3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada Aleksandr Kašlevit käitumiskontrollile kestusega kuni 02.11.2022, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; •
lg 2 p 21, 4, 7, 8 alusel määrata Aleksandr Kašlevile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid • otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist; • teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed; • läbima sõltuvusprobleemi maandamiseks sotsiaalprogrammi. Määrata Aleksandr Kašlev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Aleksandr Kašlevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Kašlev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Aleksandr Kašlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6553
lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Aleksandr Kašlev tunnistati süüdi ka
Samuti tunnistati Aleksandr Kašlev süüdi
järgi ning talle mõisteti rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 300 eurot.
lg 1 ja lg 2 alusel lõpeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Aleksandr Kašlevile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 300 (kolmsada) eurot.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 14 päeva vangistust – võrra ning mõisteti Aleksandr Kašlevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud ja 14 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Vangistuse kandmise alguseks loeti 19.03.2018. 14.04.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Aleksandr Kašlevi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Kašlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Kašlevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Kašlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Kašlev kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Kašlev temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 3 aasta 2 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on kahekordse eramajaga. Maja omanik on kinnipeetava sõber J. G. Maja kasutatakse suviperioodil ja siis elab kinnipeetava sõber koos oma abikaasaga majas. Ka kinnipeetav ise on vestlusel öelnud, et tuttav elab antud aadressil vaheldumisi, talvel elab mujal ning suvel läheb samale aadressile tagasi. Hetkel on maja tühi, sest tehakse remonti. Majas olemas elekter ja pesemisvõimalus. Kinnipeetava sõber on andnud kriminaalhooldajale nõusoleku, et Aleksandr Kašlev võib tema juurde elama asuda. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 7 lisakohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Samuti kiiduväärne on, et isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik tööle asuda tuttava J. G. kaudu tööle matusebüroosse. Sama isik on toetanud kinnipeetavat ka eluaseme võimaldamise läbi. Kinnipidamisasutusele on esitatud garantiikiri N. M. OÜ juhatuse liikme S. S. poolt, kes kinnitas ka telefonivestluses, et garanteerib kinnipeetava töölevõtmise N.. M. OÜs kivitöötleja ja autojuhina. Kuna kehv majanduslik olukord ja kuritegude toimepanemine on praegusel juhul omavahel seotud, siis töökoha ja stabiilse sissetuleku olemasolu parandaks oluliselt igapäevast toimetulekut ning vähendaks seeläbi kuritegevuse riski, võimaldades isikul samuti asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetavat on
lg 2 p 8 alusel ka kohustus läbida sõltuvusprobleemi maandamiseks sotsiaalprogramm. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest pika vangistuse jooksul mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma narkootikumideta.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.