← Eesti

3-20-2061/23

Obsah (8)§ 184§ 182§ 116§ 165§ 219§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-20-2061 20. mai 2021 Kadri Palm Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 1. juuli 2020

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-20-2061 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu ja muud dokumendid pensioniõigusliku staaži sisestamiseks.
  2. SKA otsustas
  3. juuli
  4. a otsusega nr TR041295-1 mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni InformatsiooniArvutusjaamas (perioodil
  5. detsember 1982 kuni
  6. jaanuar 1988), Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas (perioodil
  7. veebruar 1988 kuni
  8. september 1990) ja Riiklikule Statistikaametile alluvas Põlva Maakonna Statistikabüroos (perioodil
  9. oktoober 1990 kuni
  10. veebruar 1994) (dtl 76-78). SKA leidis, et nimetatud ettevõtted olid isemajandavad allasutused, mida ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse
  11. jaanuari
  12. a määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka“.
  13. Kaebaja esitas SKA
  14. juuli
  15. a otsusele nr TR041295-1 vaide, mille SKA jättis
  16. septembri
  17. a vaideotsusega nr 8-3/19490-2 rahuldamata (dtl 16-19, 222-224).
  18. Kaebaja esitas
  19. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA
  20. juuli
  21. a otsuse nr TR041295-1 ja
  22. septembri
  23. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud perioodid
  24. detsember 1982 kuni
  25. jaanuar 1988,
  26. veebruar 1988 kuni
  27. september 1990,
  28. oktoober 1990 kuni
  29. detsember 1995 Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonnas, Põlva Maakonna Statistikabüroos töötamise osas, mis on teenistuslehel arvatud enne
  30. jaanuari 1996 toimunud avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva hulka. Alternatiivselt eeltoodule soovib kaebaja tühistada SKA
  31. juuli
  32. a otsus nr TR041295-1 ja
  33. septembri
  34. a vaideotsus nr 8-3/19490-2 osas, millega jäeti avaliku teenistuse staaži hulka arvamata avaliku teenistuse staaž alates
  35. oktoobrist 1990 kuni
  36. detsembrini 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes ning kohustada SKA-d tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud periood
  37. oktoober 1990 kuni
  38. detsember 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes.
  39. Tartu Halduskohus võttis
  40. oktoobri
  41. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastust kaebusele (dtl 44-45).
  42. SKA vastas kaebusele
  43. novembril 2020 (dtl 80-82).
  44. Tartu Halduskohus otsustas
  45. novembri
  46. a määrusega kuulata asjas kirjalikult üle tunnistajatena Yja W(dtl 94-95).
  47. Tartu Halduskohus esitas
  48. detsembri
  49. a määrusega tunnistajatele küsimused (dtl 105-107). 2 3-20-2061
  50. Tartu Halduskohus määras
  51. märtsi
  52. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks (dtl 208-209).
  53. Kaebaja esitas
  54. märtsil 2021 täiendava seisukoha (dtl 227-231), millele vastustaja esitas
  55. märtsil 2021 vastuse (dtl 237).
  56. Kaebaja esitas
  57. aprillil 2021 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 246257). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  58. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 12.
  59. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse (ATS) v.r § 182, mille kohaselt isikule, kes oli
  60. jaanuaril 1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. ATS v.r § 182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
  61. jaanuari 1996 määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 1). 12.
  62. Määruse nr 1 p 12 kohaselt loetakse endise Eesti NSV ametiasutusteks, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused. Seejuures on tegu ammendamata loeteluga, sest üldise täpsusastmega sõnapaar „riiklikud ametid, komiteed, valitsused“ hõlmavad teiste seas ka Riikliku Statistika, Riikliku Statistikakomitee, Riikliku Statistikaameti tähendusi. Vastasel juhul oleksid viimatiloetletud riiklikud ametid sõnaselgelt loetelust välistatud või oleks loetelu ammendav. 12.
  63. Tallinna Ringkonnakohtu
  64. märtsi
  65. a otsuses haldusasjas nr 3-17-340 p-s 16 on viidatud õiguskantsleri
  66. veebruari
  67. a kirjale. Selles selgitati, et määruses nr 1 on loetelus näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused (p 12), ent mitte p-s 12 nimetatud asutuste allasutused. Sellest tegi õiguskantsler järelduse, et kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, et need töötajad kuulusid ENSV Statistika Keskvalitsuse töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu. Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Sama otsuse p-s 17 jagas ringkonnakohtu halduskolleegium õiguskantsleri viidatud seisukohta. Eeltoodust järeldub, et esiteks tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ning teiseks, Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev. 12.
  68. Erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud otsuse asjaoludest ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil olnud avalikus teenistuses insener-programmeerijana, juhtivinsener3 3-20-2061 programmeerijana Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Teisisõnu, lähteandmed ja asjaolud käesoleva kaasuse ja varem kohtute poolt lahendatud kaasuse puhul ei lange kokku. Nagu halduskolleegium on märkinud – lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Konkreetseks asjaoluks on tõendatud teadmine, et kaebaja oli avalikus teenistuses ökonomisti ametikohal, mistõttu ei saa tema tegevust samastada insenerprogrammeerija tegevusega Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. 12.
  69. Riigikantselei poolt väljastatud ametniku teenistusleht on dokumendiks, mis tõendab ametniku avaliku teenistuse staaži, andes ülevaate ametniku teenistuskäigust. SKA-l ei ole õigust kõrvale kalduda teenistuslehel olevatest kannetest või neid omaalgatuslikult muuta. Teenistuslehe kande muutmise ja parandamise õigus on Vabariigi Valitsuse
  70. novembri 2012 määruses nr 91 „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ § 4 lg 4 järgi kande teinud ametiasutusel või tema õigusjärglasel. Seega oleks kande parandamiseks või muutmiseks õigustatud Statistikaamet, mis aga pole paranduskandeid teinud. Vastupidi – Statistikaamet toetab sisuliselt kaebaja positsiooni suhtluses SKA-ga. 12.
  71. Vaideotsuse koostaja viitab, et ATS § 124 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord “ § 6 lg 2 kohaselt annab enne
  72. jaanuari 1996 omandatud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurendamise määramisel selgitusi Sotsiaalkindlustusamet. Eeltoodust teeb aga SKA ebaõige ja laiaulatusliku järelduse, et SKA-l on pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži kooskõlas õigusaktidega. Viidatud määruse § 6 lg 2 ei anna SKA-le õigust suvaliselt maha arvata tõendatud avaliku teenistuse staaži Riigikantselei poolt tõestatud avaliku teenistuslehe järgi. SKA saab anda üksnes selgitusi isikule, kes vajab arvestuskäigu selgitusi, s.t kui selgitust vajav isik ei saa ise aru või ei mäleta, kust kohast üks või teine arv staaži tekkis. Avaliku staaži arvestuskäik kui selline pärineb aga vastavast ametiasutusest, kus avaliku võimu ülesandeid täideti, teenistuses oldi. Kui Vabariigi Valitsus soovinuks anda SKA-le volitust määrata oma äranägemisel avaliku teenistuse staaži, oleks vastav volitusnorm ka õigusaktis sõnaselgelt kirjas. Selgituse andmine ei tähenda automaatselt pädevust tõendatud avaliku teenistuse staaži meelevaldselt (s.t haldusorganile omast põhjendamiskohustust järgimata) maha arvata. Juhul kui SKA-l oleksid volitused, mida nii otsusega kui ka vaideotsusega on SKA endale ebaõigesti omistanud, poleks teenistuslehtedel suuremat tähtsust. 12.
  73. Eeltoodust nähtub, et nii Riigikantselei kui ka Statistikaamet on kinnitanud kaebaja avaliku teenistuse staaži. Kaebajal pole põhjust kahelda Riigikantselei poolt tõestatud andmete õigsuses, veel vähem on põhjust kahelda Statistikaameti kinnituses, et riikliku ameti varasemates struktuuriüksustes ja allasutustes töötatud aeg 1948-1991 tuleb lugeda avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebaja on teinud ainult ja alati üksnes statistiliste tööde plaanis või muude valitsuse korralduste alusel ette nähtud statistilisi töid, seetõttu on SKA poolt täiesti ebaõige jätta arvestamata pensionilisa võimaldav avaliku teenistuse staaži. Seda enam, et konkreetsel juhul pole SKA-l õigusaktist tulenevat volitust mahaarvamisi staaži osas teha. 12.
  74. Üksnes statistilise töö tegemise asjaolu kaebaja avaliku teenistuse raames ning teenistustasu päritolu vaidlusalusel perioodil, saavad tunnistajatena kinnitada järgmised isikud: Y (kaebaja vahetu ülemus avaliku teenistuse ajal) ja W (vahetu ülemus avaliku teenistuse ajal). 12.
  75. Kaebaja märgib alternatiivselt, s.t juhul kui kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud konkreetsetel asjaoludel ja tõendeid hinnates pole võimalik kaebaja kui endise ökonomisti tegevust vaadelda avaliku võimu teostamisena (statiliste tööde tegemisena), tuleb SKA 4 3-20-2061 vaieldamatult arvestada avaliku teenistuse staaži hulka järgmine periood järgmistel kaalutlustel. 12.
  76. Lugeda seega alates
  77. oktoobrist 1990 kaebaja teenistust Põlva Maakonna Statistikabüroos reorganiseerimise tulemusel Lõuna-Eesti Statistikabüroo Põlva osakonnas pensionilisa andva avaliku teenistuse staaži hulka, ja seda põhjusel, et tegemist oli Eesti Vabariigi riigieelarvest finantseeritava asutusega. Nii õiguskantsleri kui ka ringkonnakohtu sedastuse kohaselt ei esinenud avaliku teenistuse staaži arvestust välistavat tunnust isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsevat osakonda. Kaebaja rõhutab, et nii kehtiva kohtupraktika kui ka õiguskantsleri selgituse kohaselt tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest.
  78. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 13.
  79. ATS § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on seisuga
  80. aprill 2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne
  81. aprilli 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (kehtetu alates
  82. aprillist 2013, edaspidi ATS v.r) alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. ATS v.r § 2 lg 1 kohaselt on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. ATS v.r § 57 kohaselt suurendatakse ametnikule määratud riiklikku vanaduspensioni vähemalt 10 aastase ATS v.r § 153 alusel arvutatud teenistusstaaži olemasolul sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. ATS v.r § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS v.r jõustumisest
  83. jaanuaril
  84. Kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka on ATS jõustumisest arvatud teenistus
  85. jaanuarist 1996 kuni
  86. jaanuarini 2000 Lõuna-Eesti Statistikabüroos,
  87. jaanuarist 2000 kuni
  88. märtsini 2002 Statistikaametis ja
  89. märtsist 2002 kuni
  90. septembrini 2002 ametniku reservis viibimise aeg, samuti töötamise aeg
  91. märtsist 1994 kuni
  92. detsembrini 1995 Lõuna-Eesti Statistikabüroos, s.o töötamise aeg samal ametikohal, kus ta töötas ametisse nimetamisel. 13.
  93. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt arvatakse isikule, kes oli
  94. jaanuarist 1996 teenistuses, ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. ATS v.r § 182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. ATS v.r § 182 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse
  95. jaanuari
  96. a määrusega nr 1 kehtestatud „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 1) p-s 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Seega saab määrusest tulenevalt avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamise Statistikaametis ja tema õiguseellaste juures, kuid ei saa arvata töötamist Statistikaameti ja tema õiguseellaste haldusalas tegutsenud isemajandavates allasutustes nagu rajoonide informatsiooni-arvutusjaamades, piirkondlikutes osakondades jt. Ka õiguskantsler on
  97. veebruari
  98. a kirjas, milles vastas Riigikogu liikme küsimusele statistikaorganites töötamise aja avaliku teenistuse staaži hulka arvamise kohta, selgitanud, et määruse nr 1 loetelus on näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused 5 3-20-2061 (p 12), ent määruses ei nimetata asutuste allasutusi. Õiguskantsleri seisukohaga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus analoogilise vaidluse osas tehtud lahendi nr 3-17340 p-des 17 ja 18, asudes seisukohale, et Riikliku Statistikakomitee alluvuses tegutsenud iseseisvaid piirkondlikke asutusi ei saa pidada riiklikeks komiteedeks, riiklikeks valitsusteks või riiklikeks ametiteks määruse nr 1 p 12 tähenduses. 13.
  99. ENSV Ministrite Nõukogu
  100. juuni
  101. a määrusega nr 49 kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse (ENSV SKV) ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse (edaspidi põhimäärus) p 42 kohaselt on riikliku statistika informatsiooni- arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad. Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) tulud moodustavad ENSV SKV-lt laekuvatest summadest temale tehtud tööde eest ja ettevõtetelt, organisatsioonidelt, asutustelt, kolhoosidelt ja tsentraliseeritud raamatupidamistelt laekuvatest summadest lepingu alusel tehtud tööde eest. Ehk siis põhimääruse kohaselt on statistika informatsiooniarvutusjaamade ja –keskuste, s.h Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooniarvutusjaam jt, puhul tegemist ENSV SKV allasutustega, mitte tema struktuuri osaga. Seega ei näe määrus ette perioodi
  102. detsembrist 1982 kuni
  103. jaanuarini 1988 arvamist pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka. 13.
  104. ENSV Ministrite Nõukogu
  105. aprill 1988 määrusega nr 197 kinnitatud „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse“ p 24 kohaselt tegutsevad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad isemajandamise põhimõttel, p 25 kohaselt koostavad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad statistiliste ja analüütiliste tööde plaanid riiklike tellimuste alusel, mis tehakse neile teatavaks kehtestatud korras, ning tellijatega sõlmitud majanduslepingute alusel. Ehk siis põhimääruse kohaselt on linnade ja rajoonide riikliku statistika organite s.h, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonna, Põlva Maakonna Statistikabüroo, puhul tegemist Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee isemajandavate allasutustega, mitte tema struktuuri osaga. Tööraamatu kandest nr 8 nähtub, et Põlva Rajooni Statistika osakond nimetatud ENSV Riiklikule Statistikaametile alluvaks Põlva Maakonna Statistikabürooks, s.t et tegemist on ENSV Riikliku Statistikaameti allasutusega. Seega ei näe määrus ette perioodide
  106. veebruar 1988 kuni
  107. september 1990,
  108. oktoober 1990 kuni
  109. veebruar 1994 arvamist pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka. 13.
  110. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 kohaselt määrab riikliku pensioni Sotsiaalkindlustusamet. ATS § 107 lg 2 ja § 124 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ § 6 lg 2 kohaselt annab enne
  111. jaanuari 1996 omandatud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurenduse määramisel selgitusi Sotsiaalkindlustusamet. Eeltoodud sätete koosmõjust tulenevalt on Sotsiaalkindlustusametil pädevus hinnata vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži arvestamise õigsust ning vanaduspensioni määramisel arvutada pensioni suurendamise aluseks olev teenistusstaaž kooskõlas õigusaktidega. 13.
  112. Ülaltoodust tulenevalt ei kuulu perioodid
  113. detsember 1982 kuni
  114. jaanuar 1988,
  115. veebruar 1988 kuni
  116. september 1990 ja
  117. oktoober 1990 kuni
  118. veebruar 1994 kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele. Kuna ATS § 113 lg 7 alusel suurendatakse ametniku pensioni vähemalt 10 aastase avaliku teenistuse staaži olemasolul sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest ja kaebajal on avaliku teenistuse staaži 8 aastat 6 kuud ja 20 päeva, siis ei kuulu talle vanaduspensioniea täitumisel määratav vanaduspension ATS § 113 alusel suurendamisele. 6 3-20-2061 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  119. Kaebaja on esitanud kaebuse SKA
  120. juuli
  121. a otsuse nr TR041295-1 ja
  122. septembri
  123. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži osas ja alternatiivselt SKA
  124. juuli
  125. a otsuse nr TR041295-1 ja
  126. septembri
  127. a vaideotsuse nr 8-3/19490-2 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja leiab, et mõlemad koormavad haldusaktid rikuvad märkimisväärselt kaebaja subjektiivset õigust saada avaliku teenistusstaaži tõttu lisapensioni. SKA otsustas
  128. juuli
  129. a otsusega mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas ja Riiklikule Statistikaametile alluvas Põlva Maakonna Statistikabüroos.
  130. Ametniku teenistuslehe kohaselt oli kaebaja teenistuses ATS v.r jõustumisest
  131. jaanuarist 1996 kuni
  132. jaanuarini 2000 Lõuna-Eesti Statistikabüroo Põlva osakonnas,
  133. jaanuarist 2000 kuni
  134. märtsini 2002 Statistikaametis,
  135. märtsist 2002 kuni
  136. septembrini 2002 arvati kaebaja ametnike reservi (dtl 4-5). Eeltoodud perioodide teenistusstaaži hulka arvamist pole kaebaja vaidlustanud. Seetõttu ei käsitle kohus nimetatud ajavahemikke. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 3). Kaebaja on vaidlustanud perioodidel

  1. detsember 1982 kuni
  2. jaanuar 1988,
  3. veebruar 1988 kuni
  4. september 1990,
  5. oktoober 1990 kuni
  6. detsember 1995 Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakonnas, Põlva Maakonna Statistikabüroos töötatud aja, mis on teenistuslehel arvatud enne
  7. jaanuari 1996 toimunud avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva hulka (dtl 4).
  8. Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadega ega pea

§ 165lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.

  1. ATS § 113 lg 2 sätestab, et isikul, kellel on seaduse jõustumiseks ajaks, s.o
  2. aprilliks 2013, täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne
  3. aprilli 2013 kehtinud ATS v.r alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7 sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS v.r § 182, mille kohaselt isikule, kes oli
  4. jaanuaril 1996 teenistuses, arvatakse ATS v.r § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg v.a teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes töötatud aeg. Seega arvatakse varasem avalikus teenistuses töötamise aeg isiku teenistusstaaži hulka eeldusel, kui isik oli teenistuses seisuga
  5. jaanuar 1996 ning määrav on, et isik oleks selle hetke seisuga avalikku teenistusse nimetatud (Riigikohtu
  6. septembri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 16). Kaebaja puhul ei ole vaidlust selle üle, et ta oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel
  8. jaanuaril 1996 teenistusse nimetatud (tööraamat dtl 64, teenistusleht dtl 4), kuigi ametivande andis ta alles
  9. veebruaril 1996 (dtl 9). Vaidlusalusest
  10. juuli
  11. a otsusest nähtub, et kaebaja nimetati alates
  12. jaanuarist 1996 tagasiulatuvalt teenistusse võetuks vastavalt ATS § 163 p-le 1 (dtl 13). 7 3-20-2061
  13. ATS v.r alusel omandatud teenistusstaaž arvestatakse teenistusstaaži hulka seisuga
  14. aprill 2013 ja sellele liidetakse isiku edaspidine teenistusstaaž vastavalt rakendusnormile (ATS § 113). Teenistusstaaži arvestamisel võetakse arvesse ATS v.r §-de 153–156 ja § 182 alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS v.r §182 lg 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Asutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  15. jaanuari
  16. a määrusega nr 1 „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 1). Määruse nr 1 p 4 kohaselt olid asutusteks, milles töötamine arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused, komiteed ja koondised (komitee ülesannetes), välja arvatud riikliku julgeoleku komiteed ja valitsused ning nendega seoses olnud ametiasutused, NSVL relvajõududega seoses olnud ametiasutused ja GLAVLIT. Määruse nr 1 p 12 kohaselt loetakse endise Eesti NSV ametiasutusteks, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused.
  17. Õiguskantsler on
  18. veebruari
  19. a kirjas (dtl 210-211) selgitanud, et Vabariigi Valitsuse
  20. jaanuari
  21. a määruse nr 1 (kirjas on ekslikult viidatud määrusele nr 2) p-i 12 kohaselt kuuluvad loetelusse riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutustes töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, kui need töötajad kuulusid Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse (Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee) töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu. Samas on aga õiguskantsler lisanud, et kuna kohalikud statistikaorganid on eriaegadel olnud erinevas alluvuses ja ka nende finantseerimise allikad on olnud erinevad, siis ei saa anda ühest vastust, kas nendes organites töötamise aeg läheb arvesse avaliku teenistuse staažina või mitte. Asutuses töötamise arvestamine ei kuulu avaliku teenistuse staaži hulka, kui vastavalt põhimäärusele töötas asutus täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel. Kohus selgitab, et õiguskantsleri seisukohad on pensioni määramise menetluses üheks allikaks õiguse tõlgendamisel ja nende seisukohtadega tuleb arvestada.
  22. SKA leidis vaidlustatud
  23. juuli
  24. a otsuses, et määruse nr 1 p-s 12 on nimetatud ametiasutustena, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, sätestamata seda, et ka nende allasutuses töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Määrusest tulenevalt saab avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamise Statistikaametis ja tema õiguseellaste juures, kuid ei saa arvata töötamist nende haldusalas tegutsenud isemajandavates allasutustes nagu rajoonide informatsiooni-arvutusjaamades, piirkondlikud osakonnad jt. Vaidlusaluse otsuse tegemisel juhindus vastustaja mh ka ringkonnakohtu otsusest asjas nr 3-17-
  26. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  27. märtsi
  28. a otsuses asjas nr 3-17-340, kuidas tõlgendada ATS v.r § 182 lg-t 3 ja määrust nr 1 (dtl 212-219). Seejuures viitas ringkonnakohus õiguskantsleri
  29. veebruari
  30. a kirjas väljendatud seisukohtadele. Ringkonnakohus jagas õiguskantsleri seisukohta ning täiendas otsuse p-des 17 ja 18, et määruse nr 1 kehtestamisel ei mõistetud riiklikke ameteid, riiklikke komiteesid ja komisjone ning riiklikke peavalitsusi ja riiklikke valitsusi samas tähenduses nagu mõistetakse kõiki valitsusasutusi ATS § 2 lg 2 p-s
  31. Valitsusasutuste hulka kuulub märksa suurem hulk erinevaid riigi institutsioone, sest määruses nr 1 toodud loetelus on eraldi nimetatud ka ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused, 8 3-20-2061 komiteed ja koondised (p 4), ministeeriumid (p 8), riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13) ning maavalitsused (p 24). Seega mõisteti riiklikke valitsusi ja riiklikke komiteesid kitsamalt kui mistahes valitsusi ja komiteesid, mis kuulusid riigiorganisatsiooni ja tegelesid avaliku võimu teostamisega. Seetõttu ei saanud Riikliku Statistikakomitee alluvuses tegutsenud iseseisvaid piirkondlikke asutusi pidada riiklikeks komiteedeks, riiklikeks valitsusteks või riiklikeks ametiteks määruse nr 1 p 12 tähenduses.
  32. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 19, et ENSV Ministrite Nõukogu
  33. veebruari
  34. a määruse nr 49 p 42 ls 2 kohaselt olid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad. Nende tulud moodustusid SKV-lt laekunud summadest temale tehtud tööde eest ja teistelt p-s 42 loetletud institutsioonidelt lepingu alusel neile tehtud tööde eest. Sama määruse p 43 kohaselt tuli arvutusjaamade tööks tagada ruumide andmine mitte SKV-l, vaid linnade ja rajoonide täitevkomiteedel. Määruse p 44 nägi ette arvutusjaamadele oma pitsati. Seega oli tegemist eraldiseisvate asutustega, mitte SKV struktuuriüksustega. Määruse p-s 30 ei peeta silmas mitte arvutusjaamade organisatsioonilist või struktuurilist, vaid funktsionaalset külge. Sellest, et sama eesmärgi kitsamate ülesannete täitmiseks oli moodustatud erinevad asutused, ei saa teha järeldust, et kõigi nende puhul oli tegemist riiklike valitsuste või riiklike asutustega. Arvutusjaama poolt avaliku võimu volituste teostamine statistika õigsuse tagamise eesmärgil ei määra arvutusjaama vastavust määruse nr 1 loetelule.
  35. Samuti selgitas ringkonnakohus otsuse p-s 20, et Ministrite Nõukogu
  36. jaanuari
  37. a määruse nr 17 kohaselt tuli isemajandamise põhimõttel korraldada nii peaarvutuskeskuse kui linnade ja rajoonide statistikaosakondade tegevust (p 2); linnade ja rajoonide statistikaosakondade juhtidel tuli kinnitada vastavate organisatsioonide koosseisunimestikud kõrgemalseisva organi poolt kinnitatud palgafondi piires (p 5).
  38. jaanuari
  39. a käskkirja nr 11 p 2.1 nägi ette, et linnade ja rajoonide iseseisvate statistikaosakondade (järelikult ka Viljandi Rajooni Statistikaosakonna (Viljandi Statistikaosakonna)) tegevus lähtub NSVL seaduses „Riiklikust ettevõttest (koondisest)“ kinnitatud isemajandamise põhimõtetest. Sama käskkirja p 2.2 järgi allusid rajoonide (linnade) statistikaosakonnad, mis tegutsesid nii iseseisvate ettevõtete kui ka tootmisüksuste õigustes, ENSV Riiklikule Statistikakomiteele. Ka ENSV Ministrite Nõukogu
  40. aprilli
  41. a määrusega nr 197 kinnitatud „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruses“ ei nähtud ette, et Viljandi statistikaosakond oleks riikliku statistikakomitee struktuuriüksus. Nende tegevust reguleeriti põhimääruse erinevates peatükkides ning riiklikul komiteel ja statistikaosakondadel olid erinevad ülesanded, linnade ja rajoonide statistikaosakondade (erinevalt muudest statistikaosakondadest) tegutsemine nähti ette isemajandamise põhimõttel (p 24), neid peeti juriidilisteks isikuteks (p 25) ja neil oli oma pitsat (p 27). Jätkuvalt nähti ette neile tööruumide andmine linnade ja rajoonide täitevkomiteede poolt (p 26). Seega Viljandi statistikaosakonda ei saa pidada ENSV Riikliku Statistikakomitee struktuuriüksuseks, vaid eraldiseisvaks institutsiooniks, mida ei ole nimetatud määruses nr
  42. Ka selle organisatsiooni puhul ei ole määrav, et osakond omas avaliku võimu volitusi.
  43. Kaebaja leiab, et viidatud ringkonnakohtu lahend on iseenesest protsessuaalsete tõsiste puudustega ning et paraku ei esitanud kaebaja otsusele kassatsioonkaebust, mistõttu on kahetsusväärselt jäänud selline lahend kehtima (dtl 230). Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et asjas nr 3-17-340 esitas kaebaja XX
  44. aprillil 2018 Tallinna Ringkonnakohtu
  45. märtsi
  46. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus ei võtnud
  47. augustil 2018

§ 219lg 6 alusel kassatsioonkaebust menetlusse.

Ka ei nõustu kohus kaebajaga, et ringkonnakohtu lahend reguleerib konkreetset üksikjuhtu (dtl 228). Kuna suur osa ringkonnakohtu põhjendustest puudutas seda, kuidas tõlgendada ATS v.r § 182 lg-t 3 ja määrust 9 3-20-2061 nr 1, siis tuleb nende tõlgendustega arvestada. Jõustunud kohtulahendi põhjendustes sisalduv osa on oma olemuselt dokumentaalne tõend. Seega ühes haldusasjas tehtud jõustunud kohtuotsused võivad olla teises asjas dokumentaalsed tõendid, mida kohus hindab koos teises asjas kogutud tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad asjas nr 3-17-340 on asjakohased ka praeguses asja lahendamisel ning eelviidatud kohtuasjas tehtud järeldused kehtivad ka praegusel juhul. Ka praeguses asjas on oluline, kuidas tõlgendada ATS v.r. § 182 lg-t 3 ja määrust nr

  2. Eelnevast tulenevalt tuleb esmalt anda hinnang selle kohta, kas Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam, Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee Võru Rajooni Statistikaosakond ja Põlva Maakonna Statistikabüroo olid täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsevad. Ka kaebaja nõustub sellega, et Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev (dtl 36). Samuti on ATS v.r. §-st 182 tulenevalt oluline avaliku võimu ülesannete täitmine. Tunnistaja Y on küsimusele, kas kaebaja täitis oma ametikohal perioodil
  3. detsember 1982 kuni
  4. veebruar
  5. a avaliku võimu ülesandeid, vastanud üldsõnaliselt, et kaebaja täitis
  6. detsembrist 1982 Riikliku Statistikaameti ja
  7. veebruarist 1988 Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee juhistest tulenevaid ülesandeid (dtl 132). SKA leidis, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama puhul oli tegemist isemajandava ettevõtetega, mitte riigieelarvelise ettevõttega. Asutuse põhitegevuseks ei olnud avaliku võimu teostamine. Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama näol oli tegemist riikliku statistika allasutusega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonna ja Põlva Maakonna Statistikabüroo puhul oli tegemist Statistikakomiteele allunud ettevõtetega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Kohus nõustub vastustajaga.
  8. Kaebaja tööraamatust ega ühestki muust kohtule esitatud tõendist ei ilmne, et kaebaja oleks töötanud kas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvas Statistika Keskvalitsuses või Riiklikus Statistikabüroos. Asja materjalidest nähtub ja selle üle pole vaidlust, et kaebaja töötas Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas
  9. detsembrist 1982 kuni
  10. jaanuarini
  11. Perioodil
  12. veebruar 1988 kuni
  13. september 1990 töötas kaebaja Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas ja
  14. oktoobrist 1990 kuni
  15. veebruarini 1994 Põlva Maakonna Statistikabüroos.
  16. Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  17. veebruari
  18. a määruse nr 49 „Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse (ENSV SKV) ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimäärus“ p 42 ls 2 kohaselt olid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad (dtl 172). Samuti on p-s 42 sätestatud, et Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) tulud moodustuvad ENSV SKV-lt laekuvatest summadest temale tehtud tööde eest ja ettevõtetelt, organisatsioonidelt, asutustelt, kolhoosidelt ja tsentraliseeritud raamatupidamistelt laekuvatest summadest lepingu alusel tehtud tööde eest. Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamade (-keskuste) kõiki kulutusi tehakse vastavalt kinnitatud tootmis- ja finantsplaanidele ning kulude eelarvele majandusliku tegevuse tulemuste järgi saadavate omavahendite arvel. Määruse nr 49 p 43 kohaselt annavad linnade ja rajoonide täitevkomiteed riikliku statistika informatsiooniarvutusjaamadele (-keskustele) ja inspektuuridele sanitaar-, tehnilistele ning muudele nõuetele vastavad tööruumid. 10 3-20-2061
  19. Eelnevast punktist nähtub, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam, kus kaebaja töötas, oli täielikult isemajandav ja enesefinantseerimise alusel töötav, mistõttu seal töötamise aega ajavahemikul
  20. detsember 1982 kuni
  21. jaanuar 1988 ei saa arvestada avaliku teenistuse staaži hulka. Nõustuda ei saa kaebajaga, et käesoleval juhul on üheselt tõendatud asjaolu, et isegi kui statistikaga tegeleva asutuse nimetuses esines masinaarvutusjaam, informatsiooni-arvutusjaam, siis antud juhul oli kaebaja selle asutuse statistikaosakonna teenistuses ning kaebaja tegevust finantseeriti ühemõtteliselt riigieelarvest (dtl 230). Vastupidi, tõendid näitavad üheselt, et Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaam oli isemajandav. Ka tunnistaja W kirjalikest seisukohtadest ei nähtu vastupidist. Tunnistaja Y kirjalik vastus, mille kohaselt statistika osakonna töö arvutusjaama koosseisus oli statistikakomitee poolt finantseeritud, aga arvutusjaam oli isemajandav, ei haaku määruses nr 49 sätestatuga (dtl 133). Kohtu hinnangul tuleb lähtuda määrusest nr 49, seda enam, et ka Y on selgitanud, et oma töös juhindusid nad ENSV Statistika Keskvalitsuse (määrus nr 49) põhimäärusest.
  22. Eesti NSV Statistikakomitee esimehe
  23. jaanuari
  24. a käskkirja nr 11 alusel reorganiseeriti ENSV Statistika Keskvalitsuse rajoonide (linnade) informatsiooniarvutusjaamad ENSV Riikliku Statistikakomitee rajoonide (linnade) statistikaosakondadeks. Käskkirjaga kehtestati, et linnade ja rajoonide iseseisvate statistikaosakondade tegevus lähtub NSVL seaduses "Riiklikust ettevõttest (koondisest)" kinnitatud isemajandamise põhimõtetest (dtl 20). Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  25. aprilli
  26. a määrus nr 197 "Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse" p 24 kohaselt tegutsevad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad kehtestatud korras isemajandamise põhimõttel vastavalt NSV Liidu seadusele „Riikliku ettevõtte (koondise) kohta“ (dtl 202). Määrusega nr 197 kinnitatud põhimäärus eristab selgelt Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ja Tallinna Linna Statistikavalitsuse ning linnade ja rajoonide statistikaosakondade õiguslikku staatust (dtl 199). Põhimääruse p 1 kohaselt oli Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee liidulis-vabariiklik riigivalitsemisorgan. Iseseisval bilansil olevad statistikaosakonnad olid eraldiseisvad juriidilised isikud (põhimääruse p 25). Statistikaosakondade tehtud tööde ja teenuste eest tasuti NSVL Statistikakomitee kehtestatud tariifidele (p 25). Kohus nõustub vastustajaga, et määrus nr 1 ei sätesta selles määruses loetletud asutuste allasutustes töötamise arvamist avaliku teenistuse hulka.
  27. ATS v.r § 182 lg 3 kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS v.r § 153 p-le 1 ja ATS v.r § 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Kohus nõustub vastustajaga, et ENSV Statistika Keskvalitsuse ja Riikliku Statistikakomitee allasutuste osas ei ole kehtestatud ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Viidatud sätte alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ainult „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (Vabariigi Valitsuse
  28. märtsi
  29. a määrus nr 97).
  30. Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti
  31. septembri
  32. a käskkirja nr 61 (dtl 26-27) kohaselt viidi statistikabüroode statistikaga tegelev struktuurne allüksus
  33. oktoobrist
  34. a finantseerimisele Eesti Vabariigi riigieelarvest. Reorganiseerimise käigus eraldusid statistikabüroodest jagunemise teel isemajandamise alusel riigiettevõtetena tegutsevad infokeskused. Eelnevast tulenevalt käskis Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti peadirektor reorganiseerida
  35. oktoobrist
  36. a maakondade ja linnade statistikabürood ja moodustada statistikabüroode jagunemise teel isemajandavad riigiettevõtetena tegutsevad regionaalsed 11 3-20-2061 infokeskused. Sama käskkirja p-ga 2 otsustati viia maakondade ja linnade statistikabürood
  37. oktoobrist
  38. a finantseerimisele Eesti Vabariigi riigieelarvest Eesti Vabariigi Riiklikule Statistikaametile alluvate iseseisva eelarvega juriidiliste isikutena.
  39. Vaidlustatud
  40. juuli
  41. a otsuses on vastustaja selgitanud, et Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonna puhul, kus kaebaja
  42. veebruarist 1988 kuni
  43. septembrini
  44. a töötas, oli tegemist Statistikakomiteele allunud ettevõttega, mida määruses nr 1 ei ole nimetatud. Kohus nõustub vastustajaga, et määrus ei näe ette töötatud perioodi
  45. veebruar 1988 kuni
  46. september 1990 arvamist tuleviku pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
  47. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja seisukohal, et kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata ka töötamist Põlva Maakonna Statistikabüroos
  48. oktoobrist 1990 kuni
  49. veebruarini
  50. Nimetatud ettevõte oli isemajandav allasutus, mida ei ole nimetatud määruses nr 1 (dtl 14). Vaidlusaluses vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et tööraamatu kandest nr 8 (dtl 59, 62-63) nähtub, et Põlva Rajooni Statistikaosakond on nimetatud ENSV Riiklikule Statistikaametile alluvaks Põlva Maakonna Statistikabürooks, s.t et tegemist on ENSV Riikliku Statistikaameti allasutusega. Kohus nõustub vastustajaga, et määrus ei näe ette töötatud perioodi
  51. oktoober 1990 kuni
  52. veebruar 1994 arvamist tuleviku pensioni suurendamise aluseks oleva avaliku teenistuse staaži hulka.
  53. Ka kaebaja poolt
  54. märtsil 2021 kohtule esitatud Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti Põlva maakonna Statistikabüroo põhimääruse p-st 2 nähtub, et Põlva maakonna Statistikabürool on iseseisev bilanss ja arveldusarve pangas. P 12 kohaselt kaetakse statistikabüroo ülalpidamiskulud Statistikaameti poolt Eesti Vabariigi riigieelarvest. P 14 sätestab, et statistikabüroo saab täiendavaid eelarveväliseid vahendeid lepinguliste tööde eest laekuvatest summadest; statistiliste kogumike ja bülletäänide müügist laekuvatest summadest. (dtl 232-234).
  55. Kaebaja leiab, et erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud otsuse asjaoludest ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil olnud avalikus teenistuses insener-programmeerijana, juhtivinsener-programmeerijana ja osakonna juhatajana Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Teisisõnu, lähteandmed ja asjaolud käesoleva kaasuse ja varem kohtute poolt lahendatud kaasuse puhul ei lange üks-ühele kokku. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuna kaebaja oli Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas avalikus teenistuses ökonomisti ametikohal, ei saa tema tegevust samastada insener-programmeerija tegevusega Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas. Samas, olukorras, kus Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaama, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonda ja Põlva Maakonna Statistikabürood ei saa pidada asutusteks, milles töötamine olnuks avalik teenistus, ei saa ka kaebaja töökohtade nimetustest teha järeldust, et need nimetused viitaksid igal juhul töötamisele avalikus teenistuses. Kohtu hinnangul oli selliste nimetuste all töötamine võimalik väga erinevates valdkondades (tootmine, põllumajandus jne). Seetõttu ei ole oluline ka Y selgitus, et ametinimetused olenesid Riikliku Statistikakomitee/Riigi Statistikaameti poolt etteantud koosseisudest ja palgafondist ning määrati kohapeal vastavalt jaotatud tööülesannetele (dtl 133).
  56. Kaebajale on väljastatud ametniku teenistusleht, mille kohaselt oli kaebajal
  57. jaanuari
  58. a seisuga avaliku teenistuse staaži 14 aastat 3 kuud 13 päeva. Kohus selgitab, et kaebajal ei saanud teenistuslehe kandest tekkida õiguspärast ootust avaliku teenistuse staaži arvesse võtmise osas. Kuigi teenistuslehe pidajal on kohustus teha õigeid kandeid, on teenistuslehel 12 3-20-2061 olevatel andmetel siiski informatiivne, mitte õiguslik tähendus. Vanaduspensioni suurendamise õigust tõendatakse teenistuslehe täitmise aluseks olevate õiguslikku tähendust omavate dokumentidega. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 lg-le 1 teeb riikliku pensioni määramise otsuse Sotsiaalkindlustusamet. Pensioni määramise ja pensioni suuruse kindlaksmääramise pädevus ning seejuures asjakohaste õigusnormide kohaldamiseks ja tõlgendamiseks pensioni määramisel on SKA-l, kes on kohustatud ka pensioni määramiseks vajalikud asjaolud välja selgitama. Sellist pädevust õiguslikult määratleda kaebaja töötamist pensioni suurendamise õiguse seisukohast ei ole teenistuslehte täitval asutusel ega muul haldusorganil arvamuse andjana.
  59. Kaebaja on kohtule esitanud Riigi Statistikaameti peadirektori
  60. veebruari
  61. a korralduse lugeda avaliku teenistuse seaduse järgi arvestatava teenistusstaaži hulka ENSV Statistika Keskvalitsuse (ENSV Statistikakomitee, ENSV Statistikaameti) struktuuriüksustes ja allasutustes 1948-
  62. a töötatud aeg olenemata statistikasüsteemis tehtud organisatsioonilistest muudatustest, kui töötaja on täitnud Statistiliste tööde plaani või muude valitsuse korralduste alusel ette nähtud statistilisi töid (dtl 235). Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et see korraldus tunnistati Statistikaameti peadirektori
  63. oktoobri
  64. a käskkirjaga nr 29 kehtetuks (dtl 237, vt ka vaideotsus dtl 19). Kuigi kohtule ei ole esitatud
  65. oktoobri
  66. a korraldust, nähtub ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti
  67. märtsi
  68. a kirjast nr 2-4/235, et
  69. oktoobri
  70. a käskkirjaga nr 29 on
  71. veebruari
  72. a korraldus tunnistatud kehtetuks (dtl 238). Seejuures viitas Riigi Sotsiaalkindlustusamet põhimõtetele, mille kohaselt sätestab avaliku teenistuse seadus, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Masinarvutusjaamad, informatsiooni-arvutusjaamad ja teiste nimetuste all põhiliselt andmete mehhaniseeritud töötlemisega tegelenud asutused ei olnud Sotsiaalministeeriumi andmetel Statistika Keskvalitsuse struktuuriüksused ega teostanud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes. Seetõttu pole võimalik neid lugeda ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses ja seal töötamist ei saa lugeda avalikuks teenistuseks. Kohus selgitab, et õiguslikult siduv ei saanud olla Statistikaameti peadirektori
  73. veebruari
  74. a korraldus statistikasüsteemi masinaarvutusjaamades ja arvutuskeskustes töötamise määratlemisel avaliku teenistusena. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 näeb ette, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Pealegi ei olnud Statistikaameti peadirektoril ei ATS v.r-st ega Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 74 tulenevalt pädevust anda üldise iseloomuga õigusakte, et määratleda, millist töötamist enne
  75. jaanuari 1996 sai pidada avalikuks teenistuseks.
  76. Vastustaja on kohtule esitanud ka Tartu Pensioniameti
  77. a kirja nr 1.1-1.TA22/ Sotsiaalkindlustusametile, millest nähtub seisukoht kahe isiku suhtes, kelle töötamist ökonomistina ei arvestatud statistikasüsteemis avaliku teenistusena ning jäeti suurendamata vanaduspension ATS v.r § 57 alusel (dtl 240-242). Tartu Pensioniamet viitas oma kirjas ka paarile analoogsele juhtumile, kus töötamine statistikasüsteemis arvestati avaliku teenistuse staaži hulka. Seetõttu soovis Tartu Pensioniamet Sotsiaalkindlustusameti seisukohta avaliku teenistuse staaži arvestamisel. Tartu Pensioniametile on
  78. novembril 2008 vastatud kirjaga nr 6.SKA6-9/13593, selgitades, et pensioniametil tuleb hinnata, kas kirjas nimetatud kohalikke statistikaorganeid saab lugeda asutusteks, milles töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse hulka. Hindamise aluseks saab võtta õiguskantsleri
  79. veebruari
  80. a seisukohta, Riigi Sotsiaalkindlustusameti
  81. märtsi
  82. a ja Justiitsministeeriumi
  83. veebruari
  84. a seisukohti nimetatud küsimuses (dtl 243). Kohus selgitab, et varasemad sarnastel asjaoludel tehtud haldusaktid ei pruugi iseenesest anda alust senise halduspraktika jätkamiseks, kui see on osutunud ekslikuks. Riigikohus on selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga 13 3-20-2061 anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat (Riigikohtu
  85. detsembri
  86. a otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Varasema praktika ekslikkuse ilmnemisel lasub haldusorganil kohustus viia oma tegevus vastavusse õigusaktidega. Õiguspärase ootuse aluseks ei saa olla ebaõige halduspraktika vähemalt olukorras, kus selline praktika ei ole eksisteerinud pika aja jooksul väga laialdaselt ja kõrvalekalleteta. Ka käesolevas haldusasjas vastustaja poolt toodud näited (Tartu Pensioniameti ning SKA pensionide ja toetuste osakonna juhataja kt kirjavahetus) ei anna alust järeldada, et vastustaja oleks pidanud neis asutustes töötamist järjekindlalt ja pikaajaliselt avalikuks teenistuseks. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele.
  87. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks vastustaja järeldust, et kaebaja töötamist Riikliku Statistika Võru Rajooni Informatsiooni-Arvutusjaamas
  88. detsembrist 1982 kuni
  89. jaanuarini 1988, Riikliku Statistikakomitee Põlva Rajooni Statistikaosakonnas perioodil
  90. veebruar 1988 kuni
  91. september 1990 ja Põlva Maakonna Statistikabüroos
  92. oktoobrist 1990 kuni
  93. veebruarini 1994 ei saa arvata avaliku teenistuse staaži hulka, mis annaks aluse vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 113 lg 7 alusel. Seetõttu puudub alus tuvastamisnõude rahuldamiseks.
  94. Kohtu arvates puudub alus ka tühistamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise. Haldusaktid vastavad haldusakti õiguspärasuse eeldustele HMS § 54 mõttes. Vastustaja on kogunud pensioni määramiseks vajalikud tõendid. HMS § 40 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei ole haldusorganil kohustust taotluse esitajat täiendavalt ära kuulata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlus tekkinud asjas kogutud tõendite, vaid neile antava hinnangu ja õigusnormide tõlgendamise üle. Kaebaja on saanud oma seisukohti täiendavalt väljendada vastustajale vaiet esitades.
  95. Kuna kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vaidlustatud haldusaktid osutunuks õigusvastaseks ja kohus need tühistaks, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
  96. Kaebaja on alternatiivselt esitanud nõude tühistada SKA
  97. juuli
  98. a otsus nr TR041295-1 ja
  99. septembri 2020 vaideotsus nr 8-3/19490-2 osas, millega jäeti avaliku teenistuse staaži hulka arvamata avaliku teenistuse staaž alates
  100. oktoobrist 1990 kuni
  101. detsembrini 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes ning kohustada SKA-d tegema uut otsust kaebaja teenistusstaaži kohta, arvestades avaliku teenistuse staaži hulka kaebaja poolt toodud periood
  102. oktoober 1990 kuni
  103. detsember 1995 Põlva Maakonna Statistikabüroos ning selle reorganiseerimise järgsetes asutustes. Kohus jätab eelnevatele põhjendustele tuginedes rahuldamata ka kaebaja alternatiivse nõude.
  104. Eelnevat arvestades jääb kaebus seetõttu tervikuna rahuldamata. 44.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

45. Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulu väljamõistmist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude 14 3-20-2061 väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

46. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tunnistajate nimed asendada tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.