Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§68§74

KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10277 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla

§ 76lg 4,5 alusel määrata Aleksandr Sadovskile katseaeg kestusega kuni 28.03.2022.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Aleksandr Sadovski käitumiskontrollile kestusega kuni 28.03.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 7, 8 alusel määrata Aleksandr Sadovskile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või või alkoholi või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides või ravil osalejad, sh teised xxx elanikud); • läbida xxx juures 10-kuulise uimastisõltuvusest taastumise programm.

1. Määrata Aleksandr Sadovski katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Aleksandr Sadovski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Sadovski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Aleksandr Sadovskilt menetluskuluna riigituludesse 108 eurot kaitsetasu advokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Aleksandr Sadovski tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.11.2016 otsusega Karistusseadustiku (

) §200 lg.2 p.7, 9 järgi ja karistati

§68

lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva.

§74

lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseaja jooksul pidi Aleksandr Sadovski järgima

§75lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 09.12.

1. Viru Maakohtu 02.04.2019 määrusega kriminaalasjas 1-16-10277 pöörati karistuseks mõistetud ja ärakandmata vangistus täitmisele ning karistuse kandmise aega arvestati tema kinnipidamisest 31.03.
2. 27.05.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Aleksandr Sadovski isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Sadovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Sadovski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist ennetähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Sadovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Sadovski kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Sadovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 2 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. 20.04.2021 kinnitas xxx nõustaja R. O. valmisolekut võtta Aleksandr Sadovski majutus- ja nõustamisteenusele, mida pakutakse koostöös Justiitsministeeriumiga. Vajadusel on kinnipeetaval võimalus läbida ka 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm. Soovib sõltuvusainete tarvitamisest loobuda ning hetkel on endas kindel, et peale vabanemist ei hakka tarvitama. Soovis seetõttu ka rehabilitatsioonikeskuse poole pöörduda. Hetkel ei oska kinnipeetav öelda, kuhu asub elama peale rehabilitatsioonikeskust. Soovib sealt saada abi elukoha leidmisel, ei taha minna tagasi xxx vanasse keskkonda ja vanade tuttavate juurde tagasi. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on Aleksandr Sadovski osalenud vangla tööhõives, omandanud riigikeele A2 tasemel ja läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu, tugigrupi Tagasilanguse ennetamine ja sõltuvusteemalise loengutsükli. Samuti on ta täitnud töövihiku Viha ja kriitika. Kinnipeetav osaleb ka iganädalaselt kirikus läbiviidavates tegevustes (liturgia, kirikumuusika, õigeusu alused, õhtuteenistus, uus testament, piiblitund, uus testament, palverühm). Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Samuti positiivne on, et kinnipeetaval on säilinud suhted ema ja vennaga S.. Kuivõrd isik on pannud kuriteo toime grupis, esineb tema puhul ka kuritegude soodustegurina grupi mõju. Kuigi xxx saab isik suhelda samavõrd positiivsetele muutustele orienteeritud ning seadusekuulekuse suunas motiveeritud isikutega, ei saa alahinnata kriminaalsete mõtte- ning käitumisviisidega isikute võimalikku negatiivset mõju. Välistamaks võimalust, et isikule avaldavad negatiivset mõju nt varasemad kuriteokaaslased, on põhjendatud määrata isikule

§75

lg 2 p 7 märgitud lisakohustus – teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või või alkoholi või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides või ravil osalejad, sh teised xxx elanikud). Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on nii alkohol kui ka narkootikumid. Käesolev vägivaldne kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isiku sõnul oli ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. A. Sadovski sõnul tarvitas varem lahjat alkoholi, kuid enne vangistust hakkas tarvitama pigem kanget alkoholi. Isiku sõnul tarvitas alkoholi paar korda nädalas. Kriminaalhooldaja päevikukandest nähtub, et 11.02.2019 saadud politseilt info, et N. S. ja Aleksandr Sadovski vahel tekkis ühise alkoholi tarvitamise tagajärjel konflikt, mille tulemusena A. Sadovski lõi N. S. Narkootikume proovis isik esimest kord 15-aastaselt. Viimane aasta enne vangistust tarvitas igapäevaset amfetamiini, kanepit tarvitas umbes 2-3 korda kuus. Isiku sõnul süstis amfetamiini. On proovinud ka fentanüüli ning seda süstinud. Tunnistab, et tarvitas tihti alkoholi ja narkootikume koos. Isikut on korduvalt karistatud NPALS-i alusel. 16.11.2017 alustas SA Viljandi Haiglas Sillamäe osakonnas narkootikumide vastase võõrutusravi läbimist, kuid jättis selle pooleli pärast esimest kuud. Samas on materjalidest nähtuvalt vangistuse jooksul aktiivselt tegeletud kinnipeetava sõltuvusprobleemiga rehabiliteerivate tegevuste ning metadoonravi abil. Tagasiside on positiivne ning ka kohtuistungil kinnitas Aleksandr Sadovski, et soovib minna xxx, et elus uus lehekülg pöörata. Kohtu hinnangul on antud juhul näha, et isik püüab oma vigadest õppida ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ning ta ei ole andnud alla. Kohus leiab, et isikut tuleb selles toetada ning vabanemisel tuleb määrata lisakohustuseks läbida xxx juures 10- kuuline uimastisõltuvusest taastumise programm. Sealne tugivõrgustik saab kinnipeetavale olla suureks abiks jätkamaks seni temas toimunud positiivsete muutustega. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest käesoleva vangistuse jooksul mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma narkootikumideta.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Aleksandr Sadovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.06.2021.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 15.06.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Sadovskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik