← Eesti

1-20-6086/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6086 Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Mare Võrno, Hii

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Jaanus Läänemetsalt menetluskuluna sundraha summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista Jaanus Läänemetsalt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 222.00 (kakssada kakskümmend kaks) eurot riigituludesse. 1

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Jaanus Läänemetsalt menetluskuluna kaitsjatasu summas 1715.40 (üks tuhat seitsesada viisteist eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Jaanus Läänemetsal kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3397.40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel kuul tasuda 317.40 eurot ja järgnevalt igakuiselt vähemalt 280.00 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700023626 ning selgitusega: „Jaanus Läänemets 1-20-6086, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 921.60 eurot (sealhulgas käibemaks) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Jaanus Läänemetsa kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD- ja DVD-plaadid kõnesalvestiste, sündmuskoha fotode ja politseinike vormikaamerate salvestistega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jaanus Läänemetsale Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuv mobiiltelefon Nokia (pakend nr 5) ja R S mobiiltelefon MyPhone (pakend nr 4).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel sündmuskoha vaatlusel 12.05.2020 xxxx asuvast korterist kaasa võetud taburetid (pakendid nr 1 ja 2), pliidi praeahju käepide (pakend nr 3) ja 10 DNA-proovi (pakend nr 6), mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 02.06.

  1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 16.06.
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 01.07.
  3. Süüdistus Jaanus Läänemetsa süüdistatakse selles, et tema, 11.05.2020 kella 19.30 paiku xxxx asuvas korteris nr xxxx tarvitas koos R P, K T, K K ja M S alkoholi ning ühises joomingus M S tekkinud tüli käigus tungis köögis kallale M S, lõi kannatanut rusikaga vastu nägu ja keha, mille tagajärjel M S kukkus kuklaga vastu pliiti ning peale seda lõi kannatanule, kes üritas ennast kaitsta pannes käed näo ette, puidust taburetiga mitmeid kordi vastu pead ja keha (lööke oli vähemalt 6-8), tekitades M S järgnevad kehavigastused: surmaga lõppenud ajukoljutrauma, nahaalune verevalum (muhk) kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema abaluu piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul õla- ja 2 küünarvarrel, paremal labakäel ning vasakul reiel ning nahamarrastus paremal pool ristluu piirkonnas. M Si surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma parema kiiru- ja oimuluu killunenud sisserõhutusmurruga, joonmurdudega paremal oimuluul, parema kiilluu suurel tiival ning koljupõhimikul eesmises koljuaugus, koljupõhimiku ristimurruga keskmises koljuaugus, näokoljuluude (parema ülalõuaurke keskmise ja eesmise seina, vasaku sarnaluu, ninavaheseina ja ninaluude) murdudega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga (kokku umbes 30 ml), difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga mõlema suurajupoolkera, väikeaju ja ajutüve pinnal, põrutushaavadega paremal pool oimu piirkonnas juustega kaetud peanahal ning paremal pool näol, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, nahaaluste verevalumitega näol ning nahamarrastusega paremal kõrvalestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse sekundaarsete verevalumitega ajutüves, kesk- ja vaheajus, paremal pool põhimikutuumade piirkonnas ning mõlema külgvatsakese seintes ning peaaju funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine (ajusurm). Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna ohustavad kannatanu elu nende tekitamise ajal ja selle järel. Seega Jaanus Läänemets, lüües teist inimest rusikaga ja taburetiga korduvalt elutähtsatesse organitesse, sealjuures pea piirkonda ning tappes tahtlikult teise inimese, pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Süüdistatav Jaanus Läänemets tunnistas ennast süüdi osaliselt, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et
  4. mail 2020 aastal oli ta xxxx korter xxxx koos R P ja M S. M kutsus sinna hiljem ka K K ja K T. Kui K ja K tulid, siis M ja K hakkasid kohe seal tolmu üles keerutama omavahel. Algul oli tüli põhjuseks see, et K ei pese riideid ja ennast, siis tulid mõlemal armukadeduse hood peale, samuti oli M K peale vihane kuna pidi K pärast peaaegu vangi sattuma. M läks lõpuks Kle kallale, lõi lahtise käega, K oli põrandal pikali, siis tõmbas veel juustest. Koos tarvitati alkoholi, kokku oli 7 pudelit viina ja õlled ka, ta ei mäleta, kui palju nad sellest ära jõid, enda hinnangul oli tal õhtuks raske joove, mäletab sündmusi hägusalt. Viimane mida mäletab, oli see kui K ja M läksid kahekesi duši alla pesema ja tagasi kööki tulid. Edasi mäletab, et oli üksinda köögis laua taga ja seal köögis ei olnud vahepeal kedagi. Ta mäletab ka konflikti M ja R vahel. R ütles Mle, et miks sa Kt peksad, M hakkas R kallal õiendama, heites viimasele ette mingit vana Xxxx juhtunud konflikti, kus R olevat Ml kulmu rulli löönud, oli sõnavahetus ja siis M selle peale läkski Rle kallale. Tema juhtunule vahele ei seganud, ütles vaid, et miks sa sellest Kst siia kutsusid ja siis lähed kallale ka veel talle, M ütles, et ta armastab. Ta mäletab, et kui M ja K pesemast tagasi tulid, siis Kl oli saunalina ümber ja istus kööki laua taha, siis M tuli võttis Kl juustes kinni tõmbas ta põrandale pikali, käratas, et mine pane riide. M ja K läksid taha tuppa ja tema jäi kööki. Mäletab, et lõi Mt taburetiga ühe korra, ei mäleta, millest nende vahel konflikt tekkis. Löömist mäletab väga hägusalt, löökide arvu ei mäleta. Ta ei tahtnud Mt tappa, oli endast lihtsalt välja läinud. Ei oska midagi öelda selle kohta, et eksperdi arvates oli vähemalt 6-8 lööki, ta kahetseb väga. Mäletab, et K käis mitu korda tagatoas magamas ja ei näinud pealt M poolt K löömist, Rle kallaleminekut ja K ja M vahelist konflikti peale duši all käimist. Mäletab, et köögis oli kaks tooli ja kaks taburetti, korteris rohkem taburette ei olnud. Ta ei tea, millise taburetiga ta Mt lõi, ei tea, mis sellest taburetist sai, ei tea midagi katkisest taburetist. Ta ei mäleta midagi kiirabi, politsei ega tööandja käigust korterisse.(kd I tl 67p-71) 3 Kannatanu R S kohtus antud ütlustest nähtub, et M S oli tema vend. Kuriteo asjaoludest ei tea ta midagi. Ta korraldas M Si matused, sai selleks riigilt toetust, tsiviilhagi ei esita. (kd I tl 29p31) Tunnistaja K K kohtus antud ütlustest nähtub, et M S oli tema elukaaslane. M S elas viimased kolm kuud tööandja eluruumis xxxx koos Jaanus Läänemetsa ja R Pga, tema ise elas xxxx.
  5. mail oli Ml külas koos K Tga, tulid juba eelmisel õhtul, tarvitasid viiekesi alkoholi. Mingil ajal käisid koos Mga pesemas ja läksid tuppa, mis oli M magamiskohaks, M läks kööki suitsu tegema, tema vaatas televiisorit ja jäi diivanile magama. Ta kuulis köögist kolksusid, mille peale ärkas ja läks vaatama. Kõik ülejäänud olid köögis Jaanus Läänemets ja R P istusid köögilaua taga. Hiljem väitis vastupidiselt, et P oli sel ajal oma toas ja Jaanus seisis laua juures taburet käes. M oli pliidi ees pikali, ninast suust ja kõrvast tuli verd. K ütles, et M kukkus, et köögis oli Jaanuse ja M vahel olnud sõnavahetus. Ta istus põrandale ja võttis M pea sülle, ütles Jaanusele „mis sa tegid“, Jaanus võttis tabureti ja lõi sellega ühe korra Mle pähe paremale poole, ta ei mäleta, kas Jaanus lõi taburetiga või tabureti jalaga. K ütles hiljem talle, et M oli Jaanust õue kutsunud ja kui M oli selja pööranud oli Jaanus teda taburetiga löönud. Ta palus Kl politseisse ja kiirabisse helistada, kiirabi tuli ja viis M ära, politseid ta ei näinud. Ta oli šokiseisundis, ei mäleta täpselt, mis edasi sai. Jaanus rääkis kõigile, et kui tuleb politsei, siis tuleb rääkida, et M ise kukkus. Ta teab, et korteri köögis oli neli taburetti, et see taburet, millega Jaanus Mt lõi purunes, nägi tabureti jalga Jaanuse käes, samas väitis ka, et ei mäleta, kas nägi taburetti või tabureti jalga. Ta ei tea, mis sellest katkisest taburetist sai. Neile tuli auto järgi ja nad sõitsid Kga minema. Temal kellegagi tüli või riidu või solvamist polnud, keegi rohkem mingit vägivalda ei tarvitanud. Järgmisel päeval rääkis K talle, et Jaanus oli löönud Mt kolm korda pähe, et see löök, mida tema nägi oli neljas. Järgmisel päeval sai teada, et M on surnud. (kd I tl 35p-43) Tunnistaja K T kohtus antud ütlustest nähtub, et K Kinks ja M S olid tema head tuttavad, Jaanus Läänemetsa tunneb kui M töökaaslast. 11.05 ja ka eelneval päeval tarvitas ta koos Kga viimase elukohas Rakveres alkoholi. 11.05 otsustasid minna xxxx, kus elas M oma töökaaslastega, kaasa võtsid neli pudelit viina. Algul oli kõik normaalne, suhtlesid, võtsid köögis laua taga viina - M, K, Jaanus ja üks mees, keda ta varem polnud näinud. Vahepeal K ja M käisid teises toas ja käisid ka pesemas. Terve aja oli tunda, et K ja Jaanus ei saanud omavahel läbi, seda on ka varem olnud, Jaanus süüdistas Kt M elu ära rikkumises. Mingit vägivalda polnud, ainult räägiti, M hakkas Kt kaitsma. Mingil hetkel võttis M Jaanusel särgist kinni öeldes, et lähme välja, välja ei mindud, sest Jaanus lõi Mt rusikaga ja seejärel taburetiga rohkem kui üks kord, löökide tagajärjel läks taburet „juppideks“. Võõras mees istus sel ajal laua ääres, ka K oli sel ajal köögis. Ta proovis Jaanust takistada haarates selja tagant tabureti jalast aga Jaanus tõukas ta eemale ja lõi jälle taburetiga Mt. Taburetiga löögid olid suunatud üles poole, pea poole. M kukkus vastu pliiti pliidi ette maha, rohkem Jaanus ei löönud, K võttis M pea endale sülle, kõik kohad olid verd täis. Ta helistas kiirabisse, Jaanus ütles, et ta räägiks, et M kukkus, ta arvas, et asi pole nii tõsine ja ütleski algul, et M kukkus, hiljem, kui kiirabi tuli, siis rääkis nii nagu tegelikult oli. Hiljem tuli sinna veel tööandja või korteriomanik ja käskis neil lahkuda, ta tellis endale auto järgi ja sõitsid Kga minema. Ta ei tea, kui palju neid taburette korteris oli, või mis sai sellest katkisest taburetist, tema midagi ära ei viinud ega koristanud. Peale M ja Jaanuse vahel juhtunut korteris mingit muud vägivalda ei tarvitatud. Tunnistab, et oli üpris purjus ja kõike päris hästi ei mäleta.(kd I tl 50-54). Tunnistaja R P kohtus antud ütlustest nähtub, et Jaanus Läänemets on tema sõber, keda tunneb neli või viis aastat, M S tutvus hiljem Jaanuse kaudu. 11.05 hakkasid nad pärast tööd kolmekesi viina võtma, millalgi ilmusid korterisse ka kaks tüdrukut, kes olid M tuttavad. Ta ei mäleta, mida nad jõid, aga jõid päris palju. Ta ei mäleta kõiki asju, mittemäletamine võib olla tingitud alkoholist, aga tal on ka muidu mäluga probleeme. Mäletab, et mingil hetkel läks pliidi ette, M 4 tuli ka sinna ja hakkas rääkima mingist vanast asjast, juhtumist, kus tema olevat Mle peksa andnud, mida tema arvates polnud juhtunud või mida ta ei mäleta. M lükkas tema pea vastu pliidi rauda, pea oli natuke katki, otsa ees väike kriimustus. See nagu polnudki tüli, lihtsalt lõi korra käega vastu pead. Jaanus nägi seda pealt, tüdrukud olid sel ajal teises toas. Ta läks WCsse tupsutas tualettpaberiga otsaesist, kui kuulis, et K hakkas köögis karjuma, et R, tule appi. Ta läks kööki ja nägi, et M on pikali maas ja verd jooksis. K hoidis kätega verd kinni, teine tüdruk oli ka köögis, Jaanus istus taburetil köögilaua juures. Ta ei näinud, kuidas M pikali maha sai, ta ei näinud M juures ühtegi tervet ega katkist taburetti. Nad hoidsid Kga lapi abil verd kinni kuni kiirabi saabumiseni, ta kutsus Jaanust appi, aga oli näha, et Jaanus ei saanud millestki aru. Kiirabi viis M ära, pärast toodi ta politseisse, tüdrukud jäid vist korterisse. Nad kõik olid väga purjus. (kd I tl 64-68) Tunnistaja M M kohtus antud ütlustest nähtub, et M S oli talle täiesti võõras inimene. Nii teda kui süüdistatavat nägi alumises korteris, kui ta seal riidlemas käis, kui nad seal lärmasid ja pidu panid, teadis neid kui oma naabreid. Tema elab xxxx. Majal on kaks korrust ja terve ülemine korrus on tema ja tema elukaaslase oma, sündmused toimusid korteris number xxxx. Ta teadis, et seda korterit üürib L L, korteris elas kolm meest. Korteris oli pidev joomine, lärm, külalised, naisterahvad, kilkamised. Seal käis 2 naisterahvast, üks on mingi K. Enne seda
  6. maid oli ta varem ka politseid kutsunud sinna. Kui ta 11.05 kella viie paiku koju jõudis, siis tema ema ja laps olid täiesti endast väljas, rääkisid, et naaberkorteris oli terve päev olnud kõva lärm nagu oleks mööblit lõhutud, kostsid kõvad kolksud, kilked karjed. Kui tema koju tuli, siis sellist kõva lärmi enam ei olnud, aga kuulda oli, et ikkagi joomasumin jätkub. Ta helistas politseisse, hiljem politsei tuli, kiirabi ta ei näinud. .(kd I tl 31-34) Tunnistaja L Li, OÜ xxxx tegevjuhi, kohtus antud ütlustest nähtub, et M S ja Jaanus Läänemets olid tema ettevõtte töötajad, kes ajutiselt elasid korteris xxxx, mida ta üüris tööliste majutamiseks, lühemat aega elas seal ka R P. Ta teadis, et alkoholitarvitamisega on neil probleeme ja selles mõttes hoidis neil silma peal. Vist korra või kaks ülemistel naabritel oli nendega probleeme.
  7. mail ta jõudis sinna siis, kui kiirabi oli juba ukse ees. Meestel oli sel päeval töövaba ja eks nad kippusid siis napsu võtma. Ta mõtles, et läheb käib läbi, loeb sõnad peale, et järgmine päev on tööpäev, et käitugu korralikult. Ta oli Mga mõni aeg varem käinud xxxx, M käis süsti saamas, et oma alkoholiprobleemidest võitu saada. Mingi aja ta isegi nagu suutis paremini käituda, niikaua kuni ta oli kriminaalhoolduse all. Kui hooldus läbi sai, läks see asi jälle käest ära. Korteris nägi kiirabitöötajaid ja Mt, kes oli põrandal pea pliidi poole, jalad ukse poole. Korteris olid veel Jaanus, R ja kaks naisterahvast, kellest üks oli K, kellega M oli koos elanud. Kuna ta teadis, et see K tekitab probleeme, või üks neist tekitab teisele probleeme, siis ta üritas ikkagi eraldada neid, et nad ei satuks kokku koguaeg. Ta ei tea, kes see noorem naisterahvas oli. Tema arvates olid kõik korteris olevad isikud ühtemoodi joobes. Kiirabiga jäi jutt, et nemad kutsuvad politsei. Ta käskis peo ära lõpetada, ära koristada. Tagant järgi ilmselt ei olnud see hea plaan. Aga ilmselgelt seal ei olnud ka kedagi, kes oli võimeline koristama. Selle korteri lõpuks tema ikkagi koristas ise ära, siis kui nad kõik sealt läinud olid. Enne kindlasti ei tehtud midagi, see verine põrand säilis seal üsna pikka aega veel. Korteris olevate toolide ja taburettide täpset arvu ei oska ta öelda. Katkist tooli või taburetti seal köögis ta ei näinud. Ta käskis naistel lahkuda ja nad läksidki ära, Jaanus ja R jäid korterisse. Ta pärast paar korda veel üritas Jaanusega telefoni teel rääkida, Jaanuse jutt oli joobeseisundist tulenevalt segane. (kd I tl 54p-57) Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega DVD-plaadil – nähtub, et vaadeldi sündmuskohta xxxx. Köögis ahi-pliidi juures seisab taburet, põrandal on suur 5 veremäärdumine, määrdumise juures kasutatud salvrätikud, põrandal on ka pliidi käepide, käepideme pinnal veremäärdumised. Veremäärdumised ja -tilgad ahi-pliidi all. Pliidi all on ka kasutatud salvrätikud, sokk ja teised esemed. Pliidi pealt servast on avastatud verekahtlane määrdumine. Toas riiuli juures seisab taburet. Sündmuskohalt võeti kaasa 2 taburetti, pliidi käepide, 2 mobiiltelefoni, 10 DNA proovi.(kd II tl 1-17) - Asitõendi (taburetid) vaatlusprotokoll – vaadeldi 12.05.2020 xxxx sündmuskohalt kaasavõetud kahte taburetti. Taburetid on puidust, heledat värvi ja kaetud lakiga. Köögist kaasavõetud tabureti istmeosa on mõõtmetega 28,5x28,5 cm, istmeosa paksus 3 cm. Tabureti kõrgus 45 cm. Istmeosal ja tabureti jalal verekahtlane määrdumine. Toast kaasavõetud taburetil verekahtlast määrdumist visuaalsel vaatlusel ei avastatud. Peale vaatlust on taburetid pakendatud uuesti paberkottidesse nr 1 (köögist) ja nr 2 (toast) ning paigutatud asitõendite hoiuruumi.(kd II tl 18-21) - Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükkidega andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnefailid CD-plaadil. Vaadeldavaks objektiks on audiofailid häirekeskuse andmebaasist saadud 11.05.2020 telefonikõnedega numbrilt xxxx (3 kõnet) ja 1 kõne numbrilt xxxx.(kd II tl 22-29) Kõne numbrilt xxxx - 11.05.2020 kell 21:00:56, kestus 04:
  8. Helistaja M M. Teatab, et xxxx korter xxxx juuakse, lärmatakse, kakeldakse, see kõik on igapäevane. Kõned numbrilt xxxx. - 11.05.2020 kell 19:48:42, kestusega 03:32 – rääkijaks K T, K K on kõrval. Antakse teada, et xxxx üks inimene kukkus vastu pliitat, pea on lõhki, on verejooks suust, kõrvast ja igalt poolt, et ta sureb ära vist. - 11.05.2020 kell 21:05:12, kestusega 54 sekundit, Helistaja K K palub andmeid kiirabiga xxxx viidud M Si kohta, Häirekeskuse töötab palub helistada haiglasse ja ütleb telefoninumbri. - 11.05.2020 kell 21:52:54, kestusega 02:
  9. Helistaja K K väidab, et xxxx, toimus peksmine, kus peksti pähe M Sit, kes kiirabiga ära viidi, politsei ei käinud, ta tahab avalduse kirjutada selle kohta, kes lõi teda, kuhu ta peab tulema. - 12.05.2020 kell 07:49:57 kell 00:51, kestusega 00:51, helistab K T ja tahab infot M Si kohta, aga palutakse helistada xxxx, mitte hädaabinumbrile. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri ja M Si digiepikriis, nähtub, et patsient M S viibis ravil alates 12.05.2020, suri 12.05.2020 kell 11:
  10. Juhtunu anamnees segane, esialgses kiirabikutses info, et patsient kukkus peaga vastu pliidirauda, EMO-arstilt info, et patsienti pekstud taburetiga pähe.(kd II tl 30-32) - Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr xxxx nähtub, et AS xxxx andmetel hospitaliseeritud M S 11.05.2020 kell 20.49 erakorralises korras tooduna kiirabi poolt, saabumine kell 20.
  11. Kiirabikaardilt trauma aeg 11.05.2020 kell 19.
  12. Ekspert vastas küsimustele järgnevalt.
  13. Millised tervisekahjustused M Sil esinevad ja millega need võivad olla tekitatud? M Si laibal sedastatud surmaga lõppenud aju-koljutrauma (vt eksperdiarvamuse punkt nr 3) on tekitatud korduvatest löökidest pea piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja mõne mitmetahulise kõva tömbi esemega (näiteks taburetiga), kusjuures lööke pea piirkonda on olnud vähemalt 6-
  14. Ei saa välistada võimalust, et nahaalune verevalum (muhk) kukla piirkonnas võib olla tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Lisaks eksperdiarvamuse punktis nr 3 loetletud surma põhjustanud vigastustele esinevad M Si laibal veel järgmised tömbi vägivallaga tekitatud 6 vigastused: värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema abaluu piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasakul õla- ja küünarvarrel, paremal labakäel ning vasakul reiel ning värske nahamarrastus paremal pool ristluu piirkonnas. Need vigastused võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, kusjuures nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema abaluu piirkonnas, kandilise kujuga nahaalune verevalum vasaku õlavarre sirutuspinnal ning nahaalused verevalumid paremal labakäel ja vasakul reiel võivad olla tekitatud löökidest mõne mitmetahulise kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nahamarrastus paremal pool ristluu piirkonnas võib olla tekitatud nii löögist tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka löögist või kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu; nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, osad neist aga ka vajutusest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks sõrmedega); lookleva joone taolised nahaalused verevalumid vasaku õlavarre sirutuspinnal ja siseküljel võivad olla tekitatud vajutusest analoogilise kujuga esemetega, näiteks kangavoltide toimel riietest rebimisel vms esemega. M Si laibal esinevad lisaks veel vanad nahamarrastused paremal säärel ja imendumisjärgus nahaalune verevalum vasakul säärel, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel mitu (orienteeruvalt 3-5) ööpäeva enne surma saabumist.
  15. Kas M Sil esineb vigastusi, mis võivad olla saadud kukkumisest vastu pliiti? Nahaalune verevalum (muhk) kukla piirkonnas ja nahamarrastus paremal pool ristluu piirkonnas võivad olla tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, näiteks pliiti.
  16. Mis on M Si surma põhjus? M Si surmapõhjus on pea kinnine tömp trauma parema kiiru- ja oimuluu killunenud sisserõhutusmurruga, joonmurdudega paremal oimuluul, parema kiilluu suurel tiival ning koljupõhimikul eesmises koljuaugus, koljupõhimiku ristimurruga keskmises koljuaugus, näokoljuluude (parema ülalõuaurke keskmise ja eesmise seina, vasaku sarnaluu, ninavaheseina ja ninaluude) murdudega, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga (kokku umbes 30 ml), difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga mõlema suurajupoolkera, väikeaju ja ajutüve pinnal, põrutushaavadega paremal pool oimu piirkonnas juustega kaetud peanahal ning paremal pool näol, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, nahaaluste verevalumitega näol ning nahamarrastusega paremal kõrvalestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse sekundaarsete verevalumitega ajutüves, kesk- ja vaheajus, paremal pool põhimikutuumade piirkonnas ning mõlema külgvatsakese seintes ning peaaju funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine (ajusurm). „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on sellised tervisekahjustused eluohtlikud, kuna ohustavad kannatanu elu nende tekitamise ajal ja selle järel.
  17. Kas M S oli tarvitanud alkoholi või narkootilisi aineid? SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr xxxx andmetel leiti 12.05.2020 kl 06.00 võetud analüüsis vereplasmast gaaskromatograafiliselt 1,27 g/L etanooli (vastab arvutuslikult etanooli kontsentratsioonile veres 0,98 – 1,15 mg/g); andmed narkootiliste ainete määramise kohta ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides puuduvad. (kd II tl 33-62) - Politsei teenistuslehtedest, (kd II tl 88-92) R P joobe tuvastamise ja isikuga seotud dokumentidest (kd II tl 100-104) ja Jaanus Läänemetsa kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et sündmuskohal käis kaks politseipatrulli - patrull nr.4677 A T ja R K ja patrull nr.4679 J M ja K K. Esimene juhtum registreeritud 11.05.2020 kell 19.51, teine samal päeval kell 22.
  18. Nähtub, et M S oli kiirabi poolt ära viidud juba enne esimese patrulli saabumist. Teenistuslehtedest nähtuvalt saabus esimene patrull sündmuskohale kiirabi esmase, kannatanu kukkumisele viitava informatsiooni peale, teine patrull lähtus Rakvere EMO-st saadud andmetest kannatanule raskete vigastuste tekitamise kohta. R P toimetati kainenema 11.05.2020 7 kell 23:
  19. Tal tuvastati 12.05.2020 kell 00:18 indikaatorvahendiga alkoholijoobe suuruseks 2,09 mg/l. Tal esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud ja väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon, unisus. Vasakul otsmikul marrastus ja vasakul põsesarnal marrastus, vasakul käel marrastus. Jaanus Läänemets peeti kahtlustatavana kinni 11.05.2020 kell 23:35, kinnipeetaval silmaga nähtavaid vigastusi ei ole. (kd II tl 63-64) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt tuvastati Jaanus Läänemetsal 12.05.2020 kell 01:05 indikaatorvahendiga alkoholijoobe suuruseks 1,03 mg/l. Tal esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, väga häiritud koordinatsioon, apaatsus.(kd II tl 65) - Asitõendi (vormikaamera videosalvestised) vaatlusprotokollist ja videosalvestisest DVDplaadil nähtub politseinike tulek sündmuskohale, sündmuskoha olustik, vestlused R P ja Jaanus Läänemetsaga sündmuskohal. (kd II tl 93-99) 1) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 21:28:11 ning videosalvestuselt nähtub politseipatrullpolitseiniku vestlus Jaanus Läänemetsa ja R P. Vestlus toimub korteri köögis. Isikud on nähtavalt joobes. Väidavad, et kukkus ise vastu pliidinurka, keegi ei aidanud. Nad ei suuda meenutada kukkunud isiku nime ega seda, kuidas isik ära läks. Nad ei suuda öelda enda isikukoode ega telefoninumbreid, raskusi on ka sünniajaga. Pliidi ees on hulga riidetükke läbisegi maas, põrand verine, taburetti pliidi ees ei ole, üks taburet on eemal köögikappide juures. 2) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 23:30:29 ning nähtub ainult patrullpolitsei saabumine. Salvestus tehtud vormikaameraga nr P
  20. 3) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 23:32:17 ning videosalvestusel nähtub, kuidas patrullpolitseinik liigub korteri nr xxxx ukse taha, avab ukse ning korteri köögis laua taga istub R P. Nüüd on pliidi eest riidetükid kadunud, maas on verised salvrätid ja pliidi käepide. Köögis olev taburet on liikunud pliidi ette. 4) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 23:39:58 ning videosalvestusel nähtub patrullpolitseiniku vestlus R P ja vestlus toimub politseisõidukis. R P ütleb, et ta ei saa rääkida liiga palju, pole vaja rääkida. Tunnistab, et päris ise ei kukkunud. Samuti selgub, et ta on politseinikule öelnud, et Jaanus tahtis talle peksa anda, aga rohkem ei taha sellest rääkida. 5) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 23:53:19 ning videosalvestusel nähtub patrullpolitseinike vestlus R P ja vestlus toimub politseisõidukis. Salvestus lõppeb kell 23:55:
  21. Nüüd väidab R P, et ise kukkus ja kaks korda. 6) Faili pealkiri on xxxx Videosalvestus algab kell 23:32:17, politseiametnikud sisenevad korterisse. Videosalvestuselt nähtub, kuidas korteri köögi laua ääres istub R P ning Jaanus Läänemets asub teises toas asemel. Politseinikud sisenevad J. Läänemetsa tuppa ja peavad isiku kahtlustatavana kinni ning J. Läänemets toimetatakse politseisõidukisse, patrullpolitseinik pitseerib korteriukse. - Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Jaanus Läänemetsal puuduvad kehtivad karistused.(kd II tl 81) Kohtu põhjendused 8
  22. Käesolevas kriminaalasjas on kuriteo toimepanemise asjaolude tuvastamine komplitseeritud kuna kõik sündmuskohal viibinud isikud olid tugevas alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt on nad toimunu kohta andnud erinevaid, kohati katkendlikke ja vastuolulisi ütlusi. Vaatamata sellele on KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnused Jaanus Läänemetsa tegevuses tõendamist leidnud. Kuriteo toimepanemist Jaanus Läänemetsa poolt tõendavad tema enda ütlused, tunnistajate K T ja K K ütlused, samuti kohtuarstliku ekspertiisi akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll ning teised uuritud tõendite hulgas nimetatud tõendid.
  23. Jaanus Läänemets mäletab juhtunut hägusalt, ta tunnistab, et lõi Mt taburetiga, löökide arvu ei mäleta, arvab, et lõi ühe korra, ei mäleta, millest nende vahel konflikt tekkis, väidab, et ei tahtnud Mt tappa. K T ütlustest nähtub, et Jaanus lõi Mt rusikaga ja seejärel taburetiga rohkem kui üks kord. K K kinnitab, et Jaanus lõi taburetiga ühel korral Mle vastu pead.
  24. Nagu juba märgitud, on asjaosaliste ütlused nende joobest tingituna katkendlikud ja vastuolulised. Nende ütluste alusel ei osutunud võimalikuks üheselt kindlaks teha, millised olid sündmuskohal viibinud isikute omavahelised suhted ja ka seda, kes kellega purjus peaga tüli noris ja kes tegelikult oli juures, kui Jaanus Läänemets M Sit peksis. Tuvastamata jääb seegi, kui palju taburette korteris oli ja millise konkreetse taburetiga (või selle osaga) Jaanus Läänemets M Sit lõi. Tuvastatud on, et toimunu sündmuskohta muudeti (verejälgede pühkimine, võimaliku katkise tabureti peitmine) aga pole selge kes seda tegi ja kas seda tehti jälgede likvideerimise eesmärgil või üritati lihtsalt koristada. Kuigi ütlused on detailides erinevad, kinnitavad need siiski seda, et ainus, kes M Si suhtes vägivalda tarvitas oli Jaanus Läänemets. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis viitaksid kellegi teise poolt M S vigastuste tekitamisele.
  25. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Jaanus Läänemets oleks olnud hädakaitse seisundis. K T ütluste kohaselt kutsus M S küll mingil ajal Jaanus Läänemetsa välja, võimalik, et arvete klaarimiseks, samas Jaanus Läänemets seda episoodi omapoolse rünnakuga ei seosta. Puuduvad tõendid, et M S oleks Jaanus Läänemetsa suhtes vägivalda tarvitanud. Eelnevat kinnitab ka viimasel vigastuste puudumine tema kinnipidamisel.
  26. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et M Si surma põhjustanud aju-koljutrauma on tekitatud korduvatest löökidest pea piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja mõne mitmetahulise kõva tömbi esemega (näiteks taburetiga), kusjuures lööke pea piirkonda on olnud vähemalt 6-
  27. Lisaks surma põhjustanud vigastustele on ekspert M Si laibal tuvastanud veel teisigi tömbi vägivallaga tekitatud vigastusi, mis tema hinnangul võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega.
  28. Ekspert on kaalunud ka küsimust vigastuste tekkimise kohta kukkumise tagajärjel ja on märkinud, et nahaalune verevalum (muhk) kukla piirkonnas ja nahamarrastus paremal pool ristluu piirkonnas võivad olla tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu, näiteks pliiti. Kuigi K T on algul häirekeskusele rääkinud vigastuste tegemisest kukkumise tagajärjel, on ta kohtus selgitanud, et tegi seda Jaanus Läänemetsa palvel, olukorras, kus ta ei olnud veel aru saanud M Si olukorra raskusest.
  29. Hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis nähtub, et M S sai surmaeelselt osaks intensiivne vägivald – surmavad 6-8 lööki pähe, lisaks hulgaliselt lööke keha ja jäsemete piirkonda. Usaldusväärselt on ülaltooduga leidnud tõendamist seegi, et need löögid sooritas Jaanus 9 Läänemets, just tema tegevus oli M Si surma vältimatu eeldus. Seega realiseeris Jaanus Läänemets kannatanut korduvalt rusikaga ja puidust taburetiga pea ja keha piirkonda lüües KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu.
  30. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Jaanus Läänemets pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta soovib seda või üksnes möönab, ei ole tähtis.
  31. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et toimunu tuleks kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati kannatanu surm. Hinnates kohtuarstliku ekspertiisi aktis märgitud vigastusi ja vaadates aktile lisatud vigastustest tehtud pilte nähtub, et Jaanus Läänemets on M Sit löönud pähe (ja ka teistesse keha piirkondadesse) täiest jõust ja korduvalt. Vägivalla intensiivsus – löökide, sealhulgas tabureti või selle osaga elutähtsate organite piirkonda (pähe) tehtud löökide suur hulk ja tugevus näitavad Jaanus Läänemetsa tahtlikku tegevust surma põhjustamisel. Kohtu hinnangul sai Jaanus Läänemets aru oma tegevuse ohtlikkusest, enda tegevusega põhjustatud võimalikust tagajärjest ja vähemalt möönis seda.
  32. Kohus ei tuvastanud Jaanus Läänemetsa süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus
  33. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  34. Jaanus Läänemetsa tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et Jaanus Läänemetsal puuduvad kehtivad karistused. Kohus hindab Jaanus Läänemetsa süüd suureks. Tema poolt kannatanule osaks saanud vägivald oli intensiivne, lööke oli palju, need olid tugevad. On selge, et kannatanu vastupanu, kui seda üldse oli, murti juba esimeste löökidega, vaatamata sellele jätkas Jaanus Läänemets peksmist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka kannatanu ebaadekvaatset käitumist – arutult suure alkoholikoguse tarbimist. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Jaanus Läänemetsa karistada KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest üheksa-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Jaanus Läänemetsa eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Menetluskulud 13.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Jaanus Läänemetsalt riigituludesse välja mõista menetluskuluna sundraha summas 1460.00 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi 10 tegemisega tekkinud kulu summas 222.00 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1715.40 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb võimaldada Jaanus Läänemetsal kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3397.40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid 14.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD- ja DVD plaadid kõnesalvestiste, sündmuskoha fotode ja politseinike vormikaamerate salvestistega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jaanus Läänemetsale Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuv mobiiltelefon Nokia ja R S mobiiltelefon MyPhone.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada sündmuskoha vaatlusel 12.05.2020 xxxx asuvast korterist kaasa võetud taburetid, pliidi praeahju käepide ja 10 DNA-proovi, mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Hiie Lekko 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.