lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu
2 Seadus ei näe ette, et kostja saaks hagejalt nõuda abielu lahutamise tingimusena hageja perekonnanime muutmist ning rahalist või esemelist hüvitist (kuuldeaparaat). Samuti ei menetle kohus koos abielu lahutamisega kostja võimalikku nõuet solvamise eest hüvitist saada. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, kui jättis eelnimetatud asjaoludega arvestamata. Kostja väited, et maakohus ei pidanud asjas istungit, on ebaõiged. Kostja osales maakohtu istungil
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjatele vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (
Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.