Obsah (4)

§ 346§ 173§ 174§ 164

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-3078 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. S. hagi J. S. vastu ab

) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt.

1. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
2. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 11.

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. 3 Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

1. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 14.07.2018 Jõhvi Vallavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne 181-32-2018/
3. Kohus kuulas pooled kohtuistungil isiklikult ära. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt on abielulised suhted lõppenud kolm kuud tagasi, kuid abielu säilitada ei ole võimalik ning pooled leppimiseks aega ei soovinud. Kohus oli seisukohal, et kuna pooled elavad lahus alles lühikest aega, siis sellest ei piisa lahutuse otsuse tegemiseks. Kohus määras pooltele leppimiseks aja kaks kuud.
4. Kostja ja hageja teatasid peale kahekuulist leppimise aega, et abielulised suhted on siiski pöördumatult lõppenud ja pooled soovivad endiselt abielu lahutada.
5. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled elavad lahus alates 31.12.2020, s.o 5 kuud. Pooled kinnitasid 05.04.2021 toimunud kohtuistungil abielu lahutamise soovi. Kohtu poolt antud 2 kuulise leppimisaja (s.o kuni 31.05.2021) jooksul ei ole õnnestunud suhteid parandada ja pooled ei soovi ühist kooselu jätkata. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
6. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 14.07.2018 sõlmitud abielu.
7. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 32 p 10, § 13 lg 2, § 561 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

19.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik