2-21-1180/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1180 Tsiviilasi M.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende Hageja: M.P, isikukood XXX, elukoht XXXX esindajad Hageja seaduslik esindaja: eestkostja L.M, isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX Kostja: A.P,isikukood XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta M.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-21-1180 ja hagi tagamise taotlus läbi vaatamata.
4. Jätta menetluskulud M.P. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.
5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED M.P. (hageja) esitas 25.01.
6. a kohtule hagi oma XXX A.P. (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas 26.01.
7. a, et soovib elatist 200 eurot kuus. Kohus võttis 26.01.
8. a hagi menetlusse. Pärast tsiviilasja menetlusse võtmist on selgunud, et M.P. ülalpidamiseks on juba 14.05.
9. aastal elatis summas 200 eurot A.P. välja mõistetud (Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna maksekäsu määrus nr XXX). TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Seega oleks kohus pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma hagiavalduse saamisel, sest A.P. on elatis M.P. kasuks juba välja mõistetud ning kohus ei saa seda nõuet uuesti menetleda. Elatise väljamõistmise lahendi alusel on algatatud ka täitemenetlus nr XXX XXX A.B. juures. Hageja ei ole taotlenud TsMS § 459 alusel elatise suurendamist, mis annaks võimaluse uue hagi esitamiseks. Tulenevalt TsMS § 423 lg 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud juhul, ehk juhul, mis ei ole sätestatud osundatud paragrahvi lõigetes 1 ja
10. Kuna hagi läbi vaatamata jätmiseks kirjeldatud olukorras puudub TsMS § 423 sätestatud eraldiseisev alus, kohaldab kohus analoogiat ja jätab hagi läbi vaatamata seetõttu, et poolte vahel on olemas jõustunud kohtumäärus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud samas ulatuses, nagu hageja taotleb käesolevas . Hageja esitas 18.03.
11. a hagi tagamise taotluse, taotledes M.P. kohtumenetluse ajal elatisabi määramist. Kuna kohus jätab hagi elatise väljamõistmiseks ülaltoodud põhjendustel läbi vaatamata, ei lahenda kohus ka hageja poolt esitatud hagi tagamise taotlust. Kohus selgitab, et ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaselt muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma, kohus ei saa määrata elatisabi. Antud juhul on kostja kohustatud elatist maksma Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna maksekäsu määruse alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 2). Kuivõrd hageja on menetluses osalenud seadusliku esindaja kaudu ning kostja ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu menetluses veel osalenud, ei saa pooltel olla tekkinud menetluskulusid, mille kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik