Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS 1 2-21-4733 või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja menetlus 25.03.2021 esitatud hagiavalduse ja 27.04.2021 hagiavalduse puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on lastevanemate vahel kokku lepitud kohtuvälises elatise maksmises, kuid kostja kokkulepetest kinni ei pea, kuna elatise maksmine on ebaregulaarne ning väiksemas summas kui kokku lepitud. Samas vajab laps igakuiselt rahalisi vahendeid igapäevasteks kulutusteks. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud e-posti teel.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud, lahendab kohus tulenevalt
lg-st 1 asja tagaseljaotsusega.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab lapse vajadusi arvestades elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis on kohtulahendi tegemise ajal 292 eurot kuus, alates hagiavalduse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagiavalduses märgitud lapse igakuiseid vajadusi, millest lähtudes nõuab hageja elatist alates hagiavalduse esitamisest määras, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2 2-21-4733 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.