Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Meelis Juursoo K

§ 76lg 5 alusel määrata Eduard Raudile katseaeg kestusega kuni 29.06.2023.

3. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Eduard Raudile elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Eduard Raud keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada Eduard Raud käitumiskontrollile kestusega kuni 29.06.2023 ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. a)elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx.
2. b)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. c)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. d)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. e)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. f)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 alusel määrata Eduard Raudile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1. a)mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid
2. b)asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul vabanemisest arvates;;
3. c)osalema kriminaalhooldaja poolt määratavates sõltuvust ja tagasilangust käsitlevates sotsiaalprogrammides
4. d)teadlikult mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega, va perekonnaliikmed
5. e)alluma elektroonilisele valvele käesoleva määruse p 3 nimetatud tähtaja jooksul. 7. Määrus Eduard Raud suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 8. Vabastada süüdimõistetu Eduard Raud karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 10. Määrus edastada kinnipeetavale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 19.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7903 tunnistati Eduard Raud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat ja 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja vangistuse ärakandmist loetakse alates isiku kinnipidamisest, s.o alates

1. aprillist
2. 21.05.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Eduard Raud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Eduard Raudtingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Eduard Raudtingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Eduard Raud tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Eduard Raud kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Eduard Raud on ära kandnud 15.06.2021 kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 2 aastat 1 kuu vangistust, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama xxx. E-kinnisturaamatu andmetel kuulub korter kinnipeetava L. R. Rahvastikuregistri andmetel on see isiku registreeritud elukoht alates 2018.aastast. Antud aadressile teostas kriminaalhooldaja kodukülastuse 09.04.

1. Kodukülastuse käigus selgus, et antud pinnal elab hetkel isiku elukaaslane, ema elab teises kohas. Isiku elukaaslane ja ema on nõus, et Eduard Raud vananemise korral elektroonilise valve all antud pinnale elama asub, andsid selle kohta kirjalikud nõusolekud. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ja see vastab elektroonilise valve nõuetele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
2. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Eduard Raud kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud piisavalt suur. Kriminaalkorras on teda karistatud mitmeid kordi. Vanglas viibib oma elu jooksul teist korda. Vägivaldset käitumist ei olesiiski esinenud. Käesolevalt karistust kannab narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, mis on toime pandud ettekavatsetult, oma sõltuvuse rahuldamiseks ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Varasemalt kahel korral karistatud mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Lisaks toime pannud varavastaseid kuritegusid, ka grupis ja kelmuse ning arvutikelmuse grupis, mis samuti toime pandud ettekavatsetult ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kuriteod valdavalt etteplaneeritud va. joobes juhtimine, mis toime pandud impulsiivsusest. Kuriteod on ajas muutunud ühiskonna ohtlikumaks. Kuritegusid toime pannud valdavalt materiaalse kasu saamise ajendil. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, puudulik toimetuleku-ja probleemilahendusoskus, mõtlematu käitumine ja teo tagajärgedele mitte mõtlemine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetava käitumine on vangistuses olnud korrektne – distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdlane on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning tema käitumist ja osavõttu on hinnatud valdavalt positiivselt. Nii on ta: • olnud määratud majandustöödele ajavahemikus 26.08.2020-26.11.
4. Oli motiveeritud, probleeme ei esinenud. • läbinud ajavahemikul 04.06.2020 - 30.07.2020 sõltuvusteemalised loengud. Tundides oli kaasatud, kuulas tähelepanelikult, kuid oli vaikne ja väga kinnine. • Läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 09.03 – 30.03.
5. Osales kõikides tundides, töötas alati kaasa. Kodused ülesanded täidetud õigeaegselt ja läbimõeldult. Alates esimesest tunnist töötas kaasa, oli aktiivne ja motiveeritud osaleja. Jagas meelsasti oma seisukohti teistega. Diskussioonides suutis oma arvamusele kindlaks jääda. Analüüs hea. Vestlustes tunda huumorimeel ja rikas verbaalsus. Omab tugevaid seoste nägemise oskusi, eriti hästi tuli see välja bilansianalüüsis. Tunnistas ise, et väljakujunenud mõttemustreid on raske muuta. Tagasilanguse teema juures tunnistas, et see on tema nõrk koht, analüüsis erinevates eluvaldkondades esinenud varasemaid mõttekohti ja sai kinnitust muutuste vajalikkusest. Tulevikueesmärgid reaalsed. Siit saab järeldada, et hoolimata kuritegelikust minevikust on süüdlane sedakorda mõistnud muutuste vajalikkust ja on valmis selle nimel tegutsema. Siiski on tõsine murekoht joovastid - narkootikumid. Tartu vangla märgib, et süüdimõistetul on diagnoositud sõltuvus fentanüülist, 21.06.2019 hinnatud akuutses seisundis viibivaks, viimati tarvitas enne vangistust. Narkootikumide tarvitamisega alustas umbes 24-25-aastaselt, esmaaineks oli marihuaana, proovinud ka amfetamiini, kuid see talle ei meeldinud ning jätkas periooditi kanepi suitsetamisega. 38-a-lt juhtus tema elus traagiline sündmus ja proovis esimest korda fentanüüli. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta alates
6. aastast kuni käesoleva kinnipidamiseni 1-2 korda kuus, süstimise teel, kuid kinnipeetava ütluses on põhjust kahelda. Isiku sõnul sai igapäevaselt ka metadooni, kuid oli sellest loobunud. Eelneva vangistuse ajal vanglas osalenud sõltuvusrehabilitatsioonis, mis ei ole kahjuks kinnipeetavale mõju avaldanud, kuna sattus uuesti vangistusse ja seda narkootikumide tõttu. Käesoleva vangistuse ajal on uuesti läbinud 09.03.2021 - 06.04.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon olemas, et loobuda narkootikumidest. Oma sõnul soovib normaalset elu tagasi. Kahjuks ei nähtu, et süüdlane oleks valmis vabaduses sõltuvusega edasi tegelema – konkreetseid raviplaane ei avaldanud. Samas on tegu siiski pikaajalise narkomaaniga, kes vajaks tuge ja abi tagasilanguse ennetamiseks. Seetõttu tuleb isikul läbida katseajal kriminaalhooldaja poolt määratavad ja soovitavalt sõltuvust ja selle tagasilangust ennetavad sotsiaalprogrammid. Positiivseks ja vabastamist toetavaks asjaoluks võib pidada lähedaste toetust ja suurte võlgnevuste puudumist. Isiku toetavad nii ema kui ka õde ning elukaaslane, kellega elas koos
7. aastast. Kriminaalhooldaja suhtles lähedastega telefoni teel ning selgus, et omavahelised suhted on head. Elukaaslane käib igakuiselt ka kokkusaamistel. Kuigi isik väitis, et omab töökohta vabanemise puhuks, siis kohtule selliseid tõendeid esitatud pole ning seetõttu tuleb sellised väited lugeda paljasõnalisteks. Samas pole isik olnud tööpõlgur, on omanud vabaduses mitmeid töökohti. Võlgnevused riigi ees pole samuti suured. Arvestades, et käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud materiaalse kasu saamise ajendil, siis on siiski oluline isiku tööga hõivatus. Seepärast tuleb teda kohustada asuma tööle või võtma end arvele Töötukassas. Töötamine tagab legaalsete sissetulekute olemasolu, tagab võlgnevuste lõpliku tasumise ning sisustab ka vaba aega, mille ehk muidu hõivaks kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemine. Sellisele ohule viitab vangistusasutuse iseloomustuses toodu. Vangla märgib, et isiku suhtlusringkonda kuulub mitmeid narkootikume tarvitavaid ja kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka isik ise kohtuistungil avaldas, et ta on kuritegusid pidevalt toime pannud kaaslaste palvel – üks palus narkootikume hankida, teine varasemalt võtta auto rendile süüdlase nimel ja siis kaaslane jättis mingid asjad enda kätte. Teisisõnu kinnipeetav pisendab oma rolli toimepandud kuritegudes, kuid teisalt ilmneb siit mõjutatus teistest, eelkõige kuritegeliku käitumisega isikutest. Vangla viitab samuti, et isiku on ilmnenud subkultuurile omaseid väärtushinnangud ja käitumisnormid. Seega tuleb isikul keelata katseajal suhtlemine varem kriminaalkorras karistatud isikutega ja/või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega. Kokkuvõtvalt kohus loodab, et isik on õppinud käesolevast vangistusest ning usaldust ei kuritarvita. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilise valve seadmine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, kindlasti on oma roll selles ka elektroonilisel valvel, mis näitab, kas isik on suuteline distsipliinist ja reeglitest vabaduses kinni pidama või mitte. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on kohtu usalduskrediit tema suhtes lõplikult ammendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik