1-19-3381/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2021 1-19-3381 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ander Sagadi (isikukood 36510250309) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Ander Sagadi lepinguline kaitsja Silvi Erro, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Ander Sagadi RESOLUTSIOON Jätta Ander Sagadi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Ander Sagadi tunnistati Tartu Ringkonnakohtu
5. oktoobri 2019 otsusega süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. novembri 2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse (7 aastat 11 kuud ja 4 päeva) ärakandmata osa võrra, mis
7. oktoobri 2019 seisuga oli 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva. A. Sagadi lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
8. oktoober
9. Karistuse lõpptähtaeg saabub
10. augustil
12. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Sagadi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
13. Maakohus jättis A. Sagadi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
14. Kohus tuvastas A. Sagadi vabastamise formaalsed eeldused.
15. Positiivne on A. Sagadil kindla elu- ja töökoha olemasolu. Samuti on säilinud suhted lähedastega. Kinnipeetaval on kõrgharidus ning ta on seadnud endale lühi- ja pikaaegseid eesmärke.
16. Kohus selgitas, et ehkki vangla iseloomustuses on kajastatud ka kustunud karistused, siis nendega ta ei arvesta. A. Sagadil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kuriteo pani ta toime vangistuses, kui ründas kaaskinnipeetavat, lüües teda ühel korral parema rusikas käega pea vasakusse piirkonda, ühel korral parema rusikaga kuklasse ja vasaku põlvega näkku ning vasaku käega ülakehasse, tekitades kannatanule tervisekahjustuse- hematoomi ja ca 5 cm turse parema silma ümber. Seega on täitmata A. Sagadi puhul õiguskuuleka käitumise kriteerium vangistuses. Lisaks Tartu Ringkonnakohtu süüdimõistvale otsusele vangistuses toime pandud kuriteo eest, on A. Sagadit karistatud ka distsiplinaarsüüteo toimepanemises seoses ebaviisaka käitumisega vanglaametniku suhtes. Kinnipidamisasutuses üles näidatud allumatus ning lugupidamatus vanglaametnike suhtes seab kahtluse alla kriminaalhoolduse positiivse läbimise. Korra mittejärgimine range järelevalve tingimustes ning lugupidamatu suhtumine ametiülesandeid täitvatesse ametikesse ei tekitanud kohtus veendumust, et A. Sagadi suudaks vabaduses hästi käituda. A. Sagadile on varemgi antud võimalust karistust vabaduses kanda ja käitumiskontrollile alluda. A. Sagadi vabastati tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu
17. septembri
18. lahendiga, ent ta pani katseajal toime narkokuriteo. Kõik kogumis ei tekitanud kohtul veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk A. Sagadi puhul oleks madal. A. Sagadi varasem käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud ning isiku käitumine ja hoiakud vanglas näitavad olulise uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise valvega ei saa ära hoida narko- ega vägivalla komponendiga kuritegude toimepanemist, sest see võimaldab üksnes kontrollida isiku viibimiskohta. Andmed varasema kriminaalhoolduse kohta ning asjaolu, et A. Sagadi pani vanglas toime vägivallakuriteo pärast individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimist, ei veennud kohut selles, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik uusi kuritegusid ära hoida. A. Sagadi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamata jätmine on põhjendatud teiste inimeste turvalisuse ja heaolu kaitseks. MÄÄRUSKAEBUS
19. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu
20. mai
21. a määrus ning teha asjas uus lahend: vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
22. A. Sagadi vabastamata jätmine sõltus oluliselt vangla kontaktisikust, prokurörist ja kohtunikust, mitte KarS § 76 lg-s 4 sätestatud alustest. Määrusest jääb arusaamatuks, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekusele, kui seda ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei arvestata. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik. Süüdlasel on õigus eeldada, et hea käitumise ning muude KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik pärast teatava karistusaja ärakandmist tingimisi enne tähtaega vabaneda. A. Sagadi käitumine vangistuses on olnud hea, mis annab tunnistust seaduskuulekast käitumisest. Vangistuses oldud 10 aasta ja 8 kuu jooksul on toimunud A. Sagadi areng, tema täiskasvanuks saamine. Vangistuse lõpuni on jäänud vähem kui 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva. Kui A. Sagadi käitumine ei ole vangistuses viibitud aja jooksul muutunud, siis ei muutu see ka kandmata jäänud karistusaja jooksul. Sel juhul tekib aga paratamatult küsimus karistuse eesmärkidest ning pikaajalise vangistuse määramisest.
23. Vangla hindas uue narkokuriteo toimepanemise riski – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo risk
24. Määrusest ei selgu, miks leiti, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 10 aasta. Kaitsja ei pea uue kuriteo toimepanemist järgmise 2 aasta jooksul tõenäoliseks, kuivõrd A. Sagadi teab, millega vabaduses tegelema hakkab. A. Sagadil on 4 2 last. Väiksem poeg ei mäletagi enam, kuidas isa välja näeb. A. Sagadi ei taha lastele vangistuses viibimisest rääkida. Vabanedes soovib ta olla neile eeskujuks. Samuti soovib ta olla toeks oma eakale isale.
25. A. Sagadil ei ole alkoholi- ega narkosõltuvust, mistõttu jääb arusaamatuks kontaktisiku järeldus, et oht seisneb narkootiliste ainete levitamises ning ohtlikkus suureneb siis, kui isik kuritarvitab alkoholi. Need väited on alusetud. Ka väide, et isik ei oska oma probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada, on vastuolus kontaktisiku enda väljaöelduga, et kinnipeetava suhtlemisoskused on head ning pigem on ta jutukas.
26. Kehtiv kriminaalkaristus ei saa olla aluseks järeldusele, et süüdimõistetul on suur vägivaldsete kuritegude toimepanemise risk – ringkonnakohus tühistas osaliselt Viru Maakohtu
27. augusti
28. a otsuse A. Sagadi õigeksmõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o tema õigeksmõistmises V.K. i episoodis, õigeksmõistmise V.L. episoodis jättis aga muutmata. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus ei saa A. Sagadit negatiivsest küljest iseloomustada. Ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Sisuliselt keskendusid vangla ja prokuratuur vaid kuritegude korduvusele ja raskusele ega arvestanud süüdlase käitumist vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest ei nähtu, kuidas mõjutavad inimese elutingimused ja vabastamisega kaasnevad tagajärjed (sh lapsed, elukoht, võimalus ja soov töötada) uue kuriteo toimepanemise riski.
29. Iseloomustuse kohaselt on A. Sagadit varem karistatud 10 korral (millest 7 on arhiveeritud). Kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole lubatav.
30. A. Sagadilt ei ole alus oodata uute kuritegude toimepanemist. Ta on kaotanud vanglas tervise (selle tõttu on ta vabastatud ka töökohustuse täitmisest). Vabastamist toetavad ka kõrgharidus, töö- ja ettevõtluskogemus ning soov end täiendada. Ta on kristlike eluvaadetega ning lähedased suhted perega evivad samuti kaalu.
31. A. Sagadit on varemgi tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ta sai edukalt hakkama kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, mistõttu ei ole alust arvata, et ta hakkaks nende täitmisest kõrvale hoidma. ITK on ta täielikult täitnud. Kohus on ennetähtaegset vabastamise tõendeid hinnanud valikuliselt, seades vabastamise sõltuvusse erakordsete asjaolude olemasolust ning ühiskonnale signaali andmisest, rikkus maakohus KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõigust oluliselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
33. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Sagadi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Sagadi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Sagadi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium 3 ei ole veendunud, et A. Sagadi suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4