2-21-102990 KOHTUMÄÄRUS Õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuotsuse aeg ja koht 15. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102990 Tsiviilasi Tallinn,

) § 613 lg 1 p-st 1 lahendab kohus käesolevat asja hagita menetluses.

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

477 lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võttes arvesse käesoleva vaidluse võlaõiguslikku iseloomu, peab kohus võimalikuks rahuldada avaldus õigeksvõtul põhineva määrusega, sest puudutatud isik on avalduse õigeks võtnud.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus tunnistab käesoleva määruse viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1 ning § 477 lg 1 ning § 478 lg 4 koosmõju alusel).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 172

lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna puudutatud isik on avaldaja nõude kohe õigeks võtnud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 2

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulud ning kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmisele. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastavasisulise taotluse esitanud. 10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 3