlejale üleantud esemetena on m.h nimetatud kaela ümber libiseva linguna paiknev helesinine puuvillane peapael ning kaela ümber kollasest metallist kaelakett. Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati Ü.Ri surnukehal järgmised kehavigastused: keeleluu murd paremal, kilpkõhre mõlema ülemise sarve murd, täpp verevalumid kõripealse hingetoru ja peabronhide limaskestal, torkehaav parema reie sisepinnal. Võimalik, et Ü.Ril tuvastatud keeleluu murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid võivad olla tekkinud 27.08.2019 aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel või linguga kägistamisel. Parema reie torkehaav on tõenäoliselt tekkinud surnukeha veest väljavõtmise käigus. Surnukeha kaugelearenenud roiskumise tõttu ei ole võimalik tekitatud vigastuste elupuhusust/surmajärgsust kinnitada ega välistada. Ü.Ri võimalik surma põhjus on mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel ja/või linguga kägistamisel. Ü.Ri surma aega ei ole võimalik täpselt määrata, kuid on võimalik, et surm saabus 27.08.
4. Võitlusele ja enesekaitsele viitavaid jälgi ei olnud võimalik tuvastada. 4 Kriminaalasjas on esitatud Raido Pilvele

§ 113

lg 1 järgi süüdistus, milles süüdistatakse Raido Pilve Ü.Ri tahtlikus tapmises 27.08.2019.a. kella 16.00 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxx xxxx elumajas. Kohus märgib, et kuigi kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et kannatanu Ü.Ri surma on põhjustanud süüdistatava Raido Pilve tegu, on siiski vaidlusalune konkreetne tegu, milline on kannatanu surma põhjustanud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha eelmärgitud asjaolus, hinnates tõendeid, mis puudutavad nii Ü.Ri kui ka Raido Pilve tegevusi 27.08.

1. Kannatanu H.J andis kohtuistungil ütlusi (KoTo, kd 1, tl 113-118), et Ü.R oli tema tütar.
2. augustil 2019 läks Ü.R bussiga Msse hambaarsti juurde kella 14.15-ks. Kannatanu H.J on rääkinud, et temale teadaolevalt pidi Ü.R pärast hambaravil käimist veel poest läbi käima ning kell 15.15 väljuva bussiga koju tulema. Ü.R helistas H.Jele Mst pärast hamba väljatõmbamist kahel korral, esimese kõnes andis teada, et temaga on kõik korras ja jõuab poest läbi käia ning teist korda helistas Ü.R, olles poes. Ü.R pidi koju jõudma kella 16.30 paiku, kuid koju ta enam ei tulnud ja tema asukoha kohta ei saadud mingeid teateid, kuna tema telefon oli väljalülitatud. Kannatanu andis oma tütre kadumisest teada Ü.Ri õemehele xxxxxxxx , kes sõitis veel sama päeva õhtul Msse Ü.Ri otsima. Kuivõrd Ü.Ri asukoha kohta selgust ei saadud, siis H.Je lähedased teavitasid Ü.Ri kadumisest politseid. Oma tütrega juhtunu kohta sai kannatanu H.J teate alles
3. septembril
4. Kannatanu H.Je ütlustest nähtuvad asjaolud, Ü.Ri viibimise kohta 27.08.2020.a. s riimuvad tunnistaja T.Ke ütlustega. Lisaks on tunnistaja T.K rääkinud, et ta soovis 27.08.2020 Ü.Riga ühendust saada telefoni teel, kuid Ü.Ri telefon oli välja lülitatud. Mingil hetkel, kui ta saatis Ü.Rile telefoni teel sõnumi, siis sai ta vastuseks sõnumi „TA“. T. K mobiiltelefoni kuvatõmmisest nähtub, et T. K on saatnud Ü.Ri telefonile
5. augustil 2020 kell 18:28 järgneva sõnumi: „Tsau“ ning on saanud Ü.Ri telefonilt kell 19.06 vastuseks sõnumi: „TA“ (KoTo, kd 2, tl 73). Kannatanu H.Je ütlused oma tütrega toimunud telefonivestluste kohta 27.08.2019.a. riimuvad 10.09.2019 koostatud sideettevõttelt saadud andmete protokollist (KoTo, kd 2 tl 14-17) nähtuvate asjaoludega selles, et Ü.R on
6. augustil 2019 suhelnud oma ema H.Jega telefoni teel kella 14.44 ja 14.49 ajal. Ü.Ri asukoht suhtluse ajal oli Viljandi maakond, Viljandi vald, M. Ü.Ri viibimist samal päeval Ms kaupluses Konsum kinnitavad ka asitõend - M kaupluse Konsum salvestis CDplaadil ja salvestise vaatlusprotokoll 22.10.2019 (KoTo, kd 2, tl 7-11), millega on tõendatud, et 27.08.2019 kella 14.52 – 14.53 paiku viibis Ü.R Viljandi TÜ M Konsumi kaupluses ja sooritas ostusid. Tunnistaja T.Pe ütlustega (KoTo, kd 1, tl 123-125) on tõendatud, et ta töötab bussijuhina ja 27.08.2019 teostas reisijatevedu. Buss, milles reisis Ü.R, väljus Mst kella 15.15 paiku. Tunnistaja T.Pe kinnitusel väljus Ü.R bussist xxxxxxxx bussipeatuses umbes kella 15.37 paiku ning seejärel suundus mäest alla oma kodu poole. Tunnistaja T.Pe ütluste kohaselt oli Ü.R bussist väljudes heas tujus. Tunnistaja R.P on kohtuistungil rääkinud (KoTo, kd 1, tl 125-129), et ta elab xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx talus ning K. bussipeatus adsub tema talust 250-300 meetri kaugusel. Viibides oma talu territooriumil nägi tunnistaja, kuidas Ü.R väljus K. bussipeatuses bussist ja liikus jalgsi mööda teed oma kodu suunas. Tunnistaja on kirjeldanud, et hetkel, kui Ü.R oli möödumas xxxxxxx talu lähedal olevast talust, kohtus ta ühe meesterahvaga, kes tuli sellest talust välja ja ajas Ü.Riga juttu, ning seejärel suundusid nad sõbralikult xxxxxxxx talu lähedalolevasse tallu. 5 Sideettevõttelt saadud andmete protokoll (KoTo, kd 2, tl 14-17) annab teavet selle kohta, et süüdistatav Raido Pilv kasutas 27.08.2019 telefoninumbrit xxxxxxxx mobiiltelefonis Samsung SGH-X
7. Kõneeristuse andmetel on Raido Pilve telefoninumber ajavahemikus kella 15.35 kuni 16.40 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Kärstna tugijaama levipiirkonnas. Sealjuures tl 25 olev õiend ning Kärstna mõisa kaamerate salvestis kinnitab Raido Pilve viibimist 27.08.2019 kella 15.30 ajal Viljandi vallas, Kärstna külas asuvas Kärstna mõisas. Sideettevõttelt saadud protokolli kohaselt viibis Raido Pilv 27.08.2019 kella 16.40 paiku Kärstna tugijaama levipiirkonnas, kuhu jääb A talu. Politseiametnik J.K tunnistajana antud ütluste kohaselt (KoTo, kd 1, tl 129-131) teatati 27.08.2020 politseile Ü.Ri kadumisest. Kuna Ü.Ri nähti viimati ühe vana talukoha juures vestlemas pikemat kasvu noormehega, siis talu nime järgi omanikke otsides selgus, et selleks noormeheks osutus Raido Pilv. Tunnistaja J. K helistas Raido Pilvele, kes kinnitas Ü.Riga kohtumist oma talu juurde viival teel ja temaga jutuajamist, kuid Raido Pilve kinnitusel olevat Ü.R pärast vestlust tema juurest lahkunud, suundudes oma kodu poole. Tunnistaja ütlustel kinnitas R. Pilv ka nädal varem toimunud omavahelist kontakti Ü.Riga Facebooki teel, seoses sünnipäeva õnnitluse saatmisega. Kohtu hinnangul puudub kohtumenetluse pooltel selle üle vaidlus, et süüdistatav Raido Pilv on süüdistuses märgitud ajal ja kohas s.o
8. augustil 2019 kella 16.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx, A talus Ü.Riga kohtunud. Eelmärgitud asjaolus on ütlusi andnud süüdistatav Raido Pilv kohtuistungil (KoTo, kd 2, tl 961239). Süüdistatava ütlustest tuleneb, et A talu kuulub talle ja tema eksnaisele J.A.
9. augustil 2019 oli ta tulnud A tallu, et aega parajaks teha ja ta tuli sealt majadokumente võtma. Mingil hetkel oli tal vaja minna kuusehekki vaatama. Ta kõndis A tallu viiva tee otsa ning kohtus seal juhuslikult Ü.Riga, kes tuli xxxxxxxx poolt. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta tundis Ü.Ri juba kooliajast, kui nad õppisid xxxxxxx Põhikoolis ja olid ühtlasi kooli internaadis. Neil olid Ü.Riga algul sõbralikud suhted, kuid mingi hetk see olukord muutus, kui Ü.R hakkas talle kätt püksi ajama ning tahtis, et ka Raido Pilv talle nii teeks. Kui Raido Pilv keeldus Ü.Ri katsumast ja nutma hakkas, siis peksis ja küünistas Ü.R Raido Pilve ja nimetas teda halvaks sõbraks. Sel ajal oli Raido Pilv 8 või 9-aastane ja käis teises või kolmandas klassis ja Ü.R käis samal ajal kaheksandas või üheksandas klassis. Selline tegevus toimus ühe õppeaasta talveperioodi vältel mitmel korral ja lõppes siis, kui Ü.R läks internaadist ära. Pärast eelkirjeldatud sündmusi kohtus ta Ü.Riga alles 2019.a. suvel (s.o enne 27.08.2019), hakkasid omavahel suhtlema Facebookis, olid koguni Facebookis sõbrad (s.o Facebooki sõbralisti lisatud, vt kd 2, tl 106). Süüdistatav on ütlustes lähemalt kirjeldanud, kuidas nad 27.08.2019.a. kannatanu Ü.Riga A talu juurde viiva tee peal kohtusid ja esialgu rääkisid kannatanuga tühjast-tähjast ja seejärel kõndisid talu õuele ning jäid auto juurde seisma, misjärel Raido Pilv ütles Üle Ruusile, et läheb tuppa. Kohtumisest Ü.Riga oli Raido Pilv ärevil ja soovis rahuneda. Kuigi ta Ü.Ri tuppa ei kutsunud, sisenes Ü.R järsku tuppa. R. Pilv ärritus ja ütles Ü.Rile, et mäletab, mis juhtus internaadis ja et Ü.R rikkus tema lapsepõlve ära, seejärel hakkas Raido Pilv nutma. Raido Pilvele tundus, et Ü.R oli üleolev, kuna ütles R. Pilvele, et mis sa ulud, ise olid süüdi, sa olid halb sõber. Nad vaidlesid Ü.Riga edasi. Raido Pilv tahtis kööki minna, kuid Ü.R rabas tema paremast käest ja lõi teda vastu kaela või näkku. Raido Pilv on rääkinud, et seejärel läks tal kõik häguseks. Tekkis rüselus, mis seisnes selles, et ta võttis Ü.Ri nupuvõttesse ja heitis üle puusa nii, et selle võtte tagajärjel Ü.R kukkus kõhuli köögi põrandale maha, tema suust purskus verd ja ta korises. Järgnevalt sidus Raido Pilv Ü.Rile rätiku ümber kaela, mis Ü.Ril kaasas oli ja pani rätiku vahele pulga. Miks ta niimoodi käitus, 6 ei osanud Raido Pilv selgitada. Pärast pulga rätiku vahele panemist jäi rätik pingule. Seejärel väljus ta toast ja püüdis rahuneda. Kui ta tuppa tagasi tuli ja Ü.Ri pulssi katsus, sai aru, et Ü.R on surnud. Järgnevalt on Raido Pilv kirjeldanud, et kõigepealt mõtles politseisse helistada, siis aga mõtles ümber ja otsustas Ü.Ri surnukeha ära peita. Ta eemaldas pulga salli vahelt ning köögipõrandale valgunud vere pühkis kaltsuga ära. Enne Ü.Ri surnukeha auto juurde toimetamist, sidus R. Pilv surnukehal käed riideribaga kinni ning auto juures mässis surnukeha riide sisse ja pani Ü.Ri surnukeha auto pagasnikusse ning sinna peale pani OSB plaadi. Ta sõitis mööda xxxxxx xxxxxx, kuid see ei olnud Ü.Ri surnukeha peitmiseks sobiv koht. Seejärel sõitis ta xxxxxxxxx järve juurde, kus tõstis Ü.Ri surnukeha auto pealt maha ja veeretas järve, lisaks viskas järve ka kõik Ü.Ri asjad koos kilekotiga, olles eelnevalt kotti pannud kivi, et kott põhja vajuks. Järve äärest tagasi tulles viskas R. Pilv autoaknast välja 2 plastikpudelit ja kohvipaki. Ta võttis need esemed Ü.Ri kotist välja, muidu ei oleks kott põhja vajunud. Ü.Rile kuuluva telefoni lülitas R. Pilv korraks järve ääres sisse, ilmus mingi sõnum, millele ta vastas sõnumiga „Tsau“ ja siis viskas telefoni järve. Seejärel sõitis ta xxxxxxxxja sai vennaga tanklas kokku. Pärast vennaga kohtumist läks koju. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et tema tegevus põhjustas Ü.Ri surma - ta oli Ü.Ri tapnud, kuid see ei olnud tahtlik ega ettekavatsetud (KoTo, kd 2, tl 123). KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKKo nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohus ei tuvastanud süüdistatava ütlustes vastuolusid neis asjaoludes, millistes süüdistatav kirjeldab sündmusi, mis on seotud kannatanu Ü.Riga ja toimusid enne kannatanuga kohtumist A talus 27.08.2019.a. Raido Pilve ristküsitlusel antud ütlustest selgub, et tema kooliajal, kui ta oli 8 kuni 9-aastane ja Ü.R käis samal ajal 8-ndas klassis, toimus Ü.Ri poolt Raido Pilve suhtes koolikiusamine (s.h ka seksuaalne ahistamine). Prokurör asus seisukohale, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas süüdistatava poolt kirjeldatud seksuaalse ahistamise juhtumid ka reaalselt toimusid, kuna selle kohta on ainult süüdistatava ütlused. Sealjuures viitab prokurör Raido Pilve klassijuhataja ja Ü.Ri endise õpetaja P.Mi tunnistajana antud ütlustele, kelle ütlustest nähtub, et temani ei jõudnud infot selle kohta, et Raido Pilv oleks koolis olnud kuidagi tagakiusatud. Tunnistaja P.Mi ütlused iseloomustavad oma endisi õpilasi - s.h nii Ü.Ri kui ka Raido Pilve vaiksete ja tagasihoidlike õpilastena, kes tulid koolis õpingutega toime (KoTo, kd 1, tl 131-134). Prokurör leidis, et eelviidatud seksuaalse ahistamise juhtumid ei ole usaldusväärselt tõendatud, kuna selle kohta on esitatud ainsa tõendina süüdistatava ütlused. Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul süüdistatava ütlused tema kiusamise ja seksuaalse ahistamise asjaoludes vastuolusid ei sisalda, ka ei ole need vastuolus tunnistaja P.Mi ütlustega, sest tunnistaja ütlused puudutavad ajavahemikku, kui Raido Pilv käis koolis
10. klassist kuni
11. klassini, samas kui süüdistatava ütlustest nähtuv kiusamine ja ahistamine toimus tunduvalt varasemal ajal, siis kui Raido Pilv oli 8 kuni 9-aastane. Kohtu hinnangul on Raido Pilve ütlused temaga toimunud koolikiusamises (s.h ka seksuaalses ahistamises) usaldusväärsed. Järgnevalt osundab kohus asjaolule, et süüdistataval puudusid kannatanu Ü.Riga kokkupuuted umbes 20 aasta vältel pärast seda, kui Ü.R oli kooliinternaadist lahkunud kuni nende uute 7 kohtumisteni 2019.a. suvel. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt on ta enne süüdistuses toodud kuupäeva (s.o 27.08.2019) Ü.Riga kohtunud viimatimärgitu elukohas, kuna soovis rääkida kooli ajal asetleidnud sündmustest. See kohtumine leidis aset 2019.a. suvel. Ka kannatanu H.J kinnitas oma ütlustes tema koduõuel Raido Pilve ja Ü.Ri kohtumise toimumist, ning H.Je sõnul olevat Raido Pilv tema tütrelt pärinud, et kuidas tal läheb. Samuti loeb kohus Raido Pilve ütlustega tõendatuks asjaolu, et pärast eelmärgitud kohtumist Ü.Riga olevat nad teineteist Facebooki sõbralisti lisanud ning omavahel interneti keskkonnas Messenger vestelnud, eelmärgitu haakub ka tunnistaja J.K ütlustega. Tunnistaja J. ütlustest nähtuvalt oli Raido Pilv talle avaldanud Ü.Riga toimunud omavahelisi kontakte Facebooki teel seoses sünnipäeva õnnitluse saatmisega (KoTo, kd 1, tl 129-131). Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
14. mai
15. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et süüdistatava Raido Pilve kohtuistungil antud ütlustes esineb vastuolusid tema poolt kohtueelses menetlus antud ütlustega, eelkõige mis puudutavad 27.08.2019.a. A talus toimunud sündmusi. Kohus on seisukohal, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused on antud sooviga näidata oma teopanust oluliselt väiksemana tegelikkusest. Lähtudes asjaolust, et süüdistatava ütlustes esineb vastuolusid, saab kohtu hinnangul süüdistatava ütlusi arvestada üksnes selles osas, millises need riimuvad teiste tõenditega. Kohtuistungil antud ütlustes väitis süüdistatav, et kohtumisel Ü.Riga A talu elamus 27.08.2019 tekkinud vaidluse käigus lõi Ü.R teda rusikaga ja löök tabas teda näkku või vastu kaela. Kohtuistungil ilmnes vastuolu süüdistatava kohtueelses menetluses 11.09.2019.a. antud ütluste ja kohtuistungil antud ütluste vahel asjaolus, kas Ü.Ri löök ka tegelikult teda tabas, kuna eeluurimisel antud ütluste kohaselt R. Pilv ei mäletanud, et Ü.Ri löök oleks teda tabanud. Pärast kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamist (kd 2, tl 114), ei suutnud süüdistatav kohtuistungil mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt põhjendada ütluste muutmist (kd 2, tl 100, 114, 121). Süüdistatava ütlustes ilmnenud vastuolu tõttu jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed asjaolus, mille kohaselt Ü.Ri rusikalöök tabas süüdistatavat näkku või vastu kaela. Kohtule jääb süüdistatava ütlustest arusaamatuks asjaolu, et miks pidi Ü.R vaidluse käigus süüdistatavaga suhtes käituma selliselt, et lõi süüdistatavat rusikaga näkku või vastu kaela. Süüdistatav ei ole oma ütlustes tema ja Ü.Ri vahelise vaidluse sisu täpsemalt avanud. Kohtu hinnangul puudub süüdistatava ütlustes eluline usutavus Ü.Ri poolt löögi sooritamise 8 asjaoludes, kuna rusikaga näkku või vastu kaela löömine endisele koolikaaslasele, keda on Facebookis sõbrana määratletud ja sünnipäeval õnnitletud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Siinjuures väärib märkimist, et kuigi Raido Pilve ja Ü.Ri füüsilist kontakti tõendab DNA ekspertiis (KoTo, kd 1, tl 184-196), mille kohaselt Ü.Ri paremalt kesksõrmelt ja paremalt nimetissõrmelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada Raido Pilvelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Siiski eelmärgitud tõend ei kinnita kohtu hinnangul kannatanu Ü.Ri poolt süüdistatava löömist rusikaga, kuna rusikaga löömise asetleidmisel ei oleks jäänud bioloogilist materjali kannatanu küünte alla, kuna sellisel juhul on sõrmed surutud kokku (n.ö rusikasse). Kohus leiab, et süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sattumine kannatanu parema käe sõrmede küünte alla on seletatav süüdistatava ütlustega, millest nähtuvalt kannatanu Ü.R A talus süüdistatavaga tekkinud sõnavahetuse käigus haaras süüdistataval paremast käest. Raido Pilv, vastates kannatanu esindaja küsimusele, väitis kohtus, et ta ei kägistanud Ü.Ri. Kohtuistungil avaldati

§ 289

lg 1 alusel kannatanu esindaja ja kaitsja taotlusel Raido Pilve kohtueelsel menetlusel antud ütlused kahtlustatavana ülekuulamise protokollist 11.09.2019 (II kd tl 106, kokku 28 lauset) järgnevas: „Olime majas köögi ja toavahelisel alal, Ü oli ärritunud. Mina liikusin temast eemale köögi poole, olin seljaga Ü poole. Ü rabas mult paremast käest, ma tõmbasin ennast lahti, siis Ü lõi mind minu poole. Kas sai ka pihta, ei mäleta. Kogu see situatsioon oli kiire ja oli selline mõlemapoolne kähmlemine. Üks hetk võtsin ta haardesse, nagu käsivarrega kõrist kinni, siis viskasin selle haardega ta üle enda pikali põrandale. Kui Ü oli pikali maas, siis nägin, et tal on näo juures verine ja ta korises. Ka põrand oli verine. Kaltsuga tõmbasin vere kokku. Verd oli nii palju, et sai lapiga pühkida. Ma sain aru, et olen Üle tekitanud vigastusi, mille tagajärjel ta võib surra. Siis võtsin Ü pearäti ja sidusin talle kaela ümber ja kägistasin sellega tema kõri. Ma ei mäleta. Kaua ma kägistasin, aga siis, kui Ü enam ei korisenud ja keha muutus lõdvemaks, siis lõpetasin. See toimus üldse väga lühikese aja jooksul, arvan, et alla minuti. Ma ei tea, kas Ü suri selle heite või kägistamise pärast. Sain aru, et Ü oli surnud. Võtsin samast toast mingi suurema riide küljest siilu ja panin selle siilu Ü näole. Tegin seda sellepärast, et Ü ninast või suust tuli verd. See riie oli heledam ja selle peal olid lilled. Siis ma lohistasin Ü keha oma auto juurde. Lisan, et enne toas sidusin Ü käed selja taha kinni. Tegin seda sellepärast, et oleks võimalik teda paremini tõsta. Auto juures keerasin Ü selle sama lillelise riide sisse. Ma ei oskagi seda öelda, et miks ma seda tegin. Panin ta selle riide sisse, tõstsin laiba auto pagasiruumi, tööriistad panin salongi. Kui Ü keha oli pagasiruumis, siis panin sinna peale ühe OSB plaadi, et näha ei oleks.“. Pärast kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohtuistungil avaldamist, selgitas süüdistatav, et ta ei ole uurijale rääkinud Ü.Ri kägistamisest (kd 2, tl 122). Kohus leiab, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused asjaolus, et ta ei ole Ü.Ri kägistanud, ei ole usaldusväärsed, kuna süüdistatav ei ole mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt põhjendanud ütluste muutmist. Seetõttu tuleb süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole Ü.Ri kägistanud tõendikogumist välja jätta. Kohus loeb tõendatuks järgnevad asjaolud: Süüdistatava R. Pilve ja tunnistajate T.Pe ning R. P ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Raido Pilv kohtus 27.08.2019.a. umbes kella 16.00 paiku Ü.Riga teel, mis viib A tallu, seejärel nad Ü.Riga rääkisid, kuid vestluse sisu ei ole tuvastamist leidnud. Süüdistatava ütluste pinnalt on tõendatud, et pärast vestlust Ü.Riga kõndisid nad A talu õuele. Raido Pilv sisenes talu elumajja, kuna kohtumisest Ü.Riga oli ärevil ja soovis rahuneda. Kuigi ta Ü.Ri tuppa ei kutsunud, sisenes Ü.R järsku tuppa. R. Pilv ärritus ja ütles Ü.Rile, et mäletab, mis juhtus internaadis ja et Ü.R rikkus tema lapsepõlve ära, seejärel hakkas Raido Pilv nutma. Seepeale vastas Ü.R R. Pilvele, et mis sa 9 ulud, ise olid süüdi, sa olid halb sõber. Nad vaidlesid Ü.Riga edasi. Raido Pilv tahtis kööki minna, kuid Ü.R rabas tema paremast käest. Järgnevalt tungis süüdistatav Ü.Rile kallale, tekkis rüselus, mis seisnes selles, et ta haaras Ü.Ri nupuvõttesse ja heitis Ü.Ri üle puusa. Ta võttis Ü.Ri haardesse selliselt, et hoidis teda käega (küünarnuki piirkonnas) kaelast. Kõik toimus kiiresti ja kannatanu kukkus selle võtte tagajärjel kõhuli maha, tal purskus suust verd ja ta korises. M Konsumi turvakaamera salvestiselt nähtub, et kannatanul Ü.Ril on sinine sall, mis asub sel hetkel kannatanul peas. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et pärast Ü.Rile nupuvõtte sooritamist, kukkus kannatanu põrandale ning seejärel sidus süüdistatav kannatanule rätiku ümber kaela ja pani rätiku vahele pulga. Pärast pulga rätiku vahele panemist jäi rätik Ü.Ri kaelas pingule. 01.11.2019 koostatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et Ü.Ri surnukehal tuvastati kaela ümber libiseva linguna paiknev helesinine puuvillane peapael (KoTo, kd 1, tl 172). Laiba vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Ü.Ri laiba kaelas olev sinakat värvi sall ning salli all olev kaelakett on tihedalt ümber laiba kaela. Ekspertiisiaktis nr 19E-LÕS0032/247 (KoTo, kd 1, tl 177) sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub Ü.Ril tuvastatud kehavigastused keeleluu murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid võivad olla tekkinud 27.08.2019 aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel või linguga kägistamisel. Ü.Ri surma võimalik põhjus on mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel ja/või linguga kägistamisel. Ekspert peab võimalikuks, et Ü.Ri surm saabus 27.08.

1. Ekspert on selgitanud, et Ü.Ri surnukehal tuvastatud keeleluu parempoolne murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid võivad olla tekkinud kahtlustatava poolt kirjeldatud ajal ja viisil – 27.08.2019 aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest käega/kätega (nt haardesse võetuna küünarvarrega) kägistamisel ja/või linguga (nt kannatanu peapaelaga) kägistamisel (KoTo, kd 1, tl 176). Seega eksperdiarvamusest tuleneb, et Ü.Ri surma võimalikuks põhjuseks on alternatiivselt, kas: 1) mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest käega/kätega ja linguga kägistamisel või 2) mehaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest linguga kägistamisel. Kohus leiab eelmärgitud tõenditega (m.h süüdistatava ütlused, ekspertiisiaktis nr 19ELÕS0032/247 eksperdiarvamus, laiba vaatlusprotokoll) kogumis on tõendamist leidnud, et Ü.Ri surm saabus mehaanilise lämbuse tulemusena, mille põhjustas oma tegevusega süüdistatav, kes kägistas Ü.Ri kaelaseotud salliga (e. peapaelaga), sealjuures kasutades salli linguna. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et ta oleks kannatanut käega kaelast pigistanud, vaid vastupidi, süüdistatava ütlustes kirjeldatud nupuvõtte (s.o kannatanu haardesse võtmise küünarvarrega ja tema heitmise üle puusa) sooritas süüdistatav Ü.Rile automaatselt ja kiiresti, kuna seda võtet on süüdistatav oma ütlustel turvatöös korduvalt kasutanud (KoTo, kd 2, tl 100). Seega on ebatõenäoline, et Ü.Ri surma põhjustas süüdistatav kannatanu kägistamisest käega. Kohtu hinnangul on loogiline arvata, et turvatöös omandatud nupuvõtte sooritamise eesmärgiks on vastase ajutine võitlusvõimetuks muutmine, mitte aga tapmine, samas kui mehaaniline lämbus tekib pikemaajalisema (s.o kuni mõneminutilise) kaelaorganite pigistuse tulemusena näiteks linguga kägistamisel ning linguna kasutati antud juhul kannatanule tihedalt ümber kaela seotud salli (peapaela). Kohtuarstiteaduslikus kirjanduses on väljatoodud, et lämbuse (asfüksia) korral südameseiskus tekib tavaliselt, kui lämbus (asfüksia) on kestnud 5-8 minutit. Kägistamisel linguga pingutatakse ling ümber kaela mitte keharaskuse, vaid käte abil või muul viisil. Ling seotakse kõvasti ümber kaela sõlme. Vahel kasutatakse lingu pingutamiseks mingit eset (puupulka, haamrivart, 10 kruvikeerajat jms), keerutades sellega lingu kõvemini ümber kaela (vt. Delia Lepik, Jana Tuusov. Kohtuarstiteadus. Tallinn 2007, lk 149, lk 156). Kohtuistungil uuritud tõenditega (ekspertiisiaktis nr 19E-LÕS0032/247 sisalduva eksperdiarvamusega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga 10.09.2019, laiba vaatlusprotokolliga 10.09.2019 ja kohtuistungil antud süüdistatava ütlustega) loeb kohus tõendatuks, et Ü.Ril tuvastatud kehavigastused (s.h keeleluu murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid) tekitas süüdistatav Raido Pilv Ü.Rile 27.08.2019.a. aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest Ü.Ril kaelas olnud salli linguna kasutades ning eeltoodud viisil põhjustas ka Ü.Ri surma (kannatanul kaelaorganeid pigistades linguga – s.o salli linguna kasutades). Asjaolu, et Ü.Rile kaela seotud sall on olnud pingul tõendab ka ekspertiisiaktis toodud surnukeha vaatlusega tuvastatud kaelapiirkonnas pärisnahal osaliselt sedastatav kaelaketi musta värvusega muster. Samuti riimuvad süüdistatava ütlused kannatanule salli kaela sidumise ajas ja eksperdiarvamuses märgitud Ü.Ri surma saabumise ajas s.o 27.08.
2. Samuti väärivad käsitlemist tõendid, millest nähtuvad süüdistatava tegevused pärast Ü.Ri surma põhjustamist. Süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et pärast seda, kui ta märkas, et kannatanu Ü.R on pärast nupuvõtte sooritamist kukkunud põrandale, tema suust tuli verd ja ta korises, siis ei kutsunud süüdistatav kannatanu abistamiseks välja kiirabi ega ka politseid toimunud sündmuse asjaolude selgitamiseks. Kannatanu vere põrandale valgumist tõendab lisaks Raido Pilve ütlustele ka läbiotsimisprotokoll (KoTo, kd 2, tl 35), mille kohaselt A talu köögi põrandalt linoleumi alt leiti veresarnane määrdumine. Raido Pilve ütlustega on tõendatud, et ta pühkis põrandalt kannatanu vere ära ning pärast seda, kui ta veendus, et Ü.R on surnud, asus ta Ü.Ri surnukeha peitma. Raido Pilv mähkis kannatanu surnukeha riide sisse ja tõstis selle auto pagasnikusse. Ta on ütlustes kirjeldanud, kuidas ta tükk aega mõistatas, kuhu Ü.Ri surnukeha viia. Ta kaalus Ü.Ri surnukeha peitmiseks ühte lähedal olevat järve, metsa ning xxxxx talu ning lõpuks turgatas pähe üks metsajärv – xxxxxxxx järv (KoTo, kd 2, tl 104). Sideettevõttelt saadud andmete protokollist 10.09.2019 nähtub, et 27.08.2019.a. kella 17.30 ja 18.10 vahel on Raido Pilv viibinud xxxxxxxxx Mõisaküla tugijaama levipiirkonnas, antud levipiirkonda jääb xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx A xxxxxxx järv, millest leiti Ü.Ri laip (KoTo, kd 2, tl 16). Raido Pilve teekonda xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx asuast A talust kuni xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx-xxxxxxx kinnistul A järveni sõiduautoga Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX, mille pakiruumis oli Ü.Ri surnukeha, kinnitavad lisaks R. Pilve ütlustele, kriminaalasja asitõendid: Karksi-Nuia Alexela tankla turvakaamera salvestis ja õiend (KoTo, kd 2, tl 18-20), Abja-Paluoja linna kaamera salvestis ja õiend (KoTo, kd 2, tl 21-24) ning uurimiseksperimendi protokoll 18.09.
3. Järve äärde jõudes tõstis Raido Pilv Ü.Ri surnukeha autost välja ja veeretas järve, samuti viskas järve kõik Ü.Riga kaasas olnud asjad. Ü.Ri kotist võttis eelnevalt välja 2 veepudelit ja kohvipaki, mille viskas autoaknast välja. Eelmärgitu riimub 13.09.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo, kd 171-174) nähtuvate asjaoludega, mille kohaselt xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xx xxxxxxx-xxxxxxx kinnistuid läbiva teelt ja teeäärest leiti kaks 0,5 l Saaremaa Vesi pudelit. Ühes pudelitest oli pooles osas läbipaistev vedelik ja teine leitud pudel oli tühi. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et kella 18:20 ja 18:30 vahel on Raido Pilv liikunud tagasi Karksi-Nuia tugijaama levipiirkonda ning süüdistatava ja tunnistaja R.A ütlustega (KoTo, kd 2, tl 74-76) on tõendatud, nad kohtusid 27.08.2019.a. kella 18.42 paiku Karksis Euro Oili tanklas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Raido Pilv tankla juures oma sõiduautoga Ford Mondeo. Raido Pilv oli tunnistajale rääkinud, et oli samal päeval sõitnud xxxxxx kanti ning käinud oma talu juures ja T talu juures. 11 3.
4. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Raido Pilve teo kvalifikatsioonis. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus ja on tõendamist leidnud, et Raido Pilve tegu on tagajärjena põhjustanud Ü.Ri surma. Kuigi Raido Pilv on end kohtuistungi rakendamisel talle esitatud süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi süüdi tunnistanud ei saa süüdistatava positsiooni samastada täieliku süü omaksvõtuna, kuna Raido Pilv on järgneva menetluse käigus oma seisukohta täpsustanud sellisel viisil, et ta on küll Ü.Ri tapnud, kuid ei teinud seda tahtlikult.

§ 113

lg 1 järgi teo kvalifitseerimiseks aga on obligatoorselt nõutav süüdlase tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevahelise kausaalseose – suhtes (vt. Kurm -

. Kommenteeritud väljanne. 4. trükk, § 113 komm. 4.1.). Prokurör leidis, et R. Pilve tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113

lg 1 järgi, samas aga kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava tegu tuleks ümberkvalifitseerida

§ 115järgi s.o provotseeritud tapmisena.

Alternatiivselt taotles kaitsja Raido Pilvele esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi.

Seega kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kuidas Raido Pilve tegu kvalifitseerida. 3.2.1.

§ 115

(provotseeritud tapmine) sätestab vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Provotseeritud tapmine (

§ 115

) on tapmise kergem koosseis, mis prevaleerib tapmise põhikoosseisu (

§ 113

) ja mõrva (

§ 114) ees.

Privilegeerimise alus on siin eelkõige asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud, teda selleks provotseerinud. Seega

§ 115

koosseis kvalifitseerimiseks peavad olema täidetud järgnevad tingimused: esiteks, süüdlane viibis tapmise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis. Teiseks, erutusseisundi on esile kutsunud kannatanu vägivaldse käitumisega või solvamisega süüdlase enda või tema lähedase isiku suhtes. Kolmandaks, hingelise erutuse seisund tekkis süüdlasel äkki. Neljandaks, selles seisundis pannakse toime tapmine. Tegemist on emotsionaalse pinge seisundiga; see omakorda viib tegevusele, mis vähe allub teadvusele ja tahtele, ehkki süüdlane on süüdivusseisundis (vt. Sootak – Isikuvastased süüteod. Tln

1. lk 34). Õiguskirjanduses osundatakse sellelegi, et koosseisu seisukohalt peab isiku käitumine, kelle surm põhjustatakse, olema provokatiivne, kusjuures nõutav ei ole selle provokatsiooni ning sellele järgnenud afekti proportsionaalsus. Mõistagi ei ole see siiski täiesti piirideta suhestumine. Emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus – isiku käitumine saab ohvri eelnevat käitumist hinnates mõistetava(ma)ks, arusaadava(ma)ks. Tegemist peab olema seega õiglase raevuga ning sellel peab olema arusaadav põhjus, seega pole aktsepteeritav äärmiselt ülemäärane emotsionaalne reaktsioon. Viimane on aga omakorda hinnatav rakendatud vägivalla või solvamise või solvamise alusel. Vägivalla või solvamise olemust tuleb hinnata seega puhtalt objektiivsete kriteeriumite alusel – näiteks solvamise juures ei ole esmatähtis see, kuidas seda solvangut võttis teo toimepanija, vaid solvangu tegelik olemus ja kaal, kusjuures tähendus on ka ohvri ja teo toimepanija omavahelisel suhtel (vt. Randma - Juridica 2005/
2. Afekt kui hingelise erutuse seisund ja ajutine raske psüühikahäire). Järgnevalt analüüsib kohus kas kannatanu Ü.Ri käitumine Raido Pilve suhtes oli provokatiivne (s.o nii 27.08.2019.a. A talus süüdistatavaga toimunud kohtumisel kui ka sellele eelneval perioodil) ja kas kannatanu pani toime vägivallategusid süüdistatava suhtes ja/või solvas teda. 12 Õiguskirjanduses (Kurm –

. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 4. trükk, § 115 komm. 5-7) on käsitletud kannatanupoolset vägivalda või solvamist süüdlase suhtes ning osundatakse asjaolule, et kannatanupoolse vägivalla või solvamise mõju psüühikale peab olema vahetu. Kannatanupoolset rünnet ning erutusseisundi teket süüdlasel ja sellest tingitud tapmist lahutav ajavahemik ei ole üheselt määratletav, seda tuleb iga kord konkreetsetest tehioludest lähtuvalt hinnata, kuid oluline on kas kannatanu rünne ja tapmine oleks vaadeldavad ühtse ja katkematu elulise sündmusena. Vägivalla all tuleb mõista kehalist vägivalda, s.o õigusvastaseid tegusid, mis vastavad tapmise (

§ 113

), raske tervisekahjustuse (

§ 118

), kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) või

§-le 120 vastavat ähvardamist. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamine ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikus esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises. Kohus leiab, et 27.08.2019.a. ei esinenud süüdistatava ja kannatanu kohtumisel asjaolusid, millest võiks järeldada, et Ü.Ri käitumine oli provokatiivne süüdistatava suhtes. Tõsi, ei saa tähelepanuta jätta, et Raido Pilve ja Ü.Ri vahel oli vaidlus, mis lõpuks päädis süüdistatava ründega kannatanu suhtes (n.ö nupuvõtte sooritamisega kannatanule ja sellele järgneva kägistamisega). Kuid siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, ja mis on oluline, et sõnavahetuse algatajaks ei olnud kannatanu Ü.R, vaid oli Raido Pilv, kes nägi A talu elamusse tulnud Ü.Ri ning ärritus selle peale ning ütles, et ta mäletab, mis internaadis juhtus ja et Ü.R rikkus tema lapsepõlve ära. Seega antud juhul osutus verbaalselt ründavaks pooleks hoopiski süüdistatav ise. Seejärel hakkas R. Pilv nutma ning selline käitumine Raido Pilve, kui meesterahva poolt, võis tulla kannatanule mõnevõrra üllatusena ja mille peale reageeris Ü.R ütlusega, mis sa ulud, ise olid süüdi, sa olid halb sõber. Süüdistatav leidis, et selliselt käitudes oli Ü.R üleolev. Samas ei ole süüdistatav kohtuistungil aga väitnud, et sellise ütluse näol oli tegemist tema solvamisega. Kohus möönab, et nimetatud ütluses sisaldub väärtushinnang – halb sõber. Kas aga Ü.Ri ütlust saab arvestada solvamisena

§ 115

mõttes, selleks tuleb eelviidatud õiguskirjanduse seisukohti aluseks võttes hinnata solvangu tegelikku olemust ja kaalu. Riigikohtupraktika kohaselt

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (RKKK nr 3-1-1-10-13, p 8). Kohus ei tuvastanud Ü.Ri käitumises provokatsiooni tema poolt 27.08.2019.a. A talus süüdistatavale väljaöeldu pinnalt, kuna tegemist ei ole antud juhul pikka aega kestnud solvamise ega ka süstemaatilise (s.o korduva) solvamisega. Süüdistatav ja kaitsja püüdsid kohtuistungil seostada süüdistatava suhtes kooliajal toimunud koolikiusamise ja seksuaalse ahistamise juhtumit ning 27.08.2019.a. süüdistatava ning kannatanu poolt A talus väljaöeldut. Kohus süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega ei nõustu, leides, et siinjuures ei saa tähelepanuta jätta nende sündmuste vahelist ajavahemikku ja kannatanu käitumist pärast taaskohtumist süüdistatavaga 2019.a. suvel. Süüdistatava ütlustest on selgunud kannatanupoolne vägivaldne käitumine süüdistatava suhtes kooliajal (n.ö koolikiusamine) ja seksuaalne ahistamine süüdistatava suhtes – s.h löömine, küünistamine ja käperdamine. Kuid kohtu hinnangul ei saa eelpoolkirjeldatud tegevusi antud juhul lugeda tegevusteks, mis sisustavad kannatanu provokatiivset käitumist (vägivalda ja solvanguid)

§ 115

mõttes, kuna kirjeldatud teod toimusid ca 20 eest kannatanu ja süüdistatava kooliajal 13 ja vahepealsel ajal kuni 2019.a. suveni Ü.Ri ja Raido Pilve omavahelist suhtlust ei toimunud, seega ei saa käsitleda kannatanu käitumist kooliajal ja tema käitumist 20 aastat hiljem (27.08.2019) ühtse tervikteona. Vahepeal on kannatanu ja süüdistatava suhtluses olnud 20-aastane paus ning antud juhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava suhted olid pärast nende taaskohtumist 2019.a. suveperioodil head, mida tõendab kannatanu ja süüdistatava suhtlus Facebookis, kus on kannatanu ja süüdistatav määratlenud teineteist sõpradena, edastanud sünnipäeva õnnitluse, korduvalt omavahel vestelnud, s.h omavaheliste vestluste toimumine kannatanu elukohas enne

1. augusti 2019 sündmust, samuti
2. augustil 2019 A tallu viival teel toimunud kohtumisel, süüdistatava ütluste kohaselt räägiti n.ö tühjast-tähjast, aga süüdistatav ei ole kordagi väitnud, et nendel kohtumistel oleks Ü.R süüdistatavat solvanud või olnud tema suhtes vägivaldne. Tunnistaja R. P on kirjeldanud, kuidas 27.08.2019.a. s.o ajal, kui süüdistatav ja kannatanu Ü.R A talu lähistel kohtusid, ajasid nad omavahel juttu ning seejärel suundusid sõbralikult (A) talu suunas. Kohus ei tuvastanud Ü.Ri poolt Raido Pilve löömist A talus 27.08.2019, vaid tuvastamist on leidnud üksnes kannatanu poolt süüdistataval käest haaramine. Seejuures kohus märgib, et kannatanu poolt süüdistataval käest haaramine pärast sõnavahetuse toimumist A talus 27.08.2019.a. ei kujuta endast kehalist vägivalda, kuna selline tegevus ei vasta kehalise vägivallaga seotud süütegude tunnustele, näit puuduvad tõendid, et süüdistataval käest haaramisega oleks mingilgi viisil kahjustatud süüdistatava tervist või tekitatud talle füüsilist valu. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta tegelikult ei saanudki aru, miks Ü.R tal käest haaras. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oli süüdistataval käest haarates agressiivselt meelestatud. Seega, kokkuvõttes ei tuvastanud kohus Ü.Ri käitumises Raido Pilve vastu suunatud solvanguid ja vägivalda

§ 115mõttes.

Järgnevalt hindab kohus, kas Raido Pilvel süüdistuses märgitud ajal ja kohas s.o 27.08.2019 kella 16.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx , A talu elumajas tekkis tugev hingeline erutusseisund. Kohtu hinnangul ei kinnita kohtuistungil uuritud tõendid, et Raido Pilvel esines tugev hingeline erutusseisund

§ 115mõttes.

Süüdistatav on küll kohtuistungil püüdnud väita, et ta hakkas kannatanu Ü.Ri poolt koolipõlves tema suhtes tehtud tegude tõttu noorelt alkoholi tarvitama (11 või 12-aastaselt) ja tal tekkisid suitsiidsed sundmõtted, siis kohus leiab, et süüdistava ütlused ei ole kooskõlas muude tõenditega. Kohtuistungil R. Pilve tunnistajana ülekuulatud klassijuhataja P.Mi ütlustega (KoTo, kd 1, tl 131134) on tõendamist leidnud, et Raido Pilv ei jäänud koolis silma kui tagakiusatud õpilane ning ei olnud teada, et R. Pilvel oleks olnud mingisuguseid probleeme, m.h ei olnud teada mingeid R. Pilve rikkumisi alkoholi või suitsetamisega. Raido Pilv tuli õppimisega toime ja lõpetas xxxxxxxx Põhikooli ära korralikult, positiivsete hinnetega. Ta oli koolis vaikne, tagasihoidlik ja sõbralik, tegeles aktiivselt spordiga. Tunnistaja P.M on üldjoontes positiivselt iseloomustanud ka oma endist õpilast Ü.Ri. Kohus on leidnud, et vastuolude puudumise tõttu muude tõenditega võib süüdistatava ütlusi tema suhtes koolikiusamise toimepanemisest hinnata tõestena ja kohus peab võimalikuks süüdistatavaga poolt kirjeldatud sündmuste toimumist koolis, kuid samas on oluline märkida, et kannatanupoolne vägivald süüdistatava suhtes kooliinternaadis ei saanud olla märkimisväärselt intensiivne, kuivõrd süüdistatav ei informeerinud kannatanu poolsest vägivallast 14 lähedasi, õpetajaid ega ka koolijuhtkonda. Tuvastamist ei ole leidnud, et Raido Pilv oleks kannatanust lähtuva koolikiusamise s.h löömise ja küünistamise tõttu tundnud füüsilist valu või saanud kehavigastusi. Süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 9/44 (KoTo, kd 2, tl 77-89) nähtub, et Raido Pilve areng ja sotsiaalne kohanemine lapse- ja noorukieas kulgesid normikohaselt - omandas põhihariduse, jätkas õpinguid kutsehariduse omandamiseks. Psühhotraumeerivate mälestustena on Raido Pilv avaldanud lapsepõlvest pere kehva majanduslikku olukorda, isa vägivaldsust ning 8-10 aasta vanuses paaril korral esinenud seksuaalse ahistamise kogemust. Nende mälestuste korduva läbielamise episoode või püsivat emotsionaalset häiritust nendega seoses nii sündmuste järgselt kui ka järgneva elu jooksul on R. Pilv vestluses ekspertidega eitanud (vt. kd 2, tl 85). Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 9/44 sisalduvas eksperdiarvamuses on eksperdid avaldanud arvamust, et Raido Pilvel 2011.a. diagnoositud esinenud meeleoluhäire (korduv depressioon) ei takistanud ega ei piiranud temal ümbrusest, oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Hiljemalt alates

2. aasta vanusest esineb Raido Pilvel püsiv xxxxxxxxx- xx xxxxxxxxxxxxx xxxxxx – xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, mis ei ole hõlmatav määratlusega vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus, vaimutegevuse ajutine rike või muu psüühikahäire. Xxxxxxxx xxxxxxx ei takista ega piira temal ümbrusest, oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 27.08.19 ei esinenud Raido Pilvel psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta oli suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest ning ta oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Samuti ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist (kd 2, tl 87-88). Kohus on kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti koostanud eksperdid: psühhiaatri Katrin Eino ja kliinilise psühholoogi Tiina Kompuse KrMS § 292 lg 2 alusel üle kuulanud kohtuistungil (KoTo, kd 1, tl 142-155). Kaitsja küsimusele Raido Pilvel 8-10 aasta vanuses seksuaalse ahistamise kogemuse tõttu võimalike traumade ja mõjude kohta, vastas ekspert psühhiaater Katrin Eino, et on varasemalt uurinud ahistatud lapsi ja enamasti sellest suuri mõjusid ei jää, kuid on võimalik, et tekib posttraumaatiline stressihäire ehk mälestuspiltide kordumine ja läbielamine, kuid Raido Pilvel sellist seisundit ehk posttraumaatilist stressihäiret ei esinenud, kuna R. Pilv on eksperdile rääkinud, et ta ei saanudki õieti tol ajal aru, et mis toimus, oli väga väike ja sellisel puhul ei teki posttraumaatilist stressihäiret, kuna see ei jõua inimese teadmisse (kd 1, tl 144-145). Kohtuistungil ülekuulatud ekspert - kliiniline psühholoog Tiina Kompus vastuses (kd 1 tl 149-155) prokuröri küsimusele, kas Raido Pilve koolikiusamine mõjutas tema elu täiskasvanu eas, kinnitas, et Raido Pilve elukäigus toimetuleku halvenemist ei ole tuvastatud. Raido Pilve areng kulges eksperdi ütlustel tavapäraselt ja häireid ei esinenud ning elukvaliteedi langus ei ole jälgitav. Samuti on ekspert ütlustes selgitanud, et teo toimepanemise ajal 27.08.2019 ei esinenud Raido Pilvel erilist emotsionaalset seisundit s.h ägedat stressireaktsiooni ja tundehäireid sealhulgas raevu ega viha. Ekspert selgitas, et Raido Pilvel ei esinenud ka kognitiivseid defitsiite s.o (häireid tajumises, mõtlemises, järeldamises). Miski ei piiranud Raido Pilvel võtta vastu otsust ja nii ka teha. Tugevate tunnete kogemine jääb normi varieeruvuse piiridesse. Ega igasugune tugev tunne ei ole veel häire. 15 Häire tekib siis, kui selle tugeva tunde mõjul tekivad jälgitavad kognitiivsed defitsiidid. Eksperdiarvamusega on välistatud, et tugevate tunnete mõjul oleksid Raido Pilvel tekkinud mingid piirangud sündmustest arusaamisel ja oma tegude juhtimisel. Seega lähtudes eelnevalt uuritud tõenditest s.h süüdistatava ütlustest tema poolt toime pandud teo kohta, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest ning ekspertide ütlustest kohtuistungil teeb kohus järelduse, et Raido Pilvel süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sõnavahetuse käigus Ü.Rile kallaletungimise käigus, sealjuures Ü.Ri kägistamisel salliga ei esinenud erilist emotsionaalset seisundit, mis vastab

§ 115koosseisus sätestatud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile.

Seejuures tuleb märkida, et kannatanu Ü.Ri käitumises ei sisaldunud vägivalda ega ka solvamist süüdistatava suhtes sellisel määral, mis oleks võinud põhjustada süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi. Ekspert Katrin Eino ütlustega on tõendatud, et süüdistataval ei esinenud lapsepõlves kogetud seksuaalse ahistamise tõttu posttraumaatilist stressihäiret. Kohus märgib, et süüdistatava objektiivset teokoosseisu hinnates on oluline, et Raido Pilvel ei esinenud tegu toime pannes kognitiivseid defitsiite – s.o häireid tajumises, mõtlemises, järeldamises. Süüdistatav on kirjeldanud enda ja kannatanu tegevusi sündmuskohal üksikasjalikult. Seejuures sedagi, kuidas ta sooritas kannatanule nn. nupuvõtte, heites kannatanu põrandale, järgnevalt on kirjeldanud, kuidas ta tajus kannatanul vigastuse teket (suust vere purskumist) ning seejärel kannatanule salli (peapaela) kaelapanekut ning salli vahele puupulga panekut selliselt, et sall jäi kannatanu kaela ümber pingule. Mõne aja möödudes kontrollis süüdistatav kannatanul pulssi ja veendus, et kannatanu on surnud, mille järel asus kõrvaldama oma teo jälgi, pühkides põrandalt kannatanu vere ning asus planeerima surnukeha peitmisega seonduvaid tegevusi. Süüdistatav on rääkinud ka sellest, et mõtles politsei väljakutsumise peale, kuid otsustas siiski laiba ära peita. Süüdistatav mäletas kõike nii kannatanule vigastuste tekitamise aega, kui ka seda, mis sellele sündmusele eelnes ja mis järgnes. Ekspert T. Kompuse ütlustega on leidnud tõendamist, et Raido Pilv käitus kuriteojälgede kõrvaldamisel sihipäraselt, sai aru oma teo tagajärgedest, hindas kaugtagajärgi, otsustas siiski surnukeha peita, kaalus erinevaid variante, planeeris, viis kuhugi ühte kohta, siis tee pealt varus kive – mingite täidesaatvate funktsioonide probleemi ei olnud. Raido Pilv oli suuteline sihipäraseks käitumiseks ka kaugemat eesmärki silmas pidades. Eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud Raido Pilvele esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks

§ 115järgi.

3.2.2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas Raido Pilve tegu kuulub kvalifitseerimisele vastavalt temale esitatud süüdistusele

§ 113

lg 1 järgi või tuleb ümber kvalifitseerida kaitsja taotlust silmaspidades

§ 118lg 1 p-de 1 ja 7 järgi.

Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga.

§ 113lg 1 (tapmine) näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest.

Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.2). Kohus, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Raido Pilve süü Ü.Ri tapmises on täielikult tõendatud. Käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p.-s 3.

1. on kohus ekspertiisiaktis nr 19E-LÕS0032/247 sisalduva eksperdiarvamusega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga 10.09.2019, laiba vaatlusprotokolliga 10.09.2019 ja kohtuistungil süüdistatava poolt antud ütlustega lugenud 16 tõendatuks, et Ü.Ril tuvastatud kehavigastused (s.h keeleluu murd, kilpkõhre ülemiste sarvede murrud ja kõripealse, hingetoru ning peabronhide limaskesta täppverevalumid) tekitas süüdistatav Raido Pilv Ü.Rile 27.08.2019.a. aset leidnud ründe käigus kaelaorganite pigistusest Ü.Ril kaelas olnud salli linguna kasutades ning eeltoodud viisil põhjustas ka Ü.Ri surma s.o kaelaorganeid pigistades linguga ehk salli linguna kasutades. Asjaolu, et Ü.Rile kaela seotud sall on olnud pingul tõendab ka ekspertiisiaktis toodud surnukeha vaatlusena tuvastatud kaelapiirkonnas pärisnahal osaliselt sedastatav kaelaketi musta värvusega muster. Samuti riimuvad süüdistatava ütlused kannatanule salli kaela sidumise ajas ja eksperdiarvamuses märgitud Ü.Ri surma saabumise ajas s.o 27.08.
2. Kohus on seisukohal, et kõikide eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on tõendatud, et esineb kausaalseos süüdistatava Raido Pilve teo – tema poolt kannatanule Ü.Rile kallale tungimises ja tema kägistamises viimasele kaela seotud salliga kuni Ü.R suri. Siinjuures märgib kohus, et tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata (RKKKo nr 3-1-1-102-16 p 8). Seega kohus leiab, et süüdistatava teo, s.o kannatanu kaelaorganite pigistamise mõttelisel ärajätmisel oleks jäänud tagajärjena saabumata ka kannatanu surm. Süüdistatava poolt kannatanule mehhaanilise lämbuse tekitamist kaelaorganite pigistamisest 5-8 minuti vältel, mille tagajärjeks on kannatanul südameseiskus ning surm, on alust pidada võimalikuks ka üldise elukogemuse põhjal nn objektiivse kõrvalseisja seisukohast lähtudes. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust kannatanu surma põhjustamise ajas ja kohas s.o 27.08.2019 kella 16.00 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx A talu elumajas. Ü.Ri surma saabumise võimalikkust 27.08.2019 peab tõenäoliseks ka kohtuarstlik eksperdiarvamus (p 6, KoTo, kd 1, tl 177) ning süüdistatava ütlused, mille kohaselt tuvastas ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanul pulsi puudumise. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon sõltub lisaks objektiivse teokooseisu tunnustele ka subjektiivse koosseisu tunnustest. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Süüdistatav on kohtuistungil andnud ütlused, millest nähtub, et ta põhjustas oma tegevusega kannatanu Ü.Ri surma, kuid ta ei tahtnud seda. Kohus leiab, et kannatanu kägistamisel linguga s.o antud juhul salliga (rätikuga), ei saanud süüdistatavale märkamatuks jääda muutused kannatanu käitumises ja tema seisundis kägistamise vältel, sealjuures kannatanu hingeldus ja hingamistegevuse seiskus ning koordineerimata liigitused ja krambid ning lihaste lõõgastumine. Nii on teaduskirjanduses (Delia Lepik, Jana Tuusov. Kohtuarstiteadus. Tallinn 2007, lk 149) kirjeldatud, et lämbuse (asfüksia) puhul on tekib esmalt (preasfüksia) hingamise lühiajaline seiskus ja koordineerimata liigutused ühe minuti vältel, seejärel hingeldus (e. düspnoe) ja üksikute lihasegruppide tõmblused ühe minuti vältel, seejärel lühiajaline hingamistegevuse seiskus 30-40 sekundi kuni 1 minuti vältel, millele järgnevad terminaalsed hingetõmbed (hingamine üksikute, ebaregulaarsete hingetõmmetena) tugevad krambid ja lihaste lõõgastumine (kuni 1 minuti vältel) ning lõpuks püsiv hingamistegevuse seiskus ning südametegevuse seiskus, viimatimärgitu tekib, kui lämbus (asfüksia) on kestnud 5-8 minutit. Riigikohus on selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumideks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasjas silmas pidades (RKKKo nr 3-1-1-128-06). 17 Süüdistatav on kirjeldanud, kuidas ta 27.08.2019.a. A talu elamus tegi kannatanule nupuvõtte, heites kannatanu põrandale. Seejärel nähes kannatanul vere purskumist suust ei kutsunud ta kannatanule arsti, vaid sidus kannatanule rätiku ümber kaela ja pani puupulga rätiku vahelt läbi, nii et rätik oli pingul ümber kannatanu kaela. Seega, hoolimata sellest, et ta veendus, et kannatanu võis saada vigastusi tema teo (nn. nupuvõtte) tagajärel, mida kinnitas kannatanul verepurskumine suust, ei osutanud ta kannatanule abi (s.t ei võimaldanud kannatanule arstiabi), vaid otsustas tapmisteo lõpule viia - kasutas kannatanule kaela seotud salli v. rätikut linguna kägistades ja sellise tegevusega põhjustas kannatanu surma mehhaanilise lämbuse teel, tulenevalt kaelaorganite pigistusest. Kohus leiab, et süüdistatav, põhjustades kannatanul lämbust kaelaorganite pigistamisega suhteliselt pika aja vältel, (mis eelviidatud teaduskirjanduse andmetel on 5-8 minutit), on seadnud taolise tegevusega eesmärgiks kannatanu surma põhjustamise. Kuna eelviidatud teaduskirjandusest tuleneb, et inimene võib kägistamise käigus rabeleda - koordineerimata liigutused, hingeldmine, krambid ning seejärel lihaste lõtvumine, siis kahtlemata ei saanud kannatanu Ü.Ri kägistamise käigus toimunud kannatanu rabelemine, tema koordineerimata liigutused ning hingeldamine süüdistatavale märkamatuks jääda, kuid hoolimata eeltoodust on süüdistatav jätkanud kannatanu kägistamist s.o kaelaorganite pigistamist salliga kuni kannatanu suri. Asjaolu, et süüdistatav ignoreeris kannatanu eelkirjeldatud käitumise ilminguid (rabelemine, koordineerimata liigutused, hingeldamine) seonduvalt kägistamisega, tõendab seda, et süüdistatav seadis eesmärgiks kannatanu surma põhjustamise. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et pani rätiku Ü.Rile kaela ja lükkas pulga rätiku vahelt läbi ning rätik jäi pärast seda pingule. Kohus leiab, et üldise elukogemuse pinnalt omas süüdistatav teadmist, et kui ta jätkab kannatanu kõrist pigistamist (antud juhul rätikuga), siis järgneb kannatanu surm lämbumise teel. Süüdistatava järgnevad tegevused kuriteo varjamiseks s.h Ü.Ri surnukeha mähkimine riidesse ja selle toimetamine xxxxxxxxx-xxxxxx kinnistul asuva järve äärde ning kannatanu surnukeha järve lükkamine ja kannatanu esemete järve viskamine, kinnitab süüdistatava poolt sihipärast käitumist kuriteojälgede kõrvaldamisel. Eeltoodud asjaolud ja käsitletud tõendid kogumis kummutavad süüdistatava ütlused, et tal puudus tahtlus kannatanu surma põhjustamiseks. Seega on Raido Pilv

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Raido Pilv tegu toime pannes teadis, et kannatanul kaelaorganeid pigistades võib kannatanul tekkida lämbus ning selle tagajärjel saabub kannatanu surm. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et tõendamist on leidnud Raido Pilvele

§ 113lg 1 järgi esitatud süüdistus teise inimese tapmises.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Raido Pilve suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis (KoTo, kd 2, tl 87-88). Eksperdid on andnud arvamuse, et Raido Pilvel süüksarvatava teo toimepanemise ajal ei esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ja ta oli suuteline täiel määral aru saama oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest ning ta oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks Seega ei olnud süüdistataval oma psüühilisest seisundist tulenevalt mingeid takistusi oma tegude ja nende tagajärgede mõistmiseks ja neile adekvaatse hinnangu andmiseks. 18 Kohus on eelnevalt hinnanud tõendeid ja asunud seisukohale, et süüdistataval oli süütegu toime pannes tahtlus põhjustada kägistamise tulemusena kannatanul mehhaanilise lämbus ja selle tagajärjena kannatanu surm ning süüdistatava tegu vastab

§ 113lg 1 koosseisule.

Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega Raido Pilvele esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) ja surm (p 7). Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 1-17-5883 p 9 selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Oluline on, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o 118 kohaldamist (vt RKKK 05.06.2018 otsus nr 1-17105/35 p-d 10-12, 01.10.2018 otsus nr 1-16-6512/64 p 8). Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiini abita sureks. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud järgmisi vigastusi: kõhuõõnde ulatuv torkelõikehaav (RKKK 3-1-1-40-13 p-d 7, 10), rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav (RKKK 3-1-146-11 p 7), arterit vigastav torke-lõikehaav (RKKK 3-1-1-16-05 p 10), kõvakelme verevalumi või peajaupõrutuse põhjustanud peatrauma (RKKK 3-1-1-68-12 p 3), näokoljuluu murd, roidemurd ja kopsude põrutus, samuti massiivne pea, kaela, kehatüve, üla- alajäsemete tömp trauma (RKKK 31-1-30-12 p 24). Antud juhul puuduvad andmed, et kannatanule Ü.Rile oleks süüdistatava R. Pilve poolt tekitatud või süüdistataval oleks olnud tahtlus tekitada kannatanule sellist tervisekahjustust, millesse kannatanu ilma meditsiiniabita sureks või tervisekahjustust, mille tagajärjeks on surm, vaid kohus on tuvastanud antud juhul lõpuleviidud tapmisteo, mis pandi toime linguga kägistamisega, mille tagajärjeks oli kannatanu surm. See tähendab, et välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel toetuda ka siis, kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus. Antud juhul tuleb linguga kägistamist lugeda äärmiselt ohtlikuks teoks, mis annab alust rääkida tapmisest, seda enam, kui on teada ka sellise tegevuse tagajärg - kannatanu Ü.Ri surm mehhanilise lämbuse tulemusena. Süüdistatava tahtlus tapmist toime panna puudutab nii tegu, tagajärge kui ka teo ja tagajärjevahelist põhjuslikku seost. Eluohtliku tervisekahjustuse korral on tegu objektiivselt selline, mis viib vahetult eluohtliku seisundi tekkimisele, kuid surma saabumiseks oleks vajalik põhjusliku ahela jätkumine.

§ 118

lg 1 p 1 ja 7 järgi teo kvalifitseerimine tuleks kõne alla juhul, kui eluohtlikule terviskahjustamise tahtliku tekitamisele järgneks kannatanu surm ettevaatamatusest (süüdlane loodab kergemeelsusest tagajärge – kannatanu surma vältida). 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 17.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-52-13 p 19) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad 19 asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 113

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 113lg 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat 6 kuud vangistust.

Süüdistatava Raido Pilve süü temale

§-de 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud.

§ 113lg 1 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu.

Teise inimese tapmine on üks rängemaid isikuvastaseid süütegusid. Karistusregistri väljatrüki andmetel on Raido Pilv varem kriminaalkorras karistamata isik (KoTo, kd 2, tl 68-69). Raido Pilve iseloomustavad tema endise õpetaja ja klassijuhataja P.Mi tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt Raido Pilv xxxxxxx Põhikoolis õppides tegeles spordiga ja oli vaikne, tagasihoidlik, mitte millegi erilisega silmatorkav õpilane, kellel õppimise ja käitumise poole pealt probleeme ei olnud (KoTo, kd 1, tl 131-134). Raido Pilve ütlustest nähtub, et ta on abielus ja tema peres kasvab 3 alaealist last. Ta leiab, et tema suhted oma pereliikmetega – abikaasa ja lastega on head. Raido Pilv töötas enne süüteo toimepanemist äriühingus x.x.xxxxxx xx xxxxxx xx xxxxxxxxxx . Raido Pilvele karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindab kohus Raido Pilve süüd suureks põhjusel, et ta pani kannatanu Ü.Ri tapmise toime otsese tahtlusega. Raido Pilve küünilist käitumist ilmestavad lisaks eeltoodule veel ka asjaolud, et mõni aeg pärast Ü.Ri tapmist, asus ta aktiivselt kõrvaldama kuriteo jälgi, mähkides kannatanu surnukeha riide sisse ning toimetas selle koos kannatanuga kaasas olnud esemetega auto pagasiruumis järve äärde ning lükkas kuriteo varjamise eesmärgil Ü.Ri surnukeha ja viimasele kuulunud esemed koos raskuseks pandud kiviga vette. Kohus leiab, et Raido Pilve karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes. Puhtsüdamlikku kahetsust väljendas R. Pilv ristküsitlusel antud ütlustes (Ko

To, kd 2, tl 107). Raido Pilve karistust raskendavad asjaolud

§ 58järgi puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Raido Pilve mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 113lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades Raido Pilve

§ 113

lg 1 järgi karistusega alla karistusraami keskmises määra mõistes karistuseks 9 (üheksa) aasta pikkuse vangistuse. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. 20

1. Kriminaalmenetluse kulud 5.
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 5.2.
4. Kannatanu esindamisega seonduvad menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tA, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtumenetluses kannatanu H.Je lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud 21.12.2020 kohtule taotluse kannatanul tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks süüdistatavalt summas 2400 eurot (s.h käibemaks 400 eurot) (KoTo, kd 2, tl 126-130, 133). Esitatud taotlusele on lisatud OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid poolt 01.03.2020 väljastatud arve nr 16 summas 1200 eurot, s.h käibemaks 200 eurot; 06.11.2020 väljastatud arve nr 72 summas 1200 eurot, s.h käibemaks 200 eurot; Swedbank AS maksekorraldus 11.03.2020 N.Ki poolt 1200 euro tasumise kohta ja Swedbank AS maksekorraldus nr 38 09.11.2020 N.Ki poolt 1200 euro tasumise kohta. 5.2.
5. Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2019 määrusest nr 115 (TöötA alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. 5.2.
7. EkspertiisitAd. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud moodustavad kokku 9747,80 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: surnu ekspertiisi nr 19E-LÕS0032/247 maksumus 576 eurot (KoTo, kd 1, tl 182); DNA ekspertiisi nr 19E-GE1130 maksumus 8094 eurot (KoTo, kd 1, tl 197); kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 538,90 eurot (KoTo, kd 2, tl 90), 538,90 eurot (KoTo, kd, 2, tl 92). 5.
8. Menetluskulude hüvitamine 5.3.
9. Riigile hüvitatavad menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Raido Pilvelt riigi tuludesse menetluskuludena: sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 576 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 8094 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 1077,80 eurot s.o kokku 11207,80 eurot. Arvestades riigile hüvitatavate menetluskulude summa suurust s.o 11207,80 eurot, on põhjendatud määrata riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.3.
10. Kannatanu esindamisega seonduvad menetluskulude hüvitamine. Kohus leiab, et menetluskulud kannatanule on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ja on põhjendatud, seega tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raido Pilvelt H.Je kasuks kannatanu 21 lepingulisele esindajale vandeadvokaat Margo Normannile makstud tasu õigusabi osutamise eest kokku summas 2400 eurot. Eelmärgitud summa tuleb kanda vastavalt kannatanu taotlusele N.Ki pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xx ,
11. Kohtu muud põhjendused ja selgitused KrMS § 312 p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Raido Pilvele on alates 13.09.2019.a. kohaldatud tõkendina vahistamist (KoTo, kd 2, tl 54-59), milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega ja Raido Pilve karistuse kandmisele asumisega tühistada. Raido Pilv on kahtlustatavana kinni peetud 11.09.2019.a. (KoTo, kd 2, tl 50-51).

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega Raido Pilvele mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on 11.09.2019.a. Kriminaalasja juures olevate asitõendite osas tuleb kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: sinist värvi sall (pakend nr 1), heledam kirju riidetükk (pakend nr 2), üks paar pruunikat värvi sandaale (pakend nr 3), määrdunud kirju riie (pakend nr 4), riidetükk (pakend nr 6), valge siniste triipudega särk (pakend nr 7), heledad püksid (pakend nr 8), heledad aluspüksid (pakend nr 9), beežikas rinnahoidja (pakend nr 10), valged sokid (pakend nr 11), suitsukoni (pakend nr 1), suitsupaber kirjaga Winston (pakend nr 1), kivi (pakend nr 1), riidetükk (pakend nr 1), 17 DNA proovi (pakend nr 2), 5 tolmuimejaga kogutud kiuproovi (pakend nr 2), 2 juuksekarva autosalongist (pakend nr 2), pinnase proov auto esistange alt (pakend nr 2) 2 pinnaseproovi auto põhjakattelt (pakend nr 2), rohelist värvi ruudulise mustriga tekk (pakend nr 2), nööp (pakend nr 3), linoleumi tükk (pakend nr 3), 2 veepudelit (pakend nr 4) - tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 4 CD-plaati turvakaamera salvestistega - tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Laine Pedaja Rahvakohtunik Tambet Sova Rahvakohtunik 22