KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2021 1-16-11173 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Magnus Lepik (isikukood 39910171517) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- mai
- a määrus Vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur Magnus Lepik RESOLUTSIOON Jätta vandeadvokaat Aivar Pilve määruskaebus Viru Maakohtu
- mai
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 06.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11173 tunnistati Magnus Lepik süüdi KarS § 114 lg 1 p 5 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat alates 31.10.
- Kohtuotsus jõustus 11.07.
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava M. Lepiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuuri süüdlase tingimisi vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti M. Lepik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et KarS §-s 761 lg 1 p-s 2 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud. Materiaalsete aluste osas märkis kohus kokkuvõtlikult järgmist. Positiivne on täitmiskava aktiivne täitmine, sh vestlused psühholoogiga, noortele mõeldud rehabilitatsiooniosakonnas viibimine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning „Viha juhtimise“ ja nende jätkutegevuste läbimine. Sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt. Väärtuslikuks pidas kohus ka M. Lepiku tööga hõivatust kuni 31.01.2021 ning praegusel ajal 12 klassi lõpueksamiteks valmistumist. M. Lepikul on toetav lähisuhtevõrgustik ning vanemate materiaalne toetus ennetähtaegsel vabanemisel. Võlad puuduvad, vabanemisfondis on 1752 eurot. Kriminaalkorras karistatud isikutega M. Lepik vabanedes suhelda ei soovi.
- Kohtu arvates välistab aga vabastamise uue kuriteo liialt suur risk, milliseks arvamuseks annavad aluse kuriteo asjaolud, M. Lepiku varasem elukäik ja teda iseloomustavad andmed. M. Lepikut on ühel korral karistatud ja ta kannab esimest vangistust röövimise või omakasu motiivil tapmise eest. Kuriteo soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine ja majandusliku kasu saamine. M. Lepik tungis kannatanule kallale, lõi teda pea piirkonda ning kannatanu kukkus. Seejärel lohistas M. Lepik kannatanu võsastikku, võttis temal seljast dressipluusi ja jalast dressipüksid ning lõi 11 korda liigendnoaga kõhu piirkonda. Saadud vigastuste tõttu suri kannatanu sündmuskohal. Ka M. Lepiku käitumine vangistuses ei ole seaduskuulekas. Teda on karistatud distsiplinaarkorras 3 korda. Praegusel ajal kehtib neist üks distsiplinaarkaristus – enese tätoveerimise eest mõistetud 5-ööpäevane kartserisse paigutamine 1-kuise katseajaga.
- Iseloomustusest nähtuvalt on tegu impulsiivse, mõtlematu ja vägivaldse kinnipeetavaga, kellel puudus probleemide lahendamise oskus. Probleeme püüdis ta uputada alkoholi, elades päev korraga. Tagajärgede suhtes oli ta ükskõikne. Vangistuses on M. Lepik muutunud paremaks, täiskasvanulikumaks ja tasakaalukamaks ning saab aru, et tema käitumine ei ole mingilgi viisil õigustatav. Ta soovib edasi õppida, omandada kõrghariduse, töötada ning ehitada oma elu üles. Paranenud on probleemide lahendamise oskus. Kohus möönis, et M. Lepiku käitumine on vangistuse ajal paremuse poole muutunud. Siiski ei saa sellest teha järeldust, et uue kuriteo risk on oluliselt vähenenud. Distsiplinaarrikkumisest järeldas kohus, et kui süüdlane jätkab vanglas õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
- Uue kuriteo ohtu nägi kohus alkoholis, kuna M. Lepik pani teo toime alkoholijoobes. M. Lepik tarvitas esmakordselt alkoholi 10-aastaselt, olles purjus 13-aastaselt. Ta tarvitas erinevaid kangeid alkoholijooke, tehes seda enne vangistust igapäevaselt. Sotsiaalprogrammide läbimise järel tõi M. Lepik välja, et ei soovi tulevikus suitsetada ja alkoholi tarvitada, võib juua maitse eesmärgil nt klaasi head veini. Kohus märkis, et M. Lepik mõistab alkoholiga seotud probleemi osaliselt ega suhtu sellesse tõsiselt. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga ning tema suhtumist alkoholi, kahtles kohus, kas M. Lepik suudab täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda ning see võib olla uue kuriteo toimepanemise põhjuseks.
- Ohtu nägi kohus ka narkootikumides. M. Lepik tarvitas narkootikume 12-aastaselt. Ta tarvitas nii amfetamiini, kanepit, LSD, Ecstasy, korgijooki, kokaiini kui ka ravimeid. Kohtu arvates osutas ka see mõju kuriteo toimepanemisele ning on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
- Kohtul puudus veendumus, et M. Lepiku karistuse eesmärgid on täidetud ning et vabastamisega kaasnevad katseaeg, käitumiskontroll ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad hoidmaks ära uusi kuritegusid. Vangla ja prokurör ei toeta vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palub kaitsja tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada M. Lepik vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määrata talle käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni (s.o kuni 31.10.2025). Määrata talle 2
(5)järgmised kohustused: alkoholi tarvitamise keeld, narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise keeld, tööle asumise kohustus või Eesti Töötukassas arvele võtmise kohustus 2 nädala jooksul vabanemisest arvates ning elektroonilisele valvele allumise kohustus tähtajaga 9 kuud. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
- Kohus jõudis tuvastatud asjaolude pinnalt ebaõigete järeldusteni, rikkus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
- Õigesti on tuvastatud ennetähtaegse vangistusest vabastamise formaalsed eeldused. Muus osas on kohtumäärus aga põhjendamata ning osaliselt vastuoluline. Maakohus eiras valdavas osas Riigikohtu seisukohti ja praktikat süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ning tõlgendas seetõttu M. Lepikut iseloomustavaid andmeid puudulikult ja ebaõigesti ning vastuolus vangla poolt esitatud andmetega.
- Kohus leidis põhjendatult, et M. Lepiku osalemine erinevates sotsiaalsetes programmides ja treeningutel andis positiivseid tulemusi. Märkimisväärne on oskus nüüd oma emotsioone kontrollida ja depressioonist ülesaamine ning teadmiste omandamine võimalike tagasilangustega toimetulekuks. Kohus osundas sellelegi, et M. Lepik on saanud psühhiaatrilist abi ning on seetõttu oma käitumist enam kontrolliv. Programmid on õpetanud M. Lepikut oma käitumist analüüsima ja aru saama, et iga käitumise taga on mingi põhjus. M. Lepik on analüüsinud oma tegusid ja nendega kaasnevaid tagajärgi ning leiab, et teod on olnud mõttetud, eesmärgita ja ajaraiskamine. Positiivsena on välja toodud tööhõives osalemine, aktiivne pühendumine õpingutele ning haridusele, sh on M. Lepik õppimiseks motiveeritud ning valmistub gümnaasiumi lõpueksamiteks. Kohus ei ole sellele vaatamata põhjendanud, miks need asjaolud ei ole piisavalt kaalukad isiku ennetähtaegseks vabastamiseks arvestades lisaks veel asjaolu, et M. Lepikul on kindel elukoht vanemate juures, nende toetus ja materiaalne tugi. Neid asjaolusid arvestamata on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Vangla iseloomustus näitab selgelt M. Lepiku distsiplineeritust ja kohusetunnet, töö ja õpingute väärtustamist ning püüdlust vanadest käitumisharjumustest vabaneda. Ühestki vangla pakutavast tegevusest ei ole M. Lepik keeldunud.
- Kohus rajas uue kuriteo ohu abstraktsele ohule, sidumata seda konkreetsete asjaolude ja tõenditega. Kohus jättis arvestamata kinnipeetava käitumise vangistuses 4,5 a jooksul. Kohus andis M. Lepiku kuriteole ja enne vangistust käitumisele põhjendamatult suure kaalu ja tähenduse, arvestamata isiku arenguid vangistuse jooksul. Kahtlemata pani M. Lepik toime raske kuriteo, mille eest ta kannab märkimisväärselt pikka vangistust. Ta oli teo toimepanemise ajal alaealine. Kohus ei ole põhjendanud, miks need asjaolud ei ole piisavad järeldamaks, et isik on teinud karistusest õiged ja põhjendatud järeldused ning püüdnud oma väärtushinnanguid ja käitumisharjumusi, elustiili ja põhimõtteid muuta. Kohus ei ole hinnanud M. Lepiku muutumist vangistuse jooksul pärast läbitud programme, tööhõives ja õpingutel osalemist ning miks endiselt prevaleerib 30.10.2016 toime pandud kuriteo fakt. Kaitsja arvates näitab M. Lepiku aktiivne tahe kasutada vangla poolt pakutut, et programmid ning koolitused on oma eesmärgi soovitud ulatuses täitnud. Seega esinevad ka eeldused ja alused ennetähtaegseks vabastamiseks.
- M. Lepikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – endale tätoveeringu tegemine. See rikkumine ei ole raske ega oluline. Ühiskonnas on tätoveerimine laialdaselt levinud just nooremate inimeste hulgas. Aegunud distsiplinaarkaristustele viidata ei saa. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud järeldada, et M. Lepik oleks ühiskonnale ohtlik ning teda tuleks hoida kinnipidamisasutuses. 3
(5)- Kohus on tõdenud, et M. Lepikul oli probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning impulsiivsuse, mõtlematuse ja vägivalduse ja tagajärgede mittemõistmisega. Vangla on aga välja toonud M. Lepiku muutumise tasakaalukamaks. Kohus järeldab seega samuti isiku käitumises toimunud positiivseid muutusi. Järelikult esinevad eeldused käituda vabaduses käitumiskontrollile allutatuna õiguskuulekalt. Siiski asus kohus seisukohale, et kindlalt ei ole võimalik väita, et M. Lepiku hoiakutes toimunud muutused on toonud kaasa uue kuriteo toimepanemise riski olulise vähenemise.
- Kohus on andnud põhjendamatult suure kaalu vangla ja prokuratuuri vabastamist mittetoetavale seisukohale. Kaitsja arvates puuduvad M. Lepiku puhul olulised ja kõrged riskitegurid, mis õigustaksid tema ennetähtaega vabastamata jätmist. Kaitsja hinnangul tuleks hinnata just vangistuses viibitud aja jooksul toimunud positiivseid ja olulisi muutusi. Käitumiskontroll ja katseaeg oleks piisavalt mõjusad M. Lepiku järelevalve tagamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Nii on ka Riigikohus leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 18)
- Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Lepiku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt, seejuures on kohus arvestanud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Lepiku karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M. Lepiku vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks. 4
(5)20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)