TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-683 Otsuse kuupäev 31. mai 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi MB kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2020.a ots

) § 2 lg 1 defineerib puude kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

§ 2

lg 11 ütleb, et kuni 16-aastasel lapsel tuvastatakse sügav, raske või keskmine puude raskusaste sõltuvalt sellest, mil määral vajab ta kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet: - sügav on puue, mille korral isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; - raske on puue, mille korral isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; - keskmine on puue, mille korral isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Eeltoodust tuleneb, et kui inimesel küll esineb näiteks psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, kuid sellest tingitud kõrvalabi või juhendamise vajadus on väiksem kui kord nädalas väljaspool oma elamiskohta, siis on inimesel küll puue, kuid seda

sätestatud korras ei tuvastata ja õigusi

sätestatud sotsiaaltoetustele see ei anna. 3 8.

§ 23

lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

§ 2

lg 2 alusel on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

1. Kaebaja tugineb psüühilisele kõrvalekaldele ning sellele, et tervisehäire tingib eakohasest suurema järelevalve vajaduse. Vaidlustatud otsuste tegemiseks esitatud taotlustes (tl 59-60, 7576) väitis kaebaja, et ei vaja abi hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Kaebaja märkis esimeses taotluses, et vajab igapäevast abi liikumises väljaspool, sest tal on psüühilisi probleeme. Teises haldusmenetluses märkis kaebaja ekspertiisitaotluses, et vajab abi koolis õppimiseks, kooli saatmiseks ja koju saamiseks ning vajab kodus jälgimist. Kohtus väitis kaebaja esindaja, et kui kaebaja on linnas, siis vanemad muretsevad, kuna ta võib näiteks võõraid uskuma jääda, nendega kaasa minna. Kaebaja märkis sagedasi põiehaigusi, need nähtuvad ka kaebaja terviseandmetest. Kohus selgitab, et selline haigus ei kujuta endast puuet. Tegemist ei ole anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega.
2. Kohtuasja toimikus on mitmeid väljavõtteid kaebaja terviseandmetest. Vastusteks kohtu küsimusele esitas vastustaja terviklikult andmed, mis olid aluseks vaidlustatud otsuste tegemisel (tl 113-168). Neist nähtuvad järgmised asjaolud. 10.
3. Kaebaja diagnoosiks on alates 11.09.2017 F81.3 spetsiifilised segatüüpi häired, piirialane vaimne võimekus (tl 114). Sama diagnoos on pandud 28.04.2020 (tl 144). Diagnoos F81.3 kuulub rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi V peatüki „Psüühika- ja käitumishäired“ alajaotusse F81 „Õpivilumuste spetsiifilised häired“. 10.
4. Psühhiaater Aime Meose koostatud ambulatoorse epikriisi (tl 160-163) põhjal käis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul 31.01.2018 (kaebaja õppis siis veel eelmises koolis), sellest järgmine vastuvõtt oli 07.01.
5. Kaebaja esindaja kurtis 07.01.2020 arstile, et puuet ei pikendatud, kaebajal on õppimisega raskused, kaebaja on rahutum ja agressiivsem kui õde, koolis on käitumisprobleeme, kaebaja on sageli haige ja puudub koolist (põiepõletikud). Arst suunas kaebaja psühholoogi ja logopeedi juurde, palus tuua iseloomustuse koolist, määras korduva vastuvõtu. 07.02.2020 märkis psühhiaater, et uuringud on märtsis, koolist iseloomustust ei ole. Kaebaja esindaja kurtis, et kaebajal on tervisega probleeme (kõhuvalud, tsüstiit). Perearst on püüdnud aidata, aga midagi ei muutu. Perearst on pakkunud, et võib olla tingitud psüühikast. 4 25.03.2020.a kaugvastuvõtu kohta koostatud kandest nähtub, et uuringu ajad tühistati. 13.04.2020 on psühhiaater märkinud, et koolist saadeti iseloomustus, uuringud on tegemata. Psühhiaater toetab puude pikendamist. Epikriis tsiteerib koolist kaebajale antud iseloomustust. Selles on öeldud, et kaebaja õpib õpperaskustega klassis (10 õpilast) riikliku õppekava alusel. Laps on füüsiliselt hästi arenenud, kuid väga tihti jääb haigeks, sellepärast puudub koolist. Lapse üld- ja peenmotoorika ja eneseteeninduse oskused on hästi arenenud. 2019/2020 õppeaastal individuaalne õppekava matemaatikas, vene keeles. Õpilasele meeldib kehaline kasvatus. Õppemotivatsioon on keskmine. Eakaaslastega on suhted head. Täiskasvanutega suhtleb heameelega. Kooli õppekavaga saab rahuldavalt hakkama. Mitmes õppeaines esineb raskusi, kus vajab abi ja juhendamist. Põhiolemuselt rahulik ja tagasihoidlik. 10.
6. Kaebaja oli psühholoog Külli Muugi vastuvõtul 28.04.2020 (tl 34-35, 164-165). Kaebaja pöördus lastepsühhiaatri suunamisega vastuvõtule kognitiivsete võimete uuringuks. Psühholoogi kokkuvõtte põhjal püsivad kaebajal nii keelelised raskused kui tähelepanu probleemid ja madalamad õpitud oskused. WISC testi sooritus on endiselt piirialane. Õpilane vajab pidevat logopeedilist ja eripedagoogilist kõrvalabi. Vajadusel sobib väikeklass. Kuna probleemiks on ka koolistressi tõttu põieprobleemid, siis vajab laps toetavat psühhoteraapiat. Kognitiivsete võimete uuring 1 aasta pärast vajadusel. Mitmete teenuste vajaduse tõttu toetas psühholoog puude pikendamist. 10.
7. Kaebaja oli 28.04.2020 logopeed Helene Savolaineni vastuvõtul (tl 36). Logopeed leidis, et koostöö lapsega on rahuldav. Suhtluses lauseline kõne. Jutustamine konarlik, fragmentaarne. Iseloomult tagasihoidlik, valmis koostööks. Tähelepanu hajuv. Kirjutamisel vead, käekiri arusaadav. Lugemisoskus rahuldav, saab loetust aru. Teksti analüüs puudulik. Õppimiseks sobivad õpiraskustega klassi tingimused. Vajab järjepidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi ka edaspidi.
8. Otsuse punktis 10 toodud terviseandmed ei näita seda, et kaebaja vajaks temal diagnoositud psüühikahäire tõttu eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Kaebajal on diagnoositud õpivilumuse häire. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal esineks häireid suhtlemisel (näiteks keele- või kõnefunktsiooni häire), ohu tajumisel, inimeste vahelisel lävimisel või suhetes. Arst on märkinud kaebaja piirialast vaimset võimekust, kuid vaimset alaarengut kaebajal diagnoositud ei ole. Terviseandmed ei toeta kaebaja esindaja väidet, et kaebaja võib olla agressiivne ja tal on meeleoluhäired. Vastupidi, terviseandmete põhjal on kaebaja reeglina rahulik ja sõbralik. Psühholoog ja logopeed toovad välja, et kaebaja vajab pidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi. Vastustaja ega kohus ei sea neid hinnanguid kahtluse alla. Kuid sellist abi on kaebajale võimalik pakkuda koolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 49 lg 1 alusel rakendatakse tõhustatud tuge (sh pidevat tugispetsialistide teenust, individuaalset õppekava, individuaalset tuge, õpet eriklassis) õpilasele, kes vajab seda teenust püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu. Seega ei ole haridusliku erivajaduse tuvastamise või sellest tingitud teenuste saamise eelduseks puue. Selleks on ka muid aluseid, sh püsiv õpiraskus või psüühikahäire. Logopeedilise ja eripedagoogilise abi vajamine ei ole samastatav kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusega

§ 2lg 11 tähenduses.

5

1. Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 3 lg 1 kohaselt teeb SKA päringu tervise infosüsteemi. Määruse § 5 lg 1 näeb ette, et kuni 16-aastase lapse puude raskusastme tuvastamisel võetakse aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamus ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. See tähendab, et SKA ekspertarstil tuli arvamuse andmisel ja vastustajal tuli vaidlustatud otsuste tegemisel lähtuda tervise infosüsteemis olevatest andmetest. Kaebaja terviseandmed on omavahel kooskõlas ning ekspertarstide arvamused järgivad neid. Kohtule ei nähtu ebakõlasid või vastuolusid terviseandmetes ja ekspertarstide arvamustes. Kaebaja vanemate ülesanne on korraldada, et kaebaja käib tema tervise ja arengu huvides vajalike arstide juures. Kohus mõistab, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu oli arstide külastamine kevadel 2020 tavaliselt raskem või üldse võimatu. Kuid vastustajale ei saa ette heita seda, kui vastustaja lahendas kaebaja taotluse nende andmete põhjal, mis on tervise infosüsteemis olemas. Vastustaja otsus jäi samaks ka pärast seda, kui kaebaja oli saanud psühholoogi ja logopeedi külastada. Kohus märgib, et kaebaja esindaja väitel külastab kaebaja sageli psühhiaater Aime Meost või pöördub kaebaja esindaja tema poole telefonikonsultatsiooni saamiseks. Otsuse punktis 10.2 toodud epikriis seda ei näita. Tegemist ei ole probleemiga, mida saaks lahendada vastustaja. Kaebaja esindaja saab ise dr Meose käest uurida, miks ei kajasta tervise infosüsteem kaebaja väidetud pöördumisi ja intensiivset kaebajaga tegelemist 1-2 korda kuus.
2. Kaebaja esitas tõenditena kooli poolt antud ülevaate kaebaja õppimisest ja käitumisest (tl 8-20) ning dr Meose arvamuse 26.04.2017 (tl 21). Need dokumendid ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Andmed pärinevad koolist, kus kaebaja õppis varem, enne õpiraskustega laste klassi suunamist.
3. aastal antud arsti arvamust saab praegu pidada aegunuks. Kaebaja esitas ka otsuse punktis 10.3 ja 10.4 toodud psühholoogi ja logopeedi 28.04.2020.a arvamused, kohus käsitles neid eespool.
4. Lisaks eeltoodule esitas kaebaja dr Meose 08.05.2020.a arvamuse, mis on koostatud esitamiseks Innove Rajaleidja Keskusele Tartus (tl 101). Selles on öeldud, et kaebajal esinevad keelelised raskused ja mitteverbaalsed õpiraskused. Sooritus on piiripealne ja jätkuvalt on vajalik individuaalne õppekava raskusi valmistavates ainetes või õpitulemuste vähendamine. Jätkab põhihariduse omandamist. Õppimiseks sobib õpiraskustega laste klassis jätkamine. Vajab järjepidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi ka edaspidi. Tegemist on dokumendiga, mis on koostatud kaebaja haridusliku erivajaduse hindamiseks. Dokumendis nimetatud Rajaleidja keskus Tartus on kooliväline nõustamismeeskond PGS § 47 tähenduses. Dokument sisuliselt kordab andmeid, mida kohus käsitles eespool. Kohus märgib, et dokument ei ole koostatud eriti hoolsalt. Dokumendis tsiteeritud andmed psühholoogi hinnangu ja WISC testi tulemuste kohta (sh väited, et kaebaja segistab kuid, ei oska 4 aastaaega nimetada, raskusi valmistab ka 10 piires peast arvutamine, kajamälu on 4-5 ühikut, arvude ümber pööramisest ei saa veel aru) pärinevad psühholoogi hinnangust 13.01.2017 ja logopeedi hinnangust 16.01.2017 (vt tl 133 ja pöördel) ning ei sobi praegu enam kuidagi kaebaja iseloomustamiseks. 6
5. See, et kaebajal on varem puude raskusaste tuvastatud, ei tähenda seda, et korduval hindamisel peab tulemus alati olema sama või et korduva hindamise teistsugune tulemus on vale. Sh märkis logopeed aastal 2015, et kaebaja kõne ja keele areng, orientatsioon ümbritsevas ja muud oskused ei vasta eale (tl 116, 123). Praegu on spetsialistid välja toonud üksnes kaebaja raskused koolis, s.o õpiraskused. Lapse kasvades ja arenedes võivadki probleemid taanduda või muutub nende aktuaalsus väiksemaks, nii et vähemalt keskmise puude tuvastamiseks enam alust ei ole.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kui vaidlustatud otsused jäävad kehtima, siis puudub põhjus kohustada vastustajat asja uuesti otsustama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
7. Vastustaja selgitas vaidlustatud otsustes kaebajale võimalust esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui kaebaja terviseseisundis on muutusi. Samuti selgitas vastustaja võimalust pöörduda rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kaebaja seletuse põhjal annab kohalik omavalitsus talle abi transpordil kooli ja kodu vahel. Menetluskulud. Selgitused
8. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
9. Kuna kaebaja on alaealine ja otsus käsitleb tema terviseandmeid, siis asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimed initsiaalidega. Otsus ei sisalda kohtu hinnangul muid andmeid, mis võimaldavad kaebaja üheselt identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7