Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6916 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 76lg 4,5 alusel määrata Nikolai Grondzovskile katseaeg kestusega kuni 18.01.2022.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Nikolai Grondzovski käitumiskontrollile kestusega kuni 18.01.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Nikolai Grondzovskile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; • alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel psühholoogi/psühhiaatri nõustamisele • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed.

1. Määrata Nikolai Grondzovski katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Nikolai Grondzovski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Nikolai Grondzovski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-6916 tunnistati Nikolai Grondzovski süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 22 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 22 päeva vangistust. 19.05.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Nikolai Grondzovski isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikolai Grondzovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Nikolai Grondzovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Grondzovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Nikolai Grondzovski kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Nikolai Grondzovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile xxx. Antud korter kuulub V. S. , kes on kinnipeetava hea sõber lapsepõlvest. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis on remondi-/ehitusjärgus. WC on olemas, kuid pesemisvõimalust ei ole, kraanikauss puudub. Köögis puudub pliit, olemas vaid külmkapp. Sisutus on minimaalne, olemas 1 diivan ja madrats, kus magada. V. S. töötab hetkel xxx ja seoses piirangutega ei ole tal võimalust tulla Eestisse elamistingimuste muutmiseks, kuid on andnud nõusoleku Nikolai Grondzovski elama asumiseks talle kuuluvasse korterisse. Nikolai Grondzovski hakkaks korteris remonti jätkama. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on osalenud probleemideta vangla tööhõives ning toimunud on individuaalsed vestlused psühholoogiga. Tagasiside on positiivne ning kajastab isiku sisemist soovi probleemkohtadega tegelemiseks. Probleemset suhtumist ametnikesse materjalidest ei ilmne. Isiku käitumine vangistuse jooksul väljendab tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kuigi vabanemisel puudub isikul kindel töökoht võib loota, et Töötukassa abiga ta selle siiski leiab. Isiku varasem töökäik on olnud stabiilne ning ta on olnud enamasti hõivatud ametliku tööga ja saanud regulaarset sissetulekut erinevatel töökohtadel. Samuti on ta omandanud autoremondilukksepa eriala. Ka kinnipidamisasutuses on Nikolai Grondzovski kohusetundlikult tööl käinud. Eelnev kinnitab, et Nikolai Grondzovski ei ole tööpõlgur ning põhjendatud on loota Töötukassa abiga töökoha leidmisele. Arvestades ka, et isikul lasuvad nõuded ei ole ülemäära suured, jäädes alla keskmist palka, võib eeldada, et isik suudab ka need siiski mõistliku aja jooksul vabanemise järel tasuda ning majanduslikku toimetulekut pikemaajaliselt need ei mõjuta. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkohol. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Lisaks enda tervise ohustamisele, on ta ohtu pannud ka teiste isikute elu ja tervise, kui kaassõitjaks oli tema sõber. Kriminaalhoolduse all olles on isikul mitmel korral tuvastatud alkoholijoove. Isik võib olla teiste poolt mõjutatav, eriti kriminaalse taustaga tuttavate poolt, kes soosivad ja pooldavad alkoholijoobes sõitmist. Samas avaldas isik motiveeritust ja koostöövõimet individuaalvestluste käigus, soovides saada täiendavaid töölehti ning väljendades adekvaatset ja asjakohast analüüsivõimet. Ka kohtuistungil märkis kinnipeetav, et vahetab elukohta ja sellega kaasnevalt suuresti suhtlusringkonda ning käesoleva vangistus on muutnud oluliselt tema mõttelaadi alkoholi osas. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Et täiendavalt toetada isiku soovi edaspidi elada seadusekuulekalt ning alkoholita, tuleb talle lisaks absoluutsele keelule kehtestada tema nõusolekul

§ 75

lg 2 p 7 alusel ka kohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed, välistamaks tutvusringkonna võimalikku negatiivset mõju. Samuti oli süüdlane nõus jätkama psühholoogi/psühhiaatri juures nõustamisel käimisega, sest sellised vestlused vangistuses on aidanud kinnipeetaval probleemidele lahenduste leidmisel. Ka asjaolu, et isik kannab esimest reaalset vangistust, võimaldab loota, et vabaduse kaotus on avaldanud isikule vajalikku mõju. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on pikast karistusest teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetavat iseloomustav materjal on tervikuna positiivne, tema ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma alkoholita. Seega on põhjendatud anda Nikolai Grondzovskile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Käesoleval juhul kestab isiku katseaeg kauem, kui tema järelejäänud karistus. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik