Obsah (7)

§ 88§ 97§ 107§ 104§ 109§ 105§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-1433

) § 107 lg 2 alusel, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks töölt puudumise perioodi eest, s.o alates

1. septembrist 2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus ja hüvitise 3 kuu palga ulatuses, s.o 1800 euro, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel
2. jaanuaril 2019 tööleping nr 14, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle registraatorina. Alates
3. maist 2020 oli tema töötasu 600 eurot kuus. Kogu töötamise perioodi jooksul hagejale pretensioone ei esitatud. Ajavahemikus
4. juuni kuni
5. juuli 2020 oli hageja korralisel puhkusel. Puhkuselt naastes esitas hageja otsene juht Tatjana Allik talle allkirja vastu pretensiooni ja hoiatuse töösuhte lõpetamise kohta. Hageja tervis halvenes.
6. juulist 2020 (töövõimetuslehel märgitu kohaselt
7. augustist 2020) kuni
8. septembrini 2020 oli hageja töövõimetu.
9. augustil 2020 sai hageja e-posti aadressil teate, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga peale ravi lõpetamist töösuhted

§ 88lg 3 alusel.

16. septembril 2020 esitati hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamine

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Hageja leidis, et tema suhtes esitatud pretensioonid on formaalsed ning pole põhjendatud.

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Ajal, mil hageja oli puhkusel, tulid ilmsiks puudused hageja töös. Patsientidele anti ebaõiget informatsiooni, arstide töökoormus oli ebaõigesti jagatud ning arstidel ja spetsialistidel tekkis ületunnitöö.
2. juulil 2020 tegi kostja hagejale hoiatuse. Juhtkond korraldas kontrolli, mis viidi läbi
3. augustist kuni
4. augustini
5. Kontrolli käigus tuvastati hageja töös olulisi rikkumisi.
6. augustil 2020 saatis kostja hagejale teavituse töölepingu ülesütlemise kohta. Kostja oli seisukohal, et tal oli õigus hagejaga leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Tööandja leidis, et tegemist on selliste töötajapoolsete rikkumistega, mille puhul kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni

§ 97kohaselt.

Rehabilitatsioonikeskuse registraatorina on töötajale antud juhiste täpne ja viivitamatu täitmine ülimalt oluline. Nimetatud rikkumistega põhjustas töötaja tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. 2 MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. märtsi 2021 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas
3. jaanuaril 2019 sõlmitud töölepingu nr 14 ülesütlemise tühisuse ning lõpetas töölepingu nr 14

§ 107lg 2 alusel alates 25.

septembrist

1. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise 900 eurot. Maakohus jättis nõude töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu väljamõistmiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Pooled on esitanud maakohtule kostja
2. juuli 2020 hoiatuse hagejale, mille kohaselt tuvastati seoses registripidaja asendamisega suur hulk rikkumisi, vastuolusid (patsientide ajakavades), samuti on teiste töötajate ja patsientide poolt esitatud pretensioone. Hoiatuses on töötajale seatud kohustused, mida ta peab täitma, sh jälgima töö- ja lõunaaega, jaotama spetsialistide tööaega, teavitama patsiente õigesti rehabilitatsiooni puudutava kohta. Hoiatuses esitatud nõuete eiramise korral hoiatati hagejat töölepingu lõpetamise eest.
3. augusti 2020 ülesütlemisavalduses on kostja tuginenud hoiatusele, kuid teates puuduvad igasugused viited töökohustuste rikkumiste kohta, mis toimusid peale hagejale hoiatuse tegemist, s.o hageja tööl oldud ajavahemikul
4. juulist –
5. juulini 2020 (
6. juuli ja
7. juuli olid puhkepäevad) ning mis tingisid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Samuti ei nähtu teatisest, millist hoiatuses esitatud üheksast punktist on hageja rikkunud. Seega ei sisalda üleütlemisavaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendusi. Tööandja saanuks töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja hoolimata varasemast hoiatusest oleks jätkuvalt oma töökohustusi rikkunud. Ülesütlemisavalduses on erakorralise ülesütlemise alusena viidatud

§ 88lg-le 3, mis ei ole iseenesest ülesütlemise põhjenduseks.

Asjas pole tõendamist leidnud hageja töökohustuste rikkumine ajavahemikul

1. juuli –
2. juuli
3. Kostja on ajavahemikus
4. august 2020 -
5. august 2020 koostanud kontrollakti, milles kirjeldatakse paljusõnaliselt väidetavaid hagejapoolseid töökohustuste rikkumisi, kuid aktis sisalduv ei võimalda üheselt järeldada, milliseid neist kohustustest hageja rikkus konkreetselt pärast hoiatuse saamist. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et hagejale oleks saadetud akt koos
6. augusti 2020 lepingu ülesütlemisavaldusega. Maakohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on

§ 104lg 1 kohaselt tühine.

Antud juhul oli hageja ja kostja vahel kehtinud töösuhe alla viie aasta.

§ 97

lg 2 p 2 kohaselt tuleb sellisel juhul töölepingu ülesütlemisest ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte

1. augustil 2020, seega muutus see kehtivaks kättesaamisel (TsÜS § 69 lg 1). Etteteatamise tähtaega arvestades tuleb lugeda tööleping üles öelduks alates
2. septembrist
3. Hageja palub töölepingu ülesütlemise hüvitist lähtuvalt

§-st 109 kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot. Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna töötajaga töölepingu ülesütlemine on

§ 88lg 1 p 3 alusel tühine.

Maakohus lähtus hüvitise väljamõistmisel hageja poolt esitatud kuutöötasu määrast, kuna tööandja ei ole omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud. Maakohus arvestas hüvitise määramisel töötatud aega, sh seda, et töösuhe kestis alla kahe aasta, töölepingu ülesütlemise asjaolusid (sh töötajal oli kehtiv hoiatus) ning mõlema poole huve. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1,5 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töötaja kuutöötasu alusel brutosummas 900 eurot. 3 Hageja on esitanud töölt sunnitud puudumise aja eest saamata palga nõude ajavahemiku 17. septembri 2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus eest.

§ 109

annab töötajale õiguse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lõikes 2 nimetatud juhul, nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kehtiv

ei sätesta töötaja õigust nõuda lisaks hüvitisele veel täiendavalt töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka. Maakohus

§-s 35 (töötasu maksmine töö mitteandmisel) sätestatud asjaolusid ei tuvastanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitati kostja ülesütlemisavaldus hagejale
2. augustil 2020 ning see jõudis hagejani vähemalt
3. augustil
4. Hagi esitati kohtusse
5. septembril
6. Hageja on rikkunud

§ 105lg-st 1 tulenevat tähtaega hagi esitamiseks.

Hagi on esitatud 34 päeva pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist. Kuna tegemist on materiaalõigusliku, mitte menetlustähtajaga, siis ei ole see rikkumine aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, vaid avalduse rahuldamata jätmisele. Hageja oli tegelikult töövõimetu

1. augustist 2020 kuni
2. septembrini
3. Seda asjaolu kinnitab hagiavalduse juurde lisatud Ida-Viru Keskhaigla EMO patsiendikaardi väljatrükk Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja viibis tööl puhkuse ja töövõimetuse vahel üksnes kolm päeva. Tegelikult töötas hageja peale puhkust (puhkus lõppes
4. juulil 2020) rohkem kui kuu aega (s.o kuni
5. augustini 2020). Kostja tegi esimese hageja töö tulemuste kontrolli ajavahemikus
6. juuni 2020 -
7. juuli 2020, s.o ajal, mil hageja viibis puhkusel. Esimese kontrolli alusel tehti hagejale
8. juulil 2020 hoiatus. Pärast puhkust töötas hageja kostja juures kuu aega. Kuu pärast, s.o
9. augustil 2020, teatas kostja juhatuse liige hagejale, et teeb hageja töö tulemuste uue kontrolli. Kohe pärast seda läks hageja haiguslehele. Kostja tegi hageja töö tulemuste korduva kontrolli ajavahemikul
10. august 2020 -
11. august
12. Korduva kontrolli käigus tuvastati, et hageja jätkab töökohustuste rikkumist. Koostati kontrollaruanne. Hageja töökohustuste rikkumisi kinnitab sh Nikolai Trebuhhovi
13. augusti 2020 avaldus. Korduva kontrolli tulemusel otsustati lõpetada tööleping

§ 88lg 1 p 3 alusel.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Viru Maakohtu
3. märtsi 2021 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatatud. Antud juhul on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus hagi rahuldas. Edasi ei ole kaevatud maakohtu otsust osas, milles jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
4. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja on rikkunud

§ 105lg-st 1 tulenevat tähtaega hagi esitamiseks.

4

§ 105

lg 1 kohaselt peab kohtule hagi esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Asja materjalide kohaselt saatis kostja

1. augustil 2020 hagejale teate järgmise sisuga: „Teavitan Teid, et haiguslehe lõppemisel, tuginedes hoiatusele 08.07.2020 Teie Tööleping Nr 14 lõpetatakse põhjal § 88 lg 3“ (tl 39). Hageja on kostja
2. augusti 2020 teate kätte saanud
3. augustil 2020 (tl 39). Vastavalt

§ 95

lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ringkonnakohus leiab, et kostja 26. augusti 2020 teade hagejale on käsitletav tingimusliku ülesütlemisavaldusena ning seetõttu on tegemist tühise ülesütlemisavaldusega (

§ 95lg 1).

Kuna kostja ei ole nimetatud teatega töölepingut üles öelnud, ei kohaldu asjas

§ 105lg 1.

Asja materjalidest ei nähtu (ja kostja ei ole ka väitnud), et kostja oleks esitanud hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse pärast

1. augusti 2020 teadet ning enne töölepingu lõpetamist
2. septembril
4. Antud juhul on kostja lõpetanud hagejaga töölepingu ilma ülesütlemisavaldust esitama. Kuna vastavalt

§ 95

lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, siis ülesütlemisavalduse puudumise tõttu ei ole kostja töölepingut hagejaga üles öelnud. Ainuüksi kostjapoolne töölepingu lõpetamise kanne ei korva ülesütlemisavalduse puudumist ning ei lõpeta pooltevahelist töölepingut. Samas aga rikub kostja ühepoolne töölepingu lõpetamine hageja õigusi ning hageja on tähtaegselt vaidlustanud töölepingu lõpetamise (kostja on töölepingu lõpetanud

1. septembril 2020, hagi maakohtule on esitatud
2. septembril 2020).
3. Kuna ülesütlemisavaldus on tühine, siis ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud, s.o täitmata on formaalne eeldus töölepingu ülesütlemiseks, ning puudub vajadus hinnata töölepingu ülesütlemise materiaalseid aluseid. Samas ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul ei olnud töölepingu lõpetamisel täidetud

§ 88

lg 1 p 3 kohaldamise koosseis.

§ 88

lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Asja olevate tõenditega ei ole tõendatud hageja poolt töökohustuste rikkumine ajal, mis järgnes hoiatusele kuni töölepingu lõpetamiseni. Iseenesest õige on kostja väide, et hageja viibis toimikus oleva tõendi kohaselt töövõimetuslehel

1. augustist 2020 (mitte
2. juulist 2020, nagu märkis maakohus) kuni
3. septembrini 2020 (tl 7-9). Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja viibis tööl puhkuse ja töövõimetuse vahel üksnes kolm päeva, sest tegelikult töötas hageja peale puhkust (puhkus lõppes
4. juulil 2020) ligikaudu kuu aega (s.o kuni
5. augustini 2020).
6. Kostja kontrollis hageja poolt töökohustuste täitmist ja koostas selle kohta
7. augustil 2020 kontrollakti (tl 32-33). Kontrollaktist on võimalik aru saada, et akt koostati perioodil
8. august 2020 kuni
9. august 2020, kuid aktist ei ole võimalik tuvastada, millised hagejapoolsed töökohustuste rikkumised täpselt tuvastati (mis ajal toimus konkreetne rikkumine). Aktis märgitud rikkumised on üldsõnalised ilma konkreetsuseta. Kuna hageja oli töövõimetuslehel alates
10. augustist 2020, siis on arusaamatu kontrollaktis märgitu, mille kohaselt tööülesannete täitmise käigus ilmnes
11. augustil 2020 rikkumisi, millest teavitati töötajat isiklikult.
12. augusti 2020 kontrollakti ei muuda konkreetsemaks asjaolu, et selles viidatakse
13. juuli 2020 ettekirjutusele, mida hageja ei ole väidetavalt täitnud. Selleks, et tuvastada töökohustuste rikkumine, peab olema välja toodud, millist töökohustust mis ajal töötaja täpselt rikkus. Praegusel juhul ei ole seda tehtud ei
14. augusti 2020 kontrollaktis ega ka hiljem menetluse käigus. Patsiendi Nikolai Trebuhhovi 5
15. augusti 2020 avalduse (tl 41) põhjal ei ole võimalik tuvastada, millised teenused jäid tal juunis ja augustis 2020 väidetavalt saamata seetõttu, et hageja oleks rikkunud oma töökohustusi. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli
16. juunist 2020 kuni
17. juulini 2020 puhkusel ning alates
18. augustist 2020 oli hageja töövõimetuslehel. Töölepingu lõpetamise aluseks ei saa olla töökohustuste rikkumised, mis on märgitud
19. juuli 2020 hoiatuses (tl 38).
20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 6