Obsah (5)

§ 69§ 41§ 66§ 11§ 70

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-2525 Otsuse kuupäev 19. mai 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Sergei Martõštšenko kaebus Tartu Vangla 4. novembri 2020. a käskk

§ 69

lg 2 p 4), kehakultuuriga tegelemise keelamist (

§ 69

lg 2 p 3) ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (

§ 69lg 2 p 1).

12.

§ 41

lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas.

§ 66

lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek

§ 66

lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. 13.

§ 69

lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub

või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

1. Tartu Ringkonnakohus selgitas
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-19-707 p-s 15, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei avaldata distsiplinaarkaristusele sarnast hukkamõistu kinnipeetava käitumisele. Sama intsidendi eest distsiplinaarkaristuse määramine või varem määratud kehtiv(ad) distsiplinaarkaristus(ed) ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ja seejärel meetme valikul peab vangla veenduma, et asjaolud kogumis kinnitavad vähemalt ühe

§ 69lg 1 loetletud aluse esinemist.

Selliselt võib meetme kohaldamine olla küll reaktsiooniks kinnipeetava käitumisele (mh sellisele käitumisele, mis tingib distsiplinaarmenetluse alustamise), kuid meetme kohaldamine on suunatud tulevikku, selle otstarbeks on tagada ebasoovitava olukorra või tagajärje ärahoidmine ja/või kordumine tulevikus. 15.

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt

§-le 69. 16.

§ 11

lg 1 sätestab, et

ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades

erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt 4 3-20-2525 õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑33‑10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑88‑14, p 11). 17. Tartu Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes kahel alusel: raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. 18. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09

§ 70

lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist.“ Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12,
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
7. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kaebajale ei avaldatud täpsemat infot teabe- ja uurimisosakonnale laekunud teabe kohta, mis oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks, on vastustaja siiski vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kuna vanglale teatavaks saanud info põhjal, mida kohus on mh kontrollinud vangla poolt kohtule esitatud õiendiga tutvudes, sai järeldada, et kaebaja käitumine võib ohustada kaaskinnipeetava elu ja tervist, nõustub kohus, et vanglal sai tekkida põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises.
8. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada. Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (

§ 66

lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja 5 3-20-2525 vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Võttes arvesse käskkirjas välja toodut, mille järgi võib kaebaja ohustada kaaskinnipeetavat, ning selles märgitud vangla kohustust tagada ning teha omalt poolt kõik, et säiliks isikute turvalisus ning elu ja tervis, ning sellele tuginevat vangla seisukohta, mille kohaselt on vajalik eraldada kaebaja suuremast osast kaaskinnipeetavatest ja tagada tema üle tõhusam järelevalve, on vangla poolt rakendatud meetmed eesmärgipärased.

1. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et kaebaja lukustamine toimus meelevaldselt ja tagakiusamise eesmärgil. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13). Sellest tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja poolt etteheidetu, miks ei nähtu käskkirjas kaalutlusi selle kohta, miks ei otsustatud kaebajat paigutada lukustatud kambri asemel teise sektorisse. Nagu Tartu Vangla on ka vastuses kaebusele välja toonud, polnud vanglale sel hetkel teada ei sündmuse konkreetsemad asjaolud ega see, kas sündmusega võivad olla seotud ka teised kinnipeetavad, mistõttu ei olnud vanglal võimalik kohaldada kaebaja suhtes vähemkoormavaid abinõusid.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla
3. novembri
4. a käskkiri nr 2-20/1-2/403 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning selles puuduvad kaalutlusvead. Kuna

§ 69

lg 1 ei näe täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldusena ette distsiplinaar- ega kriminaalmenetluse alustamist ega mainitud menetluste olemasolu, ei muuda distsiplinaar- või kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selliste menetluste alustamisest teavitamata jätmine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks.

1. Muuhulgas leiab kohus, et vaidlusaluse käskkirja koostamisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Nagu eelpoolt välja toodud, on kohtu hinnangul vaidlusaluses käskkirjas välja toodud selle kaalutlused. Samuti sisaldub
2. novembri
3. a käskkirjas selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjast nähtuvalt oli selle väljaandmise õiguslikuks aluseks

§ 69

lg 1 ning faktiliseks aluseks vanglale laekunud teave, mille kohaselt võib kaebaja käitumine ohustada kaaskinnipeetava elu ja tervist. Kohus, tutvunud käskkirja koostamise aluseks olnud teabega leiab, et vangla on ka selliselt teabe edastamisega täitnud oma põhjendamiskohustuse, s.t käskkirjas välja toodud faktiline alus on piisav, et lugeda see vastavaks HMS § 56 lg-s 2 toodud nõuetele. Kuna vanglal on kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek, siis kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist ning käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades, polnud võimalik avaldada täpsemat infot laekunud teabe kohta. Et teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info kohaselt kujutas kaebaja ohtu kaaskinnipeetavate elule ja tervisele ning see nõudis vanglapoolset kohest reageerimist, siis ei olnud HMS § 40 lg 3 p-st 1 lähtudes ka kaebaja ärakuulamine nõutav ning vangla ei ole enne haldusakti andmist kaebaja ära kuulamata jätmisega menetlusnõudeid rikkunud. 24. Kuna Tartu Vangla 4. novembri 2020. a käskkiri nr 2-20/1-2/403 on kohtu hinnangul nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane, ei ole alust tühistamisnõude rahuldamiseks. Seepärast jätab kohus S. Martõštšenko kaebuse rahuldamata. 6 3-20-2525 25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7