) § 1 lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.
lg 3 sätestab, et andmesubjektil on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda kogutud isikuandmete kustutamist, kui: 1) isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud; 2) isikuandmete töötlemisel ei arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid või 3) vastutav töötleja on kohustatud andmed kustutama täitmaks seadusest, kohtuotsusest, välislepingust või muust siduvast kokkuleppest tulenevat kohustust.
p 4 alusel on üheks isikuandmete töötlemise põhimõtteks, et isikuandmed peavad olema õiged. 10. Kaebaja nõudis ettekande kustutamist, kuna tal puudub sellega seos ja ettekanne sisaldab valesid. Konkreetselt tõi kaebaja välja, et vaidlusalused väljaanded on ajakirjad, need ei pea olema fikseeritud kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas, väljaanded ei kuulunud vangla raamatukogule, vabanenud kinnipeetav pole väitnud, et kaebaja palus tal esemed vanglast välja viia ning kaebaja ei ole omavoliliselt esemeid eluosakonda toonud. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab vaidlusaluse ettekande kustutamise tema isikuandmete hulgast.
Sh ei saa ettekannet
Ettekande koostanud vanglaametnik kajastas asjaolusid, sh oma vestlust R. Savisaarega nii, nagu tema seda tajus ja mõistis. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XIII koosseisu eelnõu 679 3 SE) on välja toodud, et kohtumenetluses antakse isikuandmeid sisaldavaid ütlusi, mis põhinevad füüsiliste isikute subjektiivsel ettekujutusel toimunust ning mida ei saa alati kontrollida. Seetõttu ei tohiks õigsuse nõue puudutada tunnistuse õigsust, vaid üksnes tõsiasja, et konkreetne tunnistus on antud. Sama kehtib kohtu hinnangul ka vanglaametniku ettekande puhul.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.