Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 76

1-21-558 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juuni 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Alar Häidberg (kir

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Kajar Saarele Tartu Maakohtu 09.

novembri 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8152 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja algust Kajar Saare kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. jaanuarist
2. a. 02.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kajar Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Tartu Vangla Kajar Saar vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kajar Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kajar Saare tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kajar Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kajar Saar kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kajar Saar temale mõistetud vangistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Süüdimõistetu sõnul on tegemist eramajaga, mis on tema pikaaegseks elukohaks ning kus elavad hetkel xxx, xxx ja xxx enda abikaasaga. 20.04.2021 kinnistusregistri andmetel on omanik süüdimõistetu xxx. Kinnistu kasutamisõigus on A. ja Õ. S. Kinnistu omanik on nõus sellega, et Kajar Saar asub nimetatud elukohta elama. Majas on kõik eluks vajalik olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul Kajar Saare puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Eelkõige on murekohaks kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast alkohol. Isikut on korduvalt karistatud ( viimased 2 kehtivat karistust sealhulgas ) joobes juhtimise eest. Ehkki isikul pole enda sõnul liigtarvitamisega probleeme olnud ning ise ta oma tegusid ei õigusta, on probleem pikaaegne ja tõsine. Vangistusasutus märgib, et isiku enda sõnul tarvitas kanget alkoholi paar korda kuus, aga saunas käies jõi iganädalaselt õlut. Üldiselt tarvitas koos sõpradega - üksinda ei tarvitanud. Leiab, et alkoholi tarvitamist vähendama ei pea ning sõltuvust ei ole. Samas teab, et joobeseisundis auto juhtimine ei ole lubatud, kuid tegevusplaan sama käitumise kordumise vältimiseks puudub. Tarvitamise probleemide eitamine, enda tegude tagajärgede mitte mõistmine ning vabanemisjärgse tegevuskava puudumine viitavad, et süüdimõistetul puudub motivatsioon alkoholi tarvitamist vähendada. Kohus nõustub vangistusasutuse poolt välja tooduga. Ka tänasel kohtuistungil süüdlane avaldas, et on ise loll, alkohol pole probleem, sõitmine valel ajal on. Probleemi alkoholis ei näe ja edasised plaanid, kuidas ohjata alkoholi tarvitamist ja selle pinnalt esile kerkivaid õigusrikkumisi, puuduvad. Paraku on süüdlasele kohus mitmeid võimalusi andnud, kuid süüdlane õppust ei võta. 09.novembril 2020 karistas Tartu Maakohus K.Saart

§ 424lg 1 järgi tingimusliku vangistusega, selle eest, et ta juhtis 08.

novembril

1. a kella 00.36 paiku xxx vallas xxx alevikus xxx juures mootorsõidukit Bellier reg-nr xxx, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l kohta. Kuid juba
2. jaanuaril
3. ( see on vähem kui 3 kuu pärast!) kella 13.25 paiku juhtis ta xxx vallas xxx alevikus xxx juures maastikusõidukit Ski-Doo Formula MX XTC reg-nr xxx, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta. Selline rikkumine ongi süüdlase toonud karistust kandma. Kohtule esitatud materjalidest ega isiku enda ütlustest ei paista, et ta oleks teinud tõsiseid järeldusi, kavatseks astuda vabaduses samme alkoholitarvitamise ohjamiseks jne Kuivõrd isik pole süvendatult tegelenud alkoholi tarvitamise põhjustega, arusaamad ega mõtteviis pole muutunud, siis võib peagi esineda uus tagasilangus. Kinnipeetav naaseb ilma rehabilitatsiooniprogramme läbimata ning konkreetseid raviplaane omamata tagasi senisesse keskkonda, kus ta on harjunud sõpradega alkoholi tarvitama. Vangla iseloomustuse ja isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt peab ta enda suhtlusringkonda täiesti tavapäraseks ning seda enda käitumise mõjutajaks ei pea. Samas alkoholi tarvitas ta üldjuhul koos sõpradega. Viimase joobes juhtimise ajal oli koos sõpradega, kes olid samuti joobes ning keegi neist ei takistanud tema rooli asumist. Ka pole suutnud lähedaste toetus hoida isikut eemal õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega viitab süüdimõistetu pidev alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine hoolimatule suhtumisele teistesse ühiskonna liikmetesse. Arvestades kuritegude toimepanemise sagedust saab öelda, et Kajar Saar on süsteemne õigusrikkuja, kelle analüüsivõime on väga tagasihoidlik ning kes ei suuda väärtustada ühiskonnas kehtivaid norme. Tema ainsaks vabanemisjärgseks eesmärgiks on tagasi tööle minna ja enda elu juurde naasta. Püstitatud eesmärk ei aita kaasa joobes juhtimise riskide maandamisele ning ei toeta õiguskuulekaid eluviise, kuna ka enne vangistust oli kinnipeetaval töökoht olemas. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega, sest probleemide mittetunnistamine näitab, et motivatsioon elu muutmiseks tegelikult ja sisuliselt puudub. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem elukäik on näidanud, et alkohol viib süüdlase peatse õigusrikkumiseni. Kuigi tegemist on esimese reaalse vangistusega, siis isiku ütlusi arvestades pole tegemist sellise asjaoluga, mis paneks teda tegutsema edaspidise õiguspärase elukorralduse nimel. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik