KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-21-1094 Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu Kohtuasi Xi (X) kaebus Tartu Ülikooli atesteerimisotsuse nr 43

) § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 kohaselt lõpetatakse menetlus määrusega, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks tema tahet väljendava avalduse (

§ 153lg 1 ls 1).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Ka vastustaja on möönnud, et pärast pooli rahuldavale kokkuleppele jõudmist on edasine kohtuvaidlus asjas ebavajalik. Kuigi vastustaja on kohtumenetluse lõpetamise võimalike alustena viidanud ka kaebuse õigeksvõtule või menetluse lõpetamisele kompromissi tulemusena, peab kohus kujunenud menetluslikus olukorras määravaks lähtuda kaebaja tahtest, milleks on kaebusest loobumise avaldus (

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel). Praegusel juhul on kaebaja küll suhtluses vastustajaga arutanud erinevaid võimalusi kohtuasja lõpetamiseks (vastustaja õigeksvõtt, kaebusest loobumine, kompromiss), kuid pärast

1. ja
2. juunil 2021 vahetatud e-kirju on pöördunud
3. juunil 2021 kohtu poole kaebusest loobumise avaldusega. Kohtu hinnangul ei oleks kaebaja seisukohast märkimisväärset vahet, kas asja menetlus lõpetada kaebusest loobumise või kompromissi tulemusena (asjas puuduvad muud menetluskulud, mille jagamises olnuks võimalik kompromissi korral kokku leppida, ning ainsaks menetluskuluks olev riigilõiv 15 eurot jääks kaebaja kanda mõlemal juhul (

§ 104lg 6)).

Kaebuse õigeksvõtt vastustaja poolt võiks küll kaebaja jaoks tähendada 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmise vastustajalt, kuid nagu selgub vastustaja vastusest, eeldaks see vastustaja seisukohtade täiendavat kujundamist ja võiks kaasa tuua täiendavaid pingeid olukorras, kus töörahu on pooltevahelise rahuldava lahenduse tulemusena tagatud. Sama vaidlusega uuesti kohtusse pöördumine oleks välistatud nii juhul, kui asjas on menetlust lõpetav määrus kas siis loobumise või kompromissi tõttu või asja sisuliselt lahendav kohtuotsus. Eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks menetluse lõpetada kaebusest loobumise tõttu. 6. Kaebusest loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Kohus on seda tagajärge kaebajale

1. juuni
2. a määrusega ka selgitanud ning kaebaja on kinnitanud, et kohtu selgitused on talle arusaadavad (dtl 80). 2

§ 4lg 1 tähenduses.

8. Kohus on kaebajale eelnevalt ka selgitanud, et kaebaja, kes kaebusest loobub, kannab menetluskulud (

§ 108lg 7).

Kaebusest loobumise korral tagastatakse pool tasutud riigilõivust üksnes juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot (

§ 104lg 6 p 2).

Praegusel juhul tasutud riigilõivu (15 eurot) seega ei tagastata. Kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta üldjuhul füüsilisest isikust kaebajalt välja vastustajaks oleva haldusorgani menetluskulusid (nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-16-2267, p 21;
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika), ei pea kohus otstarbekaks anda vastustajale tähtaega menetluskulude taotluse ja kuludokumentide esitamiseks. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3