← Eesti

2-21-473/27

Obsah (9)§ 630§ 1§ 442§ 436§ 438§ 173§ 163§ 129§ 178

2-21-473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-473 Tsiviilasi T.-L.R. hagiavaldus R

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 12-21-473 187 lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. 12.01.
  2. a esitas hageja T.-L.R. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi R.R. vastu täisealisele õppivale lapsele igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja täiendas kohtu nõudmisel hagiavaldust 21.01.
  3. a, esitades hagiavalduse tervikteksti koos lisadega. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt õpib hageja gümnaasiumis kuni 21.06.
  4. a. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 175 eurot kuus alates 12.01.
  5. a. Hageja on hagile lisanud sünnitunnistuse ning Xxxxxxxxxxxi tõendi, milles gümnaasiumi juhiabi kinnitab, et T.L.R. õpib Xxxxxxxxxxxi
  6. klassis ja eeldatav kooli lõpetamise aeg on 21.06.2021.a.
  7. 11.03.2021.a esitas hageja kohtule enda seisukoha kostja vastuse osas koos ema pangakonto väljavõttega, kinnistusraamatu väljavõttega ning tõendiga hageja igakuiste vajaduste kohta. Hageja väidete kohaselt on tema igakuised vajadused järgmised: - eluasemekulud kuus ca 80,00 eurot (sisaldab nii igakuiseid kulusid elamispinnale ca 50,00 eurot kui ka kulusid internetiühendusele, TV-le ja elektrile ca 30,00 euro ulatuses); - kulutused toidule ca 120,00 eurot kuus (sisaldab igapäevast söögiraha ca 4,00 eurot päevas); - taskuraha ca 30,00 eurot; - sidekulud ca 6,00 eurot; - kulutused tervishoiule ca 10,00 eurot; - hügieenitarbed ca 35,00 eurot; - koolikohustuse täitmiseks ca 10,00 eurot; - riided, jalanõud ca 60,00 eurot kuus. Hageja elab koos enda emaga emale T.R.’ale kuuluvas kolmetoalises korteris Pärnu linnas. Hagejale ei kuulu ei kinnisvara ega ka sõidukeid. Hageja väidete kohaselt on ta läbi aastate suutnud koguda enda pangakontole nr. XXXXXXXXXXX teatud rahasumma, käesoleval ajal on seal kontol rahalisi vahendeid summas 6 731,14 eurot. Kogutud raha soovib hageja kasutada enda õpingute alustamiseks kõrgkoolis, samuti uue arvuti muretsemiseks jms enda elementaarsete vajaduste katmiseks. Hageja leiab, et kostja kasutab enda huvides V.R. pangakaarti. Eesti Töötukassa tõendist 17 02 2021 nähtub, et kostja ei ela enam enda emale kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxx, Pärnu linnas. Ilmselt seisab aga see korter tühjana, sest V.R. elab tegelikult Papiniidu 25-37, Pärnu linnas. Selgusetu on kuhu pangakontole laekub kostja töötasu ja kuidas saab kostja kätte sealt teenitava töötasu. Hageja leiab, et kostja on asunud teadlikult nii kohut eksitama kui ka varjama enda tegelikke sissetulekuid. Hageja leiab, et taotletav igakuine elatise summa 175,00 eurot on oluliselt väiksem kui seda on käesoleval ajal seadusandja poolt kehtestatud elatise alammäär ning on vastavuses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustega. Lisaks on hagejal ka muud ühekordsed kulutused, mida ei ole võimalik hinnata: käimasoleva elatisraha nõudega seotud õigusabi kulud, kulutused gümnaasiumi lõpetamisel (kontserdimaja rent, kleit ja kingad jne) ning TÜ-sse sisseastumisega seotud kulud. Samuti purunenud prillide vahetuskulud, autojuhi kursused jne KOSTJA VASTUVÄITED 2 2-21-473
  8. 12.02.2021.a esitas kostja R.R. vastuse hagile. Kostja väitel puuduvad tal rahalised võimalused, tema töövõimetus on 30%, tal on tööleping MTÜ-ga Xxxxxxxxxxxx, töötasu saanud ei ole. Kohtu nõudel esitas kostja 17.02.2021.a tõenditena enda ema V.R. 6 kuu konto väljavõtte, väites et kostjal endal puuduvad arvelduskontod ning toetus laekub ema kontole, Eesti Töötukassa tõendi töövõime ulatuse kohta ning töölepingu koopia.
  9. 12.04.2021.a esitatud vastuses eitas kostja oma sissetulekute varjamist ning kinnitas, et tema ainus sissetulek on toetus. Kostja kasutab ainult V.R. konto kaarti, millele laekub igakuiselt Eesti Töötukassast erinev summa 254,40 – 262,88 eurot kuus. Summa sõltub päevade arvust kuus, päev on 8,48 eurot. Kostjal puuduvad kinnisasjad, registris olevad sõidukid on hävinud ning kostja elukoht on Xxxxxxxxxxx. Kostja märgib, et e-MTA-st selgus, et kostja nimele on alates 2019.aasta detsembrist kuni 2020.aasta veebruarini MTÜ Xxxxxxxxxxxx poolt arvestatud brutopalka summas 4448.69 eurot, kuid seda summat ei ole kostjale makstud, sest ta ei ole seal sellise summa eest tööd teinud.
  10. Vastuseks kohtunõudele esitas kostja 12.04.2021.a andmed enda kohustuste kohta. Alates 14.07.2008.tasub V.R. pangakonto kaudu kõik kostja kuludega seotud arved. Kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud kuus kokku on keskmiselt 371,32 euro. Kostja kulud: - Eluase keskmiselt 76,11 eurot kuus; - Elekter 8,91 eurot kuus; - Sidekulud Tele2 8,99 eurot kuus; - Telia 22,31 eurot kuus; - Tervishoid 10 eurot kuus; - Hügieenitarbed 35 eurot kuus; - Riided, jalanõud 60 eurot kuus; - Toit (5.- eurot päev) 150 eurot kuus. EDASINE MENETLUSE KÄIK
  11. Vastuseks kohtunõudele teatas tööandja Xxxxxxxxxxxx MTÜ 20.04.2021.a kohtule, et on arvestanud töötaja R.R.le (R.) perioodil 01.
  12. 2019 – 28.02.2020 brutopalka kokku 1929,26 eurot (Maksu- ja Tolliameti andmete järgi).
  13. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule 21.04.2021.a maksuandmete tõendi R.R.le deklareeritud väljamaksete kohta ajavahemikul 2020.a aprill 2021.a märts.
  14. 23.04.2021.a määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi taotluste ja tõendite esitamiseks, samuti menetluskulude nimekirjade ning nendele vastuväidete esitamiseks.
  15. 03.05.2021 esitas kostja kohtule kostja ema konto väljavõtte ja kirjaliku vastuse, kus kordab varasemalt esitatud seisukohti ning täpsustab töötasu arvestamise perioodi. Kostja märgib, et Brutopalka on MTÜ Xxxxxxxxxxxx arvestanud, kuid väljamakseid ei ole teinud, seepärast pole ta ka esitanud kohtule kohtunõudes 14.04.2021 küsitud andmeid väljamaksete summade, kuupäevade ja pangakontode kohta. 07.05.2021.a esitas hageja vastuse kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte osas, milles märgib, et selle sisu ei puutu antud juhul üldse asjasse ja ei näita mingit otsest seost R.R.ga.
  16. 09.05.2021.a esitas kostja lõplikud seisukohad, milles märgib, et hageja esitas oma ema T.R. pangatehingute sissetulekud perioodil 28.06.2020-01.03.
  17. Antud väljavõttest ei nähtu, et hageja maksaks emale eluasemekulusid 85.- eurot kuus ei enne ega ka peale hagi esitamist. Kostja on esitanud oma ema V.R. pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et kostja ema kannab kõik kostja kulud, sest kostjal puuduvad sissetulekud töötasuna. Tööandja esitas tõendi brutopalga arvestamisest, aga väljamaksmisest mitte. Kostja on eelnevalt esitanud väljavõtte sissetulekutest 3 2-21-473 ja väljaminekutest kostja kasutuses olevalt SEB panga kontolt, kuhu laekub töövõimetoetus. Kostja menetluskulud kandis V.R. (12.-eurot) ja kostja ei nõua kulude hüvitamist.
  18. 10.05.2021.a esitas hageja vastuse kostja 09.05.2021.a menetlusdokumendile, mille kohaselt kostja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et ta töötab kuid tasu selle eest ei saa. Seega kinnitab see fakt tõsiasja, et kostja varjab enda faktilisi tulusid kohtu eest. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega seonduvalt märgib hageja, et puuduvad tõendid, kuhu laekuvad kostja ema pension jms sissetulekud, mis vahenditest laekuvad rahasummad, millised kantakse sularahas kostja ema pangakontole jms. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: - hagiavaldusele lisatud hageja sünnitunnistusest nähtuvalt on hageja sündinud xxxxxxxxxxx.a, kostja on kantud tema isana sünnitunnistusele ning hageja sai täisealiseks xxxxxxxxxxx.a (dtl 29); - Xxxxxxxxxxxi juhiabi 30.12.2020.a tõendist nähtuvalt on hageja Xxxxxxxxxxxi 12.klassi õpilane ja lõpuaktus toimub 21.06.2021.a (dtl 28); - Eesti Töötukassa 17.02.2021.a tõendist nr TVH/18/049518/1 nähtub, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime kestusega 19.09.2018-18.09.2023.a (dtl 51); - poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja hageja ülalpidamisel ei osale.
  2. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96, millest tulenevalt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 2, ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab keskharidust, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt, kes on tema isa, välja elatis 175 eurot kuus kuni gümnaasiumis õpingute lõppemiseni 21.06.2021.a. Seega hageja on õigustatud PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamist saama ning kostja on PKS § 96 ja 97 p 2 koostoimes kohustatud isikuks, kes seadusest tulenevalt peab oma täisealiseks saanud ja keskharidust omandavale lapsele elatist tasuma.
  3. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 13.
  4. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatisena 175 eurot alates 12.01.2021.a kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 26.06.2021.a. Kulusid tõendavate dokumentidena esitas hageja enda koostatud tõendi igakuiste vajaduste suuruse kohta (dtl 60). Vaatamata asjaolule, et kohus on 4 2-21-473 hagejale selgitanud tõendite esitamise kohustust 14.01.2021.a määruse p.-s 4 ja 19.02.2021.a kohtunõude p.-s 3, on hageja seisukohal, et tema igapäevased kulutused tõendamist ei vaja kuna taotletav igakuine elatise summa 175,00 eurot on oluliselt väiksem kui seda on käesoleval ajal seadusandja poolt kehtestatud elatise alammäär ning on vastavuses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustega. Kohus hageja taolise seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-119-15). Kohtul tuleb vajadus tuvastada igakordselt, lähtudes PKS § 99 lg 1 ja 2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seetõttu peab täisealine elatist nõudev hageja tõendama ka enda igapäevaseid kulutusi. 13.
  5. Hageja on kohtule esitanud andmed enda igakuiste vajaduste kohta. Kostja hageja igakuiste vajaduste suurust vaidlustanud ei ole. Kostja on üksnes märkinud, et hageja ema pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja maksaks emale eluasemekulusid 85.- eurot kuus ei enne ega ka peale hagi esitamist. Kohus leiab, et kostja vastavad etteheited hagejale on asjakohatud ja põhjendamatud. Hageja ei ole väitnud, et ta tasub enda igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste eest ise. Hageja on märkinud, et ta on olnud seni, vaatamata jõustunud kohtuotsusele, ainult enda ema ülalpidamisel. 13.
  6. Hageja on enda igakuiste vajadustena, mille ulatuses elatise nõue esitatud on, välja toonud tavapärased kulutused eluasemele, toidule, sidele, hügieenile, taskurahale, ravimitele, koolikohutuse täitmiseks ning riietele ja jalanõudele kokku igas kuus summas 351 eurot. Hageja väidete kohaselt on ta läbi aastate suutnud koguda enda pangakontole rahasumma, käesoleval ajal on seal kontol rahalisi vahendeid summas 6 731,14 eurot, mida hageja soovib kasutada enda õpingute alustamiseks kõrgkoolis, samuti uue arvuti muretsemiseks jms enda elementaarsete vajaduste katmiseks. Seega ei esita hageja kostja vastu nõuet suuremate kulutuste kohta mis on vajalikud teha seoses kooli astumisega ja uue arvuti muretsemisega ning hageja kannab need ise, vaid nõuab elatist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude katteks, mis seonduvad hageja tavapärase elulaadiga. Muu vara hagejal puudub ja kostja ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. 13.
  7. Kohtu hinnangul hageja poolt välja toodud kulutused iseenesest suuremas osas ei ole ülemäärsed, vaid lähtuvad harjumuspärastest kulutustest ja selle hulgas ei ole ebamõistlikke kulutusi. Hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks tuleb tasuda eluaseme kulusid, sidekulusid, toidukulusid, kulusid hügieenile, taskurahale, ravimitele ja koolikohustuse täitmiseks ning kohtu hinnangul on hageja poolt eelpool nimetatud kulude suurus mõistlik. Samas aga hageja kulutused jalanõudele ja riietele nõude perioodil, s.o. alates 12.01.2021.a kuni keskhariduse omandamiseni 26.06.2021.a on kohtu hinnangul ebamõistlikult suured ja täielikult tõendamata. Kohus tegi hagejale korduvalt ettepaneku tõendite esitamiseks, mida hageja teinud ei ole. Hagejal oli hiljemalt 03.05.2021.a võimalik kohtule esitada tõendeid soetatud jalanõude ja riiete kohta igas kuus summas 60 eurot. Kohus leiab, et mõistlik igapäevane kulu jalanõudele ja riietele nõude perioodil on 10 eurot kuus. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et seoses Covid 19 pandeemiaga kehtestatud liikumispiirangutele, on ebatõenäoline, et hageja vajas ja soetas perioodil alates 12.01.2021.a kuni keskhariduse omandamiseni enesele riideid ja jalanõusid kokku summas 360 5 2-21-473 (60x6kuud) eurot. Kohus märgib siinkohal, et hageja selgitustest nähtuvalt ei ole ta enda igapäevaste vajaduste väljatoomisel arvestanud lõpukleidi ja jalanõude kuluga, mistõttu ei saa ka kohus vastavat kulu arvestada hageja vajaduste suuruse tuvastamisel. Ülejäänud hageja kulutused on küll samuti tõendamata, kuid siiski eluliselt usutavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlike kulude suurus hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks on seega 301 eurot kuus (80,00 + 120,00 + 30,00 + 6,00 + 10,00 + 35,00 + 10,00 + 10,00). Kohtu hinnangul kaalukas argument hageja enese ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu hindamisel on asjaolu, et hagejal puudub keskhariduse omandamise hetkest võimalus tööle asuda hariduslikel põhjustel. Kohus märgib, et kostjal on seadusest tulenev kohustus hagejat õpingute ajal ülal pidada ning hagejal endal antud juhul iseseisev igakuine sissetulek puudub.
  8. Kehtiva kohtupraktika kohaselt PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, samas tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Seega on kohustatud isiku varaline seisund üks, kuid mitte ainuke komponent ülalpidamiskohustuse ulatuse määratlemisel. PKS § 102 lg-st 1 tulenevalt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. 14.
  9. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt puuduvad tal rahalised võimalused elatise tasumiseks, tema töövõimetus on 30%, tal on tööleping MTÜ-ga Xxxxxxxxxxxx, töötasu saanud ei ole. Kohtu nõudel esitas kostja tõenditena enda ema V.R. konto väljavõtted väites, et kostjal endal puuduvad arvelduskontod ning toetus laekub ema kontole, kust tasutakse ka kostja igakuised kohustused. Kohus peab kostja väiteid pangakonto puudumise kohta usutavaks, kuna menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kostja suhtes on aastaid tagasi algatatud täitemenetlus, mida ei ole õnnestunud täita. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt on kostjal osaline töövõime alates 19.09.2018-18.09.2023 (dtl 51). Kostja esitatud V.R. arveldusarve väljavõttest nähtub, et kontole laekub igakuiselt Eesti Töötukassast toetus keskmiselt 252,46 eurot kuus (dtl 44-50). Kostjal puuduvad kinnisasjad, registris olev vara. Kohus leiab, et kostja väited sellest, et kuigi tal on sõlmitud tööleping, ei ole ta töötasu saanud, ei ole eluliselt usutavad. Kostja poolt on kohtule esitatud tööleping, millest nähtuvalt kostjaga on sõlmitud tööleping 20.12.2019.a, see on sõlmitud tähtajatult, tema töötasu suurus on 584 eurot kuus (dtl 52-53). Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksuandmete tõendist, et kostjale on deklareeritud väljamakseid ajavahemikul 2020.a aprill kuni 2021.a märts tööandja poolt kokku brutosummas 2454,93 eurot (dtl 88-89). Vastuseks kohtunõudele teatas tööandja Xxxxxxxxxxxx MTÜ kohtule, et ta on arvestanud töötaja R.R.le (R.) perioodil 01.12.2019 – 28.02.2020 brutopalka kokku 1929,26 eurot (dtl 82-83). Siinkohal märgib kohus, et ei kostja enda ega tööandja andmed töötajale deklareeritud väljamaksete kohta ei ühti Maksu- ja Tolliameti andmetega. 14.
  10. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti koostatud maksuandmete tõendiga on tuvastatud, et kostja saab töötasu ka tööandjalt kellega, tal on sõlmitud tööleping. Kostja väide sellest, et ta ei 6 2-21-473 ole saanud töötasu, kuna ta ei ole tööd teinud, on vastuolus eelpool nimetatud maksuandmete tõendiga ja ei ole ka eluliselt usutav. Tööleping on sõlmitud 20.12.2019.a, kumbki pooltest töölepingut üles öelnud ei ole, saadavalt töötasult teeb tööandja maksuseadustes ette nähtud kinnipidamisi ning deklareerib andmed väljamaksete kohta Maksu-ja Tolliametile. Lisaks on kostjal osaline töövõime ja ta on võimeline tööd tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja saab igakuiseid sissetulekuid nii toetuse näol kui ka töötasuna tööandjalt kokku 473,45 (toetus 252,46 + töötasu 220,99) eurot kuus. 14.
  11. Vastuseks kohtunõudele esitas kostja 12.04.2021.a andmed enda kohustuste kohta. Kostja väitel alates 14.07.2008.tasub V.R. pangakonto kaudu kõik kostja kuludega seotud arved. Kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud kuus kokku on kostja sõnul keskmiselt 371,32 euro. Hageja kostja vastavatele väidetele vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja esitatud arvestusest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja igakuised kulud eluasemele on 76,11 eurot kuus, elektrile 8,91 eurot kuus, sidekuludele 31,3 eurot kuus (dtl 95). Kostja väitel kulub tal ühes kuus tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 35 eurot, riietele, jalanõudele 60 eurot kuus, toidule 150 eurot kuus. Vastavate kulutuste kohta kostja tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on mõistlikus suuruses kostja kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele kokku 45 eurot kuus. Ülepaisutatud on aga kostja kulud riietele, jalanõudele ning toidule vaidlusalusel perioodil. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostja oleks endale soetanud riideid ja jalanõusid alates hagi esitamisest igas kuus summas 60 eurot. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele 10 eurot kuus, nähtuvalt kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2021-17.02.
  12. Kohus leiab, et mõistlik kulu toidule ühes kuus on sarnaselt hagejaga 120 eurot kuus, st 4 eurot päev. Hageja on täisealine, kelle toidukulu on samuti 120 eurot kuus, kostja ei ole põhjendanud, miks temal peaks täisealise isikuna olema toidukulu ühes kuus 30 euro võrra suurem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlike kulude suurus kostja igakuiste vajaduste rahuldamiseks on seega 291,32 eurot kuus (76,11 + 8,91 + 31,3 + 10,00 + 35,00 + 10,00 + 120,00). Kohus tuvastas, et kostja keskmine kuusissetulek on 473,45 eurot, kulutused on 291,32 eurot kuus. Kuivõrd elatise tasumisel summas 150 eurot kuus, jääb kostjal kasutada enda vajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid summas 323,45 eurot, siis puudub vajadus selgitada välja hageja ema varaline seis ja analüüsida hageja poolt selle tõendamiseks esitatud tõendeid. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt ning hagejale tuleb välja mõista elatis alates 12.01.2021 150 eurot kuus kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja 21aastaseks saamiseni. Kohtu hinnangul ei ole väljamõistetud elatis kostjale ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Antud juhul täidab hageja ülalpidamiskohustust õpingute ajal hageja ema. Vanemate ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes on eelduslikult võrdne ning kohtu hinnangul on äärmiselt ebaõiglane lugeda pelgalt lapse täisealiseks saamise tõttu elatise maksmiseks kohustatud isikuks see, kelle leibkonnas laps elab. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 7 2-21-473 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudis kostjalt elatist 175 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatis on kokku 1575 eurot. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega ka menetluskulusid kandnud. Kohus selgitab, et

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.