1-20-9257/30

1-20-9257 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.juuni 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Lily Sandel (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-20-9257 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Kalev Jask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Kalev Jask, isikukood: 36708192759; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 16.11.2020 16.12.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 10.06.2021 RESOLUTSIOON Jätta Kalev Jask temale Tartu Maakohtu 18.12.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-209257 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri 2020 otsusega tunnistati Kalev Jask kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi oma V. J. ja A. J. kehalises väärkohtlemises ning teda karistati 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. Vangistuse algusaega arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
3. novembrist
4. 27.05.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Jaske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Kalev Jask vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kalev Jaske tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kalev Jask tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kalev Jask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kalev Jask kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kalev Jask temale mõistetud vangistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx 28.04.2021 kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub antud korter alates 14.10.2020 K. Jaski V. ja A. J. Tegemist on paneelmaja heas korras oleva teise korruse 2-toalise korteriga, kus K. Jask elaks elutoas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
5. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
6. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul Kalev Jask puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Eelkõige on murekohaks kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast alkohol. Vangistusasutus märgib iseloomustuses, et süüdlane ei tunnista, et oleks probleeme alkoholiga. Korduvalt rikkunud katseajal alkoholi tarbimise keeldu. Isikule oli kohtu poolt määratud kohustus pöörduda "Kainem ning tervem Eesti" programmi. Käis kahel kohtumisel, rohkem ei ilmunud. Ei olnud motiveeritud probleemiga tegelema. Vangistuses läbis "Eluviisitreeningu"
7. Programmist pole kasu olnud, sest on jätkanud rikkumisi. Joomatsükkel 2018 alguses lõppes suisa 08.01.2018 Tartu arestimaja kambrisse kainenema toimetamisega. Võttes arvesse eelnevat infot ning kuritegusid, võib väita, et isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitades võib muutuda isik agressiivseks ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kohtuistungil 10.06.2021 avaldas isik, et on läbinud just vangistuses alkoholiprogrammi ja tahab minna vabaduses programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kohus tervitab kinnipeetava verbaalset valmidust alkoholiprobleemiga tegeleda, kuid kohtule pole esitatud teavet, et süüdlane oleks suunatud vanglas sõltuvusteemat käsitlevasse programmi. Isegi, kui K.Jask on sellise programmi läbinud, puudub kohtul läbiviija tagasiside, mis võimaldaks hinnata süüdlase tegelikku motivatsiooni alkoholist loobumiseks ning nihet tema mõttemaailmas. Senine elukäik, millele kohus ülal ka viitas, ei anna põhjust eeldada, et K.Jask on valmis ette võtma elumuutvaid samme. Arvestades kuritegude toimepanemise sagedust, saab öelda, et Kalev Jask on süsteemne õigusrikkuja, kelle analüüsivõime on väga tagasihoidlik ning kes ei suuda väärtustada ühiskonnas kehtivaid norme. Ohtu suurendab süüdlase naasmine taaskord elama vanemate juurde. Süüdlast on kriminaalkorras karistatud 5 korda, see on ka 5 reaalne vangistus. Teda on karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, varguste, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusena on ta kandnud nii reaalset vangistust kui ka olnud tingimisi katseajaga vabaduses. Viimati enne käesolevat karistust karistati teda Tartu Maakohtu
8. augusti 2020 otsusega ähvardamise eest 4-kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes alles
9. novembril
10. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti Kalev Jaski taaskord süüdi kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Ta kasutas vägivalda oma xxx suhtes ja seda vaid 10 päeva peale varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist samade kannatanute, oma väga eaka xxx A. J. ja xxx V. J vastu nende elukohas toimepandud vägivallakuritegude episoodis. Kokku on Kalev Jask kasutanud tõendatult (kohtuinfosüsteemist nähtuvalt) füüsilist vägivalda ja vägivallaga ning tapmisega ähvardamist neljal korral oma xxx suhtes: 04.–
11. oktoobril 2017,
12. oktoobril 2017,
13. juulil 2020 ja
14. novembril
15. On ilmne, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, kelle õigusvastane käitumine oleks midagi erandlikku. Pigem on alust järeldada, et süüdlane on omandanud kuritegeliku käitumismustri on jätkuvalt vägivaldne ning mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei ole talle avaldanud ka varasemad karistused. Hoolimata vangistustest isik on jätkanud oma kuritegelikku käitumist. Seetõttu on kohtu hinnangul juba kahtlustatava senisest elustiilist ja suhtumisest tulenevalt keskmisest suurem oht, et vabaduses jätkaks ta kuritegude toimepanemist. Kalev Jaski kuritegelik aktiivsus on olnud juba aastaid äärmiselt kõrge. Süüdlase kinnitust, et tema suhted vanematega on head, tema kahetsust ja lubadusi oma käitumismutrit parandada ning alkoholivastasele ravile minna, ei pea kohus absoluutselt usaldusväärseteks. Kinnipeetava kahjuks räägib ka reaalse ja tegeliku töökoha puudumine. Vangistusasutuse iseloomustuses on märgitud, et töötajate registri andmetel on kinnipeetava ainus töökoht Eestis olnud töölepingu alusel perioodil 12.05.2014-30.06.2014 ettevõttes R. OÜ, leping üteldi üles katseajal. K.Jaski varasematest kriminaalhooldustest nähtub, et isikut iseloomustab parasiteeriv eluviis ja ta ei soovigi töötada ja end ise elatada, vaid toetub eakate vanemate rahalisele abile ja toetustele. Kuna vangistuste vahepealne aeg on jäänud lühikeseks, siis viimastel aastatel ei ole mingit töötamise kogemust. Sissetulekuks on puudetoetus ja vanemate hooldamisest saadav hüvitis. Kohtukulud ja trahvid on maksmata, K-raha andmetel tasumata nõudeid 10.05.2021 seisuga summas 6070,
16. Ka kohtuistungil toonitas süüdlane, et ta sissetulekuks saab jätkuvalt töövõimetuspension ja vanemate hooldamise toetus ning ehk Töötukassa või tuttavate abiga leiaks mingit tööd. Selge siht ja teadmine töötamise osas kinnipeetaval puudub ning senine elukäik näitab, et ta pole tegelikult sellest sugugi huvitatud. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega, sest kohus ei näe ühtki uut asjaolu, millele süüdlane sooviks oma edaspidise õiguspärase elukorralduse rajada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem elukäik on näidanud, et alkohol viib süüdlase peatse õigusrikkumiseni. Tegemist on ka järjekorras viienda vangistusega ehk siis pole tegemist sellise asjaoluga, mis paneks teda tegutsema edaspidise õiguspärase elukorralduse nimel. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik