1-19-8618/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8618 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Egon Paala tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Egon Paala (isikukood 50005065710) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja Egon Paala määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Egon Paalat 04.11.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8618 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Egon Paalale Harju Maakohtu 28.01.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 6 kuu vangistusega, liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, mille asendas KarS § 69 lg 1 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras 2 aastat alates otsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustas kohus Egon Paalat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 määratud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 20.11.
9. 1.
10. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 11.06.2020 kohtule erakorralise ettekande Egon Paalale KarS § 75 lg 2 p 7 alusel lisakohustuse mitte viibida väljaspool kodu alates kella 22.00-st ja seda kuni 30.09.2020, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust teavitada kriminaalhooldajat enda elu- ja töökoha vahetusest. Viru Maakohus rahuldas 17.06.
11. a määrusega eelmärgitud taotluse. Kohtumäärus jõustus 15.07.
12. 1 1.
13. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.08.2020 kohtule teise erakorralise ettekande, milles taotles Egon Paalale mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei teinud üldkasulikku tööd vastavalt ajakavale, ei ilmunud registreerimisele ega sotsiaalprogrammi tundi, samuti ei olnud elukohas kättesaadav. Pärnu Maakohus pööras 12.08.
14. a määrusega täitmisele Egon Paalale Tartu Maakohtu 04.11.
15. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 3 kuu 5 päeva pikkuse vangistuse. Kohtumäärus jõustus 28.08.
17. Viru Vangla esitas 30.04.2021 Viru Maakohtule materjalid Egon Paala enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
18. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Egon Paala tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
19. Viru Maakohtu 18.05.
20. a määrusega jäeti Egon Paala vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
21. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Egon Paala suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Maakohtu hinnangul on positiivne, et isikul on säilinud head ja toetavad suhted oma lähedastega ning tal on võimalus asuda elama koos elukaaslasega oma vanaema juurde, kus tal oli võimalus elada ka enne vangistust. Süüdimõistetu vanaema ja isa on valmis teda vabaduses toetama, tagades talle elukoha. Ka on ta käitumine kinnipidamisasutuses olnud probleemide vaba. Vaatamata sellele leidis maakohus, et Egon Paala ei kuulu vabastamisele. 3.
22. Nii olid Egon Paalal elukoht ja lähedased olemas ka enne korduvalt vangistusse sattumist. Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtuvalt on Egon Paalal kehv majandusliku toimetuleku oskus, sõltuvusainete tarvitamise harjumus, impulsiivsus, grupi mõju, mõtlematu käitumine ja puudulik probleemilahenduse oskus. Ta ei ole töötanud üheski töökohas kolme kuudki, tema suhtlusringkonnas on isikud, kellelt on lihtne hankida narkootilise aineid ning kelle seltskonnas peetakse normaalseks tarbida liitrite kaupa viina. Maakohtu hinnangul on antud juhul kriminaalhoolduse positiivne läbimine pigem ebatõenäoline. Isik on varem karistatud reaalse vangistusega ja olnud pärast seda allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei teinud vajalikke järeldusi ega muutnud enda käitumisharjumusi, mistõttu tema suhtes pöörati karistus täitmisele. Egon Paala, teades, et käitumiskontrolli nõudeid rikkudes võib ta sattuda tagasi vanglasse, otsustas rikkuda alkoholi tarvitamise keeldu ja pani taas toime kuriteo. Arvestades eeltoodut puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3.
23. Maakohtul puudus veendumus, et Egon Paala on võimeline asuma püsivale tööle ja elama püsivalt sellises elukohas, kus on võimalik teostada tema suhtes kriminaalhooldajal kontrolli. Asja materjalidest ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatust ei tekkinud maakohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud. Seejuures järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik isikut mõjutada läbi individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide ja tegevuste. Ka praegu on süüdimõistetul läbimata vestlused kriminaalhoolduse eesmärkidest ja põhimõtetest, koostöö vajalikkusest. 3.
24. Mitte vabastamise kasuks räägivad eelkõige korduvad samalaadsed süüteod ja risk panna toime uus kuritegu alkoholi tarvitamise tagajärjel. Seejuures ei saa elektroonilise valve kohaldamine kindlustada, et isik ei tarvita joovastavaid aineid ning ei satu konflikti teiste inimestega. Elektroonilise valve seade annab ametnikule ülevaate tema viibimiskoha ja liikumiste 2 kohta, kuid ei takista füüsiliselt kuriteo toimepanemist. Seda eriti olukorras, kus isik ei ole oma reaalse käitumises näidanud üles motiveeritust alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Andmed varasema kriminaalhoolduse kohta näitavad, et isiku käitumist ei ole suutnud mõjutada varasemad korduvad karistused, reaalne vangistus ega kriminaalhoolduse meetmed. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu käitumist oleks nüüd võimalik oluliselt määral kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida piisavalt, hoidmaks ära uusi kuritegusid või isegi tagada kriminaalhooldusnõuete täitmist. Määruskaebus
25. Viru Maakohtu 18.05.
26. a määruse peale esitas määruskaebuse ja selle täienduse Egon Paala, kes palub kohtul veelkord kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 4.
27. Kohtuotsuses ei kajastu tema poolt kohtuistungil toodud positiivsed asjaolud, mis aitaksid temal jätkata vabaduses seadusekuuleka eluga. Tal on tugiisik, nõusolek MTÜ Samaaria Eesti Misjoni poolt, et saab jätkata seal rehabilitatsiooni. Samuti on käitunud vanglas hästi ning viimane vestlus, mis oli puudu, viidi läbi 20.05.
28. Ta on olnud algusest peale vanglas MOTsüsteemis sees, pingutanud ja sellega hakkama saanud ning on aru saanud, mida elult tegelikult tahab ja kuidas lahendada oma probleeme. 4.
29. Ta ei sea kahtluse alla toimepandud kuritegude raskust ega seda, et on olnud varasemalt hoolimatu ja impulsiivne, kuid teadmised on omandanud sisuliselt tänavalt. Esimene reaalne vangistus ei avaldanud mingit mõju, oli selle üle isegi uhke. Iseseisva elu alustamisel selgus, et see on oodatust raskem. Sõltuvusprobleemid viisid ta uue kuriteo toimepanemiseni ja karistuse täitmisele pööramiseni. Oluline on see, et vanglasse karistust kandma ilmus ta ise. Vanglas on ta olnud äärmiselt avameelne, millist teavet on vangla ja kohus ära kasutanud tema vastu. Egon Paala sõnul on ta läbinud kõik individuaalses täitmiskavas määratud tegevused, mis on peamine eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks. 4.
30. Läbitud sotsiaalprogrammid ja psühhiaatriline ravi on maandanud tema sõltuvusprobleemid, impulsiivsuse ja puuduvad sotsiaalsed oskused. Vabanedes soovib osaleda sõltuvusravis, kuivõrd on oluline sellega ise edasi tegeleda. Riskiprotsendid on juriidiliselt kasutud. Kõige olulisem on läbitud programmid, töötamine ja vanglas rikkumiste puudumine ning kohus võiks suunata tähelepanu eelkõige tulevikule. Tal on olemas perekond (kriminaalse taustata), kes on vaatamata tema minevikule nõus teda toetama. Soovib, et kohus pikendaks jalavõru aega kahelt kuult nelja kuuni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Egon Paala vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
32. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus on eksinud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsete eelduste kontrolliga, märkides, et Egon Paala kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning eeldused tulenevad KarS § 76 lg 1 p-st
33. Nimelt kannab Egon Paala liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel ning kriminaalasjas nr 1-18-8173 karistati teda KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, mis on esimese astme kuritegu. Olukorras, kus kinnipeetav kannab vangistust nii esimese kui ka teise astme kuriteo toimepanemise eest, tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel lähtuda raskeimast kuriteost. Seega tuleb 3 formaalseid eelduseid kontrollida KarS § 76 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-st sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
34. Olgugi, et maakohus on formaalsete eelduste kontrollimisel eksinud, on siiski Egon Paala suhtes need täidetud. Nii on Viru Vangla esitanud materjalid õigeaegselt, pool mõistetud karistusajast sai läbi 02.05.
35. Seega ei tingi maakohtu selline viga määruse tühistamist.
36. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
37. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on Egon Paala rõhutanud kuulekat käitumist vangistuse jooksul ning isikliku täitmiskava täitmist, samuti soovi muutuda ning elada õiguskuulekalt. Seega soovitakse sisuliselt kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele Egon Paalat vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus toob välja olulisema ning vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
39. Ringkonnakohus nõustub Egon Paalaga selles, et tema suhtes on mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on näha kinnipeetava iseloomustusest, et Egon Paala on täitnud peaaegu kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused – töötab majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammides, osaleb psühhiaatrilisel ravil, läbitud on mitmed vestlused ja nõustamised, osalenud motivatsiooniprogrammis. Lisaks on Egon Paala sõnul, võrreldes maakohtu lahendi tegemise ajaga, läbi viidud ka vestlused kriminaalhoolduse eesmärkidest ja põhimõtetest ning koostöö vajalikkusest. Ringkonnakohus ei sea Egon Paala sellekohast teavet kahtluse alla ning möönab, et vangistuse kandmise ajal on süüdimõistetu osalenud aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes. Küll on näha, et kuigi ta alustas õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori erialal, katkestas ta õpingud motivatsiooni puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul oleks eriala omandamine taganud Egon Paalale paremad võimalused tööturul. Arvestades seda, et ta kannab karistust mh röövimise eest, on ilmne, et majanduslik toimetulekuoskus oli temal varasemalt puudulik.
40. Ringkonnakohtu hinnangul on kiiduväärt ka see, et Egon Paalat ei ole vanglas viibimise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmine samastatav vabaduses viibimisega, mil ahvatlusi on märkimisväärselt rohkem ning ka süüdimõistetu jaoks võib-olla mitte nii oluliste nõuete järgimine ei ole lubatud. Ringkonnakohus leiab, et varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldused (seda mõlemas kriminaalasjas) näitavad, et Egon Paala ei saa aru, et ka tingimisi mõistetud karistuse ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb täita kohtu poolt määratud nõudeid. Kuigi Egon Paala sõnul on ta nüüdseks muutunud ja soovib isegi elektroonilist valvet pikemaks ajaks, kui seda on soovitanud Viru Vangla, ei toeta tema sõnu varasem reegleid eirav käitumine. Nii rikkus ta isegi kõige elementaarsemaid käitumiskontrolli nõudeid, jättes teavitamata elu- ja 4 töökoha vahetusest, ei viibinud määratud elukohas ega täitnud ka asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd. Kõik eelnev aga tingis ärakandmata vangistuse täitmisele pööramise. Seega ei kasutanud Egon Paala võimalust viibida vabaduses ja teha korrektuure enda käitumises, vaid suhtus hoolimatult teda piiravatesse reeglitesse.
41. Materjalidest on näha, et Egon Paalal on tugiisik ja ta on suunatud STEP-programmi, mis aitab kriminaalse minevikuga noortel tööd leida. Samuti on tal toetavad lähedased – elukaaslane, vanaema ja isa, Egon Paala sõnul ka elukaaslase perekond – kes saaksid teda majanduslikult toetada. See kõik on küll väga positiivne, kuid Egon Paalal oli ka varem mitmeid töökohti, kuid vahetas neid sageli, mistõttu on alus arvata, et süüdimõistetul puudub püsivus ja järjepidevus, ka tunnistab ta ise, et hinnang impulsiivsusele on õige. Seetõttu on oht, et vabanedes tekivad taaskord samalaadsed probleemid, mis aga võivad viia vajaduseni hankida rahalisi vahendeid kuritegelikul teel. Arvestades seda, et Egon Paalat on karistatud nii röövimise kui ka korduva kehalise väärkohtlemise eest, säilib ka oht, et probleemide ilmnemisel jätkub vägivaldne käitumine. Lisaks olid tal toetavad lähedased ja laps ka enne uue kuriteo toimepanemist ja karistuse täitmisele pööramist, kuid vaatamata sellele ei pidanud süüdimõistetu seda piisavaks motivaatoriks, et olla õiguskuulekas.
42. Ringkonnakohtu hinnangul on kaheldav ka rehabilitatsiooni jätkamine MTÜ-s Samaaria Eesti Misjonikeskus, kuivõrd varasemalt ei suutnud ta seal kehtivaid tingimusi täita. Sealt suunati ta MTÜ-sse Lootuse küla, kust ta lahkus omavoliliselt. See kinnitab juba varem avaldatud seisukohta, et väljaspool vanglat on Egon Paalal oluliselt raskem reegleid järgida. Kuigi süüdimõistetu on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on avaldanud soovi vähendada alkoholi tarvitamist, samuti mitte tarvitada narkootilisi aineid, on selge, et ainuüksi soovist ei piisa. Kuivõrd kõik kuriteod on Egon Paala toime pannud alkoholijoobes, on väga oluline, et sellest tulenev risk on piisavalt madal. Kohtukoosseisu hinnangul see praegusel hetkel nii veel ei ole.
43. Egon Paala vastuväited vangla iseloomustuses märgitud riskiprotsentidele ja riskihindamise ebausaldusväärsusele jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Maakohus ei ole neid otsustust tehes kasutanud ega neile viidanud, samuti ei tee seda ringkonnakohus.
44. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
45. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
46. Kõik eelnev näitab, et Egon Paala suhtes on jätkuvalt oht, et ta jätkab vabaduses reeglite eiramist, mis saaks takistuseks nii elektroonilise järelevalve kohaldamisele kui ka muude käitumiskontrolli nõuete täitmisele, ning võib panna toime uusi vägivalla- või varavastaseid kuritegusid. Väheoluline ei ole see, et Egon Paala on varasemalt viibinud 6 kuud vangistuses, mis ei pannud teda mõtlema, et ta soovib oma elu muuta, siis millest tingituna teeb seda veidi pikem vanglas viibitud aeg. Egon Paalal on vaja jätkuvalt tegeleda sõltuvusprobleemidega ja kinnistada juba sotsiaalprogrammide, vestluste ja nõustamiste käigus õpitut. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et Egon Paala soovib alkoholi tarvitamist vähendada, mis näitab, et ta ei mõtle sellest loobumisele. Alkoholi tarvitamine aga on olnud kuritegude soodusteguriks. 5
47. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Egon Paala suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist ega sõltuvusainete tarvitamist, millest viimased soodustavad kuritegusid. Kriminaalhoolduse ja varasema vangistuse vähene mõju on näha ka sellest, et Egon Paala on taaskord kinnipidamisasutuses. Kuivõrd ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et just praegune karistus on muutnud Egon Paala mõtteviisi, puudub alus tema vabastamiseks.
48. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
49. mai
50. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 6