1-19-6828/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6828 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Normund Saškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Normund Saškovi (ik 38707142767) kaitsja vandeadvokaat Madis Piirla, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati N. Saškov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. N. Saškovi karistusaeg algas
9. märtsil
10. a ja lõppeb
11. aprillil
12. a.
13. Tartu Vangla esitas
14. aprillil
15. a Tartu Maakohtule taotluse N. Saškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti N. Saškov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. N. Saškovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vangistuses viibib ta esmakordselt. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitamist alustas N. Saškov juba 14-aastaselt. Ta on proovinud erinevaid narkootikume, kuid igapäevaselt tarvitas kanepit. Kuriteod on toime pandud nii sõltuvuse rahuldamiseks kui ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja täitnud ning analüüsinud töövihikut „Kanep“. On huvitatud hariduse omandamisest, kuid katkestas vanglas õpingud omal soovil. Individuaalses täitmiskavas on ette nähtud veel sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ja „Tagasilanguse ennetamise“ tugigrupi töös osalemine, mida tal on võimalik läbida ka vabaduses.
20. N. Saškovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema selgitused rikkumistesse on ennast õigustavad. Ta on keeldunud vanglas tööhõives puuduva töövõime tõttu osalemast. Samas on ta vabaduses töötanud erinevatel töökohtadel ja ka pärast vabanemist plaanib koheselt tööle asuda. Seega takistavad väidetavad terviseprobleemid vaid vanglas majandustöödel osalemist. Tema suhtes läbi viidud pankrotimenetluse raames on N. Saškov avaldanud, et vangla talle tööd ei taga. Võimaluse tekkides on ta sellest aga loobunud. Teist distsiplinaarrikkumist põhjendab emotsionaalse olukorraga, pisendades enda õigusvastast käitumist. N. Saškovi käitumine on jätkuvalt reegleid eirav ja ta seab esikohale vaid enda huvid. N. Saškov peaks enda käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda ei ole paljasõnaline, vaid muutused on ka tegelikkuses toimunud. Praegu selliseid järeldusi teha ei saa.
21. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, kuid need ei erine oluliselt varasemast ega suurenda seaduskuuleka elu väljavaateid. Kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toime panemist. Vastupidiselt, kuriteod pani ta toime koos ema ja elukaaslasega. N. Saškovist lähtuvad kuriteoriskid ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt maandatud. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N. Saškovi kaitsja vandeadvokaat M. Piirla, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on määruskaebuses toodud seisukohad järgmised.
23. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaitsja põhjendused N. Saškovi distsiplinaarkaristustest. Viimane on ilma väliste mõjutusvahenditeta kõrvaldanud distsiplinaarkaristuste aluseks olevad asjaolud. See viitab tahtele käituda õiguskuulekalt, mitte aga ennast õigustavalt. N. Saškov ei ole vangistuse jooksul toime pannud rikkumisi, mis tema ennetähtaegse vabastamise välistaksid. Ta on positiivselt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta kannab esimest vanglakaristust ja ei ole üles näidanud hoolimatust või ükskõiksust vangla personali ja kaasvangide suhtes. Õiguskuulekat käitumist vanglas peab pidama isiku peamiseks ennetähtaegse vabastamise eelduseks (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20).
24. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.
25. juunil
26. a määratud distsiplinaarkaristuse osas on ebakõla selles, kas N. Saškov suudab teha majandustöid või mitte. Vaatama määratud noomitusele, pöördus ka haldusorgani poole, lahendamaks küsimuse sellest, kas ta on kohustatud majandustöödel osalema või mitte. Tartu Vangla vabastas ta töökohustusest. Sellest tulenevalt esitatakse koos määruskaebusega Tartu Vangla psühholoogi kinnituskiri, millest nähtub, et N. Saškov ei käitu ennast õigustavalt.
27. märtsi
28. a distsiplinaarkaristuse tingis ametniku korralduse täitmata jätmine, s.o jope selga panemata jätmine. Samas kõrvaldas N. Saškov koheselt rikkumise. 2
29. Asjaolu, et kinnipeetav asub elama koos enda pereliikmetega, kellega koos pandi toime kuritegu, pole piisav nentimaks, et tema õiguskuulekas käitumine on välistatud. Tema perekond on kriminaalhooldusele allutatud. Ennetähtaegselt vabanenu jääks samuti kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Olukorras, kus isik on karistusest suurema osa ära kandnud ja võimalikke riske on mõistlik, otstarbekam ja võimalik läbi riikliku järelevalve maandada, tuleb eelistada isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusalane järelevalve tahab süüdimõistetu õiguskuulekuse (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-20 ja 3-3-1-5-09, p 31). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et N. Saškov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses märgitule on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
32. Esmalt on maakohus õigustatult viidanud N. Saškovi kehtivatele distsiplinaarkaristustele, millest saab järeldada, et viimane käitub jätkuvalt reegleid eiravalt ja seda isegi range järelevalve tingimustes (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Neist üks on muuhulgas määratud allumatuse eest, mis tekitab kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtluseid sellest, kas N. Saškov oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täitma. Seega on tema ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, täitmata. Ühtlasi juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu sellele, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust lahendades ei hinnata ümber distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevaid asjaolusid. Seda tuleb vaidlustada läbi haldusmenetluse. Seega on N. Saškovi kehtivaid distsiplinaarkaristusi igati võimalik arvesse võtta. Ringkonnakohus jätab sellekohased etteheited tähelepanuta.
33. Ringkonnakohus ei eita, et jättes kõrvale määratud distsiplinaarkaristused, saab N. Saškovi iseloomustamiseks välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid. Ta on vangistuses tegelenud enda sõltuvuskäitumisega ja tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). KarS § 76 lg-st 4 ja kõrgema astme kohtupraktikast tulenevalt ei ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel keelatud kogumina teiste asjaolude kõrval arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtul lasub üksnes kohustus põhjendada, miks ta leiab, et tulenevalt isiku varasemast elukäigust ja kuriteo asjaoludest on temast lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt suur.
34. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui N. Saškov on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. N. Saškov omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust. N. Saškov tunnistati süüdi selles, et ta omandas koos elulaaskasega Läti 3 Vabariigist suures koguses marihuaanat, mida müüs Eestis edasi. Kuritegu oli seega ette planeeritud ja kaalutletud, mis viitab N. Saškovis juurdunud kuritegelikele hoiakutele ja mõttemallidele. Narkootikumide käitlemine oli enne vangistust N. Saškovile peamiseks elatusallikaks. Samuti käitles ta narkootikume ka selleks, et ennast ainega varustada. Kuus kulus tal narkootikumidele umbes 300 eurot. Kuigi N. Saškovil on vabaduses ees ootamas kindel töökoht, ei ole kriminaalkolleegium, arvestades tema minevikku, sugugi kindel, et ta ametlikku töökohta säilitada suudaks. Või et ta ei muutuks saadav töötasu osas rahuolematuks. Tema enda sõnul on tal puuduv töövõime, mis kitsendab mõneti ka tema võimalusi tööturul. Kesine sissetulek ja kehv majandusliku toimetulekuoskus võib ta taaskord kuritegelikule teele viia. Arvestades, et ta hankis narkootikume Lätist, on tal vabaduses ilmselt piisavalt kontakte ja tutvusi, kellelt ainet kerge vaevaga omandada, mistõttu on n-ö libastumise oht suur. Ta võib ainuüksi varasema kogemust pinnalt jätkata narkootikumide käitlemist. Samuti kannab ta karistust selle eest, et viibides eeluurimise ajal kahtlustatavana vanglas, lõi ta enda kambrikaaslast jalaga näkku, misjärel N. Saškov teda edasi peksis. Seega on N. Saškov impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega ning võib olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, probleeme asuda lahendama läbi vägivalla. Kui ta oli selleks suuteline range järelevalve tingimustes, on oht taoliseks käitumiseks vabaduses seda suurem.
35. Samuti on maakohus õigustatult viidanud N. Saškovi narkosõltuvusele, millest vabanemine ei pruugi nii lihtne olla. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta vabaduses narkootikumidest suudaks eemale hoida. Ja seda isegi mitte olukorras, kus ta on lubanud enda sõltuvusprobleemiga vabaduses edasi tegeleda. Ta alustas narkootikumide tarvitamist juba 14-aastaselt, mistõttu on tema sõltuvus pikaajaline. N. Saškov on tarvitanud eriliigilisi narkootikume. Tal oli vabaduses tegelikult piisavalt aega, et enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. N. Saškov oma aega ja energiat sellele aga ei suunanud. Ta on ka ise avaldanud, et kanep muudab ta rahulikumaks ja „parandab tema tervist“. Seega ta ei pea kanepi tarvitamist probleemiks. Seetõttu on kriminaalkolleegiumi hinnangul veel piisavalt alust kahelda tema motiveerituses ka tegelikkuses narkosõltuvusest vabaneda. Ei ole välistatud, et vabaduses võib tal tekkida tagasilangus, mis suurendaks aga oluliselt temast lähtuvat uute kuritegude toime panemise riski.
36. Kuna N. Saškovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, saab öelda, et eripreventiivselt ei ole mõistetud karistused tema hoiakuid muutnud. Arvestades tema varasemat elukäiku ja karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristusi, ei ole ringkonnakohus veendunud, et vangistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Kriminaalkolleegium ei ole kindel, et tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, hoiaks täie kindlusega ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Ja seda hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest nagu kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et N. Saškovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
38. mai
39. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4