KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-15264 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi J.J. e ja M.M. e vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- veebruari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.J. e ja M.M. e apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (kostjad): I. J.J. (isikukood XXX) II. M.M. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- veebruari 2021 otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt J.J. e ja M.M. e kanda.
- Välja mõista J.J. elt ja M.M. elt solidaarselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 249 eurot 20 senti.
- Kohustada J.J. t ja M.M. t tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 249 euro 20 senti Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas
- oktoobril 2019 Tartu Maakohtule hagi J.J. e (kostja I) ja M.M. e (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks. Tartu Maakohtu
- novembri 2011 otsusega on tsiviilasjas nr 2-11-45566 mõistetud kostjalt I välja Danske Bank A/S-i kasuks võlgnevus summas 7098 eurot 21 senti ja menetluskulud 805 eurot 24 senti, kokku 7903 eurot 45 senti. Danske Bank A/S esitas
- novembril 2011 kohtutäitur Aive Kolsarile täitmisavalduse ja palus pöörata kohtuotsus täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel (täiteasja nr 170/2011/2048). Danske Bank A/S loovutas nõude hagejale. Kohtutäitur on
- mail 2019 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt. Kohtutäitur teavitas, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvelt võlausaldaja nõue täita ning, et võlgnikule kuuluv kinnisasi registrinumbriga xxx, XXX kuulub kostjate ühisomandisse. Täitemenetluse kestel ehk 8 aasta jooksul ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist võlgnevuse katteks. Pärnu Maakohus rahuldas
- septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-10-36066 tehtud maksekäsuga hageja avalduse ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 1597 eurot 35 senti ja täiendavad viivised 0,052% päevas põhisummalt 956 eurot 97 senti alates
- septembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas
- septembril 2010 kohtutäitur Aive Kolsarile täitmisavalduse. Sissenõudja täitmisavaldus võeti kohtutäituri poolt menetlusse täiteasjas numbriga 170/2010/
- Kohtutäitur on
- septembril 2019 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt ning, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvelt võlausaldaja nõue täita. Täitemenetluse kestel ehk 9 aasta 2 jooksul ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist võlgnevuse katteks. Kostja võlgneb täitemenetluses nr 170/2010/1535 kokku 1597 eurot 35 senti, millele lisanduvad viivised. Hageja on pärast ühisvara jagamise hagi esitamist omandanud
- oktoobril 2019 kostja I vastu BigBank AS-ilt nõude summas 8413 eurot 83 senti (Tartu Maakohtu
- augusti 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-24861). Hageja palus jagada kostjate ühisvara ja lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr xxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist saadud rahast täita esmajärjekorras kostjate solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, ülejääv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-11-45566 Tartu Maakohtu
- novembri 2011 kohtulahendist, tsiviilasjas nr 2-10-36066 Pärnu Maakohtu
- septembri 2010 kohtulahendist ja tsiviilasjas nr 2-11-24861 Tartu Maakohtu
- augusti 2011 kohtulahendist. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivise menetluskuludelt.
- Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses ning tal ei ole võimalik teha tööd täies mahus. Kostja I on täitnud nõudeid võimaluste piires, kuid arvestades vähenenud töövõimet on reaalne, et kümme aastat tagasi võetud rahalised kohustused ei saa täidetud ühe korraga. Kostja I on tasunud hagejale kokku 6500 eurot. Kuivõrd ühisvara jagamise hagi rahuldamise tulemusel võõrandataks kostjate ja nende laste elukohaks olev elumaja, siis on tegemist kostjate õigusi riivava toiminguga. Kostja I on tasunud kuue kuu jooksul hagejale oma võlgnevusest rohkem kui poole, põhivõlgnevuse osa on peaaegu tasutud. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, mistõttu ei ole PKS § 33 lg 3 eeldus enam täidetud. Koguvõlgnevusest on jäänud tasuda veel ca 6000 eurot. Ühisvara väärtus, mille jagamist hageja nõuab, on umbes 40 000 eurot. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus otsustas
- veebruari 2021 otsusega järgmiselt:
- Rahuldada hagi ühisvara jagamiseks.
- Lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX , registriosa nr xxx ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Kinnisasja müügist saadud rahast täita resolutsiooni p-s 4 nimetatud kohustus. Jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist ülejääv raha kostjate vahel võrdsetes osades.
- Täita asukohaga XXX , registriosa nr xxx asuva kinnisasja ühisomandi lõpetamisel, asukohaga XXX , registriosa nr xxx, lepingust tulenev kostjate kohustus AS-i SEB Pank ees.
- Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub täita kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-11-45566 Tartu Maakohtu
- novembri 2011 lahendist, tsiviilasjas nr 2-10-36066 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna
- septembri 2010 lahendist ja tsiviilasjas nr 2-11-24861 Tartu Maakohtu
- augusti 2011 lahendist.
- Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti Tartu maakohtu kinnistusosakonna kostjate ühisomandis kuuluvale XXX kinnistule (asukohaga XXX ) registriossa nr xxx eelmärge, mis tagab ühisvara jagamise nõuet hageja kasuks. 3
- Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
- Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 1005 eurot 50 senti.
- Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu seisukoha kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostjate ühisvara hulka kuulub kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr xxx) ja AS-iga SEB Pank on sõlmitud laenuleping, millest tulenev laenu tagastamise kohustus seisuga
- mai 2019 oli 21 226 eurot 1 sent. Kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja I suhtes olemas kehtivad täitedokumendid. Põlva kohtutäituri Aive Kolsari poolt väljastatud õienditest nähtub, et nõuete täitmine lahusvara arvelt on võimatu. Maakohus selgitas kostjatele, et kui nad soovivad ühisvara, sh kohustuste, jagamist teistsugusel viisil, kui hageja on hagis taotlenud, siis tuleks neil esitada vastuhagi. Kostjad vastuhagi kohtule ei esitanud. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja täitmisavaldused esitanud septembris 2010, novembris 2011 ning seega on täitemenetlused kestnud peaaegu kümme aastat. Kohtutäituri teadetest nähtuvalt ei ole läbiviidud täitetoimingud tulemust andnud ning lahusvarast ei piisa täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda abikaasade ühisomandi lõpetamist TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi ning seda ei saa välistada argumendiga, et jagatav kinnistu on abikaasade eluase. Maakohus leidis, et antud juhul on hageja nõutav ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise viis menetlusosaliste huve kaaludes parim, sest teadaolevalt terve kinnistu müümisel on võimalike ostjate arv ja huvi suurem, võrreldes sellega, kui kinnistust müüdaks vaid mõtteline osa. Abikaasal on õigus ka ise enampakkumisel osaleda. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjendatud ühisvara jagamise käigus abikaasade laenulepingust tulenevat kohustust AS-i SEB Pank ees abikaasade vahel jagada, vaid see tuleb täita. Seega tuleb laenuandja hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud kohustus abikaasade vastu PKS § 38 esimese alternatiivi järgi täita, et tagada kõigi asjast puudutatud isikute huvide arvestamine võimalikult suures ulatuses (vt ka Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14). Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kohus ei otsusta kohtutäituri eest, kuidas tuleks hageja nõuete suhtes algatatud täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita, siis tuleb hageja nõuded jätta selles osas läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist (välja arvatud resolutsiooni p 5 osas) ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Kostjad on teinud jõupingutusi, et jõuda hagejaga kompromissini, 4 kuid maakohus jättis kompromissi kinnitamata. Faktist, et pooled on jõudnud sisulisele kokkuleppele, saab teha järelduse, et võlgade sissenõudmine on olnud tulemuslik. Kostjad on tasunud menetluse kestel hagejale osamakseid vastavalt majanduslikule võimekusele kokku 6500 eurot. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud ega arvesse võtnud. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses. Ühisvara jagamise hagi rahuldamisel võõrandatakse kostjate ja nende laste elukohaks olev elumaja. Võlaõigusliku nõude rahuldamine ei saa olla olulisem kui perekonna kaitse ja kodu säilitamine. Kostja I on tasunud hagis viidatud võlgnevusest rohkem kui poole, põhivõlgnevuse osa on peaaegu tasutud. Hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud. Võlgnevus on oluliselt väiksem kui ühisvara väärtus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel. Maakohus ei ole kaalunud teisi kaasomandi lõpetamise viise. Kuna kostjatel puuduvad menetluskulud, siis on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda.
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- veebruari 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsust resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 9 osas. Kostjad ei ole vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni p-i 5, millega maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus täita kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad Tartu Maakohtu 24.11.2011 tsiviilasja nr 2-11-45566 kohtulahendist, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.09.2010 tsiviilasja nr 2-10-36066 kohtulahendist ja Tartu Maakohtu 04.08.2011 tsiviilasjas nr 2-11-24861 kohtulahendist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Kuna Tartu Maakohtu
- veebruari 2021 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Kostjate väitel ei ole täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku (kostja I) lahusvara arvelt ebaõnnestunud ning, et kostja I lahusvarast piisab kohustuste täitmiseks. 7.
- Asja materjalide kohaselt esitas hageja sissenõudjana TMS § 14 lg 2 alusel hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Ühisvaraks, mille jagamist hageja taotleb, on kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr xxx). Hageja taotles lõpetada kinnisasja suhtes abikaasade ühisomand müües see avalikul enampakkumisel. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ühisvaraks oleva kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks muul viisil, kui on taotlenud hageja. Seega on asjakohatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole kaalunud AÕS §-s 77 sätestatud erinevaid kaasomandi lõpetamise viise. 7.
- PKS § 33 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. 5 Antud juhul on hageja tõendanud, et kostja I lahusvarast ei piisa tema kohustuste täitmiseks ning seetõttu nõudnud abikaasade ühisvara jagamist. Tõenditest (I kd tl 7-9, 14; II kd tl 28-29) nähtuvalt on kostja I suhtes olemas kehtivad täitedokumendid. Täitedokumentideks on Tartu Maakohtu 24.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-45566, täiteasi nr 170/2011/2048; Pärnu Maakohtu maksekäsu määrus 01.09.2010 tsiviilasjas nr 2-10-36066, täiteasi nr 170/2010/1535 ja Tartu Maakohtu 04.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-24861, täiteasi nr 170/2012/
- Samuti nähtub Põlva kohtutäitur Aive Kolsari poolt väljastatud õienditest 13.05.2019, 30.09.2019 ja 26.06.2020 (I kd tl 12, 14 pöördel; II kd tl 13), et nõuete täitmine lahusvara arvelt on võimatu. Seega on alusetu kostjate väide, et kostja I lahusvarast piisab kohustuste täitmiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et kuigi täitemenetlused kostja I suhtes on kestnud ligikaudu üheksa aastat, siis täituri teadetest nähtuvalt ei ole läbiviidud täitetoimingud tulemust andnud ning lahusvarast ei piisa täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks.
- Kostjate seisukoha kohaselt on nad teinud jõupingutusi, et jõuda hagejaga kompromissini, ning faktist, et pooled on jõudnud sisulisele kokkuleppele, saab teha järelduse, et võlgade sissenõudmine on olnud tulemuslik. Ringkonnakohus märgib, et selline kostjate seisukoht on alusetu. Asja materjalide kohaselt esitasid pooled 18.12.2019 maakohtule kompromissi (I kd tl 52-57), mille maakohus jättis 21.01.2020 määrusega kinnitamata (I kd tl 58). TsMS § 433 lg 2 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Antud juhul esitas määruskaebuse hageja (I kd tl 63-69). Kostjad vastuses määruskaebusele (I kd tl 78-84) on palunud jätta määruskaebus rahuldamata ja kohustada hagejat sõlmima kompromissilepingu vaid kostjaga I. Seega on kostjad ka ise taganenud kompromissist. Ringkonnakohus leiab, et poolte algne kompromissi sõlmimise soov vaidluse lahendamiseks ei anna alust asuda seisukohale, et võlgade sissenõudmine on olnud tulemuslik. Lähtuvalt kompromissilepingu mõistest on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes).
- Kostjate väitel on nad tasunud menetluse kestel hagejale osamakseid vastavalt majanduslikule võimekusele kokku 6500 eurot. Asjaolu, et kostja I on menetluse kestel tasunud hagejale osaliselt oma võlgnevuse, ei anna alust jätta hageja nõue kostjate vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Kostja I ei ole ligikaudu 9 aasta kestel hagejale oma võlgnevust tasunud ning asja menetluse kestel võlgnevuse osaline tasumine ei anna hagejale kui võlausaldajale kindlust, et kostja I tasuks oma võlgnevuse ka juhul, kui hagi ühisvara jagamiseks jääks rahuldamata.
- Kostjate poolt väljatoodud asjaolud, et kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses ning ühisvara jagamise hagi rahuldamisel võõrandatakse kostjate ja nende laste elukohaks olev elumaja, ei mõjuta antud juhul hagi rahuldamist või mitterahuldamist. Samuti ei välista ühisvara jagamise hagi rahuldamist see, et võlgnevus on väiksem kui ühisvara väärtus. Kostjate väitel ei ole maakohus hinnanud tõendeid kogumis, kui asus seisukohale, et hagejal ei ole võimalik saada kostjalt I võlgnevuse tasumist kostjaid vähem riivaval viisil, samas ei ole kostjad märkinud, kuidas (milliste vahendite) arvelt toimuks võlgnevuse tasumine hagejale (juhul, kui ühisvara ei jagata).
- Alusetu on kostjate seisukoht, et kuna neil puuduvad menetluskulud, siis on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse sätestab TsMS § 162 jj ning seaduse sätetest 6 ei tulene võimalust arvestada menetluskulude jaotusel asjaolu, kas poolel, kelle kahjuks otsus tehti, tekkis menetluses menetluskulusid või mitte.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja taotluse kohaselt on menetluskulud ringkonnakohtus summas 479 eurot 20 senti (sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 h summas 460 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 min summas 19 eurot 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes 249 eurot 20 senti (sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 2 h summas 230 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 min 19 eurot 20 senti) ning nimetatud summa tuleb välja mõista kostjatelt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7