) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
Juhindudes
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (
Riigikohus on asjas 3-2-1-63-10 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas menetluskuluna muu hulgas välja toonud Advokaadibüroo. „Sirel & Partnerid“ õigusteenuse kulu (315 eurot+käibemaks), mis tekkis enne hagiavalduse esitamist kohtule. Hageja märkis, et ta lisas selle kulu, kuna kulu on tehtud selleks, et kujundada õiguslik positsioon vaidluses H. Ruuduga, kus nõudeavaldus oli sisuliselt hagiavalduse esitamisel selle aluseks. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise korras. Hagejal võib olla eeltoodud õigusabikulu hüvitamiseks kostja vastu kahjunõue, ent vastav kahjunõue ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses kasutanud lepingulist esindajat, mistõttu kohus hageja õigusabikulu kostjalt välja ei mõista.
lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle 2 menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud riigilõivu 126 eurot ning hagiavalduselt täiendava riigilõivu 350 eurot. Kohus märgib, et hagejal tuli
lg 5 järgi tasuda käesoleva tsiviilasja raames riigilõivu kokku 350 eurot, mitte hagiavalduselt täiendavalt riigilõivu 350 eurot. Eelneva tõttu on hageja tasunud riigilõivu 126 eurot ettenähtust enam. Hageja saab esitada kohtule taotluse eelviidatud enammakstud lõivu tagastamiseks. Kohus ei mõista kostjalt välja riigilõivu enam tasutud osas, vaid üksnes vastavalt hagihinnale põhjendatud osas (so kokku 350 eurot).
lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tasuma nõutav summa 4200 eurot Osaühing X arveldusarvele nr EExxx. Seega tuleb kohustada kostjat H. R. tasuma eelviidatud summa Osaühing X arveldusarvele nr EExxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.